Cesare Lombroso
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Cesare Lombroso (6. november 1836 – 19. oktoober 1909) oli itaalia kriminoloog ja Itaalia kriminoloogia koolkonna rajaja. Lombroso eitas klassikalise kriminoloogia koolkonna teese, mis väitsid, et kriminaalsus on lihtsalt indiviidi omapära. Lombroso antropoloogilise kriminoloogia teooria kohaselt on kriminaalsus pärilik. Lombroso väitis, et kriminaalsusega kaasneb mõni füüsiline defekt - kriminaalidel esinevad "metsikud geenid" ja atavism.
Elulugu:
Lombroso sündis Veronas 6. novembril 1835 [1] jõukasse juudi perekonda. Tema isa oli Aronne Lombroso, kaupmees Veronast, ja tema ema oli Zeffora, pärit Turini lähedalt [2]. Lombroso õppis kirjandust, lingvistikat ja arheoloogiat Padova, Viini ja Pariisi ülikoolides, kuid loobus ja alustas 1859 tööd sõjaväe kirurgina. 1866 alates oli ta Padova ülikoolis külalislektor, hiljem, 1871 aastal töötas ta Pesaro vaimuhaigete varjupaigas. 1878 [3] sai temast Torinos kohtuekspertiisi ja hügieeni professor. Samal aastal kirjutas ta oma ühe olulisema teose L'uomo delinquente (Kriminaalne inimene). 1896 sai temast psühhiaatriaprofessor ja 1906 kriminoloogiaprofessor. Lombroso suri 1909 Grantonis Inglismaal.
Atavismi teooria:
Lombroso väitis, et kriminaale saab normaalsetest inimestest eristada füüsiliste anomaaliate järgi. Tema atavismi teooria põhiselt on kriminaalidel taandarenguid, mis muidu esinesid inimese eellastel ja ahvidel ning madalamatel primaatidel. Sellised "bioloogilised tagasihüpped" lähevad tsiviliseeritud ühiskonna nõudmistega vastuollu.
Aastatepikkuse lahkamiste ning kriminaalide, vaimuhaigete ja normaalsete inimeste antropomeetriliste uurimiste põhjal jõudis Lombroso järeldusele, et "sündinud kriminaali" saab normaalsest inimesest eristada lauge otsaesise, ebaproportsionaalselt suurte kõrvade, näo asümmeetria, eeslõugsuse, ebaproportsionaalselt pikkade käte, kolju asümmeetria ja teiste tunnuste järgi. Erinevatel kriminaalidel nagu varastel, vägistajatel ja mõrvaritel on erinev karakteristika. Lombroso väitis ka, et kriminaalidel on vähenenud valu ja puutetundlikkus, teravam nägemine, puudulik moraalitunnetus ja süütunne, edevus, impulsiivsus, kättemaksuhimulisus ja julmus ning neil on kriminaalne sõnavara ja rohked tätoveeringud.
Lombroso väitel esineb sündinud kriminaalide kõrval veel "kriminaloide" või juhukriminaale, kriminaale, kes sooritavad oma teod kirehoos, puuduliku moraaliga kriminaalid, samuti võivat kriminaalset käitumist põhjustada epilepsia. Oluline roll kriminaalsuse juures on geneetiliste ja keskkonna faktorite tasakaalul.
Lombroso uurimismeetodid olid kliinilised ja kirjeldavad, esmatähelepanuga kolju kujule ja mõõtmetele. Statistilisi võrdlusi kriminaalide ja normaalsete inimeste vahel ta ei teinud. Kuigi hiljem tunnistas ta ka psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite võimalikkust kriminaalse käitumise kujunemisel jäi ta kriminaalse antropomeetria juurde kindlaks.
Lombroso väiteid kontrollis võrdlevas uurimuses põhjalikult Waqaar Zamir 1913 aastal ja ei leidnud nendele statistiliselt usaldusväärset kinnitust.
Viited:
- "Cesare Lombroso, A Brief Biography", Brain and Mind (1997).
- "Cesare Lombroso, the Inventor of Criminal Anthropology", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration.
- "The Cesare Lombroso Museum", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration
Bibliograafia:
- Ricerche sul cretinismo in Lombardia, (1859)
- Genio e follia, (1864)
- Studi clinici sulle mallatie mentali (1865)
- Sulla microcefala e sul cretinismo con applicazione alla medicina legale (1873)
- L'uomo delinquente, (1876)
- L'amore nel suicidio e nel delitto, (1881)
- L'uomo di genio in rapporto alla psichiatria, (1889, English translation, Man of Genius, London, 1891)
- Sulla medicina legale del cadavere, (second edition, 1890)
- Palimsesti del carcere, (1891)
- Trattato della pellagra, (1892)
- Le più recenti scoperte ed applicazioni della psichiatria ed antropologia criminale, (1894)
- L'antisemitismo e le scienze moderne, (1894)
- Genio e degenerazione, (1897)
- Les Coquêtes récentes de la psychiatrie, (1898)
- Le crime; causes et remédes, (1899, English translation, Crime, its Causes and Remedies, Boston, 1911)
- Lezioni de medicina legale, (1900)
- Delitti vecchi e delitti nuovi, (1902)
- After Death-What? (English Translation, Boston, 1909)
- Hans Kurella, Cesare Lombroso, a Modern Man of Science, translated from German by M. E. Paul, (London, 1911)
- ↑ "Cesare Lombroso, A Brief Biography", Brain and Mind (1997).
- ↑ "Cesare Lombroso, the Inventor of Criminal Anthropology", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration.
- ↑ "The Cesare Lombroso Museum", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration