Tüüp 74
|
See artikkel räägib tankist; liikurhaubitsa kohta vaata artiklit Tüüp 74 (liikurhaubits) |
Tüüp 74
| |
|---|---|
| Tehnilised andmed[1] | |
| Pikkus | 6,85 m |
| Laius | 3,18 m |
| Kõrgus | 2,675 m |
| Kaal | 38 t |
| Kiirus | maastikul ? km/h maanteel 53 km/h |
| Käiguvaru | maanteel 300 km |
| Suurtükk | 105 mm 55 mürsku |
| Kuulipildujad | 1 x 12,7 mm 660 padrunit 1 x 7,62 mm 4500 padrunit |
| Soomus | – mm |
| Mootor | Mitsubishi 10ZF Type 22 WT diiselmootor |
| Mootori võimsus | 750 hj |
| Meeskond | 4 inimest |
.jpg)
Tüüp 74 (74式戦車 nana-yon-shiki-sensha) on Jaapani Omakaitsejõudude maavägede põhilahingtank. Tank on mõeldud järglaseks Tüüp 61-le ja toodetud Mitsubishi Rasketööstuste poolt. Selle tootmisel on eeskujuks võetud Ameerika M60 Pattonit ja Saksamaa Leopard 1 tanke. Pearelv on 105 mm tankikahur L7. Tüüp 74-a hakati laialdaselt kasutama alates 1980. aastast, kui lääneriikide relvastusse hakkasid jõudma juba tõhusamad tankid.[2]
Ajalugu
Jaapani Enesekaitsejõud alustasid koostöös Mitsubishiga tööd uue tanki konstrueerimiseks 1962. aastal, kui mõisteti, et Tüüp 61 ei ole piisavaks vastaseks uuematele Nõukogude tankidele nagu T-62. Uue tanki konstruktsiooni kaasati omadusi mitmelt teiselt tankidelt: kontrollitav vedrustus MBT-70-lt, rullitud terasest kere Leopard 1-lt ja 105 mm tankikahur L7. Tanki unikaalseteks omadusteks olid pöörlev komandöri torn ja uus automaatlaadur pearelva jaoks. Joonised valmisid 1964. aastaks ja 1964–1967 ehitati tehniliste lahenduste proovimiseks erinevaid katsesmasinaid.[1]
Esimene prototüüp, STB-1, valmis 1968. aastal ja seda täiustati mitmeid kordi kuni 1969. aastani. Automaatlaadur osutus liiga keeruliseks ja sellest loobuti nagu ka kaugjuhitavast õhutõrjekuulipildujast. Torni konstruktsioon muutus pikemaks. Muudatuste tulemusel valmis 1971. aastaks prototüüp STB-3 ja 1973. aastal STB-6. Tanki tootmine algas 1975. aastal Tüüp 74 nime all. Tootmine lõppes 1989. aastal peale 893 tanki valmimist.[1]
Kirjeldus
Nagu eelkäija Tüüp 61 on Tüüp 74 klassikalise tankikonstruktsiooniga.[3] Erinevalt Tüübist 61[4] on Tüüp 74-a võimalik kohandada ka vee all liikumiseks. Selleks tuleb komandöri luugi kohale paigalda päästetoru ja kaks toru heitgaaside tarbeks.[5] Tüüp 74 on võimeline läbima kuni 2 meetri sügavusi veekogusid.[1] Igas kompaniis on üks tank varustatud sahaga.[5]
Kere ja soomus
Tüüp 74 kere on valmistatud keevitatud ja torn valatud terasest. Kere on jagatud kolmeks osaks: juhi sektsioon ees vasakul, lahingsektsioon keskel ja mootori-transmissioonisektsioon taga. Komandöritorni saab pöörata 360 kraadi ja selle keskel on tahapoole avanev luuk.[1] Meeskonnaruum on üsna kitsas ja mõeldud väikesekasvulistele tankistidele.[5]
Tankil on sujuvad kontuurid ja soomus on paigutatud suurte kaldenurkade alla. Esiosa soomuse paksus ulatub 110 millimeetrini 65 kraadise kaldenurga juures.[5] Tank on varustatud ka ABK kaitsesüsteemiga.[1]
Relvastus ja seadmed
Tanki põhirelvaks on 105 mm vintraudne Inglise tankikahur L7. Kahuril on kontsentrilised tagasilöögivastased seadmed[5] ja alates 1988. aastast on kahurite ümber hakatud paigaldama termoümbriseid. Kahuriga paaris on 7,62 mm kuulipilduja Tüüp 74 ja katusel komandöri ja laaduri luugi vahel paikneb 12.7 mm õhutõrjekuulipilduja M2 Browning. Kahuri lahingkomplekti kuulusid algselt soomustläbistavad ja soomustläbistavad-fugassmürsud, kokku 55 tükki. Enamus mürskudest asuvad keres paremal pool juhti, 14[1] tükki paikneb torni tagumises nišis. Kahuriga paaris oleva kuulipilduja tarvis on kaasas 4500 ja õhutõrjekuulipilduja jaoks 660 padrunit. Torni tagaosas kummalgi küljel on kolm 60 mm suitsugranaadiheitjat.[5]
Kahurit saab tõsta +9,5 kraadi ja langetada −6,5 kraadi. Vedrustuse abil tanki kallet muutes on võimalik kahurit tõsta +15 kraadini ja langetada −12,5 kraadini.[3]
Komandöri kasutada on viis periskoopi, J3 infrapuna-periskoop ühe kuni kaheksa kordse suurenduse ja laserkaugusmõõtjaga. Sihturil on J2 infrapunaperiskoop-sihik ühe kuni kaheksa kordse suurendusega ja teleskoop sihik. Laaduri peakohal on luuk ja tal on üks 360 kraadi pööratav periskoop. Juht-mehhaanikul on kolm JM 17 mudel 2 periskoopi luugi ees ja üks infrapunaperiskoop luugi keskel. Infrapunaperiskoop on mõeldud kasutamiseks koos infrapuna sõidutuledega. Tankil on ka tavalised ja infrapuna otsingutuled. Valge valgusega otsingutuledega on nähtavus kuni 3000 meetrit, infrapunastega kuni 1000 meetrit.[1]
Mootor ja käiguosa
Jõuallikaks on Mitsubishi 10ZF Tüüp 22 WT 10-silindriline õhkjahutusega mootor, mis on koos transmissiooni ja teenindavate süsteemidega paigaldatud ühtse plokina tagumisse, mootori-transmissioonisektsiooni. Tanki transmissioon MT7SA on mehaaniline ja sellel on kuus edasi ja üks tagurpidikäik. Transmissiooni tootjaks on Mitsubishi.[5]
Tanki veermik on viie topelt-maanteerattaga ja tagasijooksu rullikud puuduvad. Ees paikneb tugiratas ja taga vedav ratas. Tankil on hüdropneumaatiline vedrustus, mille abil saab tanki kallutada ette ja taha (6 kraadi võrra), küljele (9 kraadi võrra) ning muuta kliirensit 200 millimeetrist kuni 650 millimeetrini. Vedrustust saavad reguleerida komandör ja juht-mehaanik.[1] Juht-mehhaanik saab reguleerida tanki seest ka roomiku pingutatust. Vajadusel saab vedrustuse blokeerida.[5]
Kasutamine
Teenistuse ajal lisati uuendustena infrapuna seadmed komandörile ja sihturile ning laserkaugusmõõtja komandöri torni. Sihturi kohal oli ka digitaalne tulejuhtimise arvuti, mis sai andmed kauguste kohta komandöri laserkaugusmõõtjast. Pearelva soomustläbistavad-fugassmürsud laskemoon vahetati APFSDS ja HEAT-MP laskemoona vastu.
Alates 1990. aastast hakati tankide Tüüp 74 täiendamiseks tootma tanke Tüüp 90 ja alates 2010. aastast alustati vananevate Tüüp 74 tankide asendamist uute tankidega Tüüp 10.[2]
Kasutajad
Jaapan – Ajavahemikus 1975–1989 toodeti kokku 893 selle tüübilist tanki. Aastal 1990 oli teenistuses 822 masinat, 1995. ja 2000. aastal 870, 2006. aastal 700 ja 2010. aastal 560.[6]
Tanki ei ole tarnitud Jaapanist välja.[5]
Mudelid
- Tüüp 74 esialgne mudel (74式戦車 初期生産型)
- Tüüp 74 mudel B (74式戦車 B型)
- Tüüp 74 mudel C (74式戦車 C型)
- Tüüp 74 mudel D (74式戦車 D型)
- Tüüp 74 mudel E (74式戦車 E型)
- Tüüp 74 mudel F (74式戦車 F型)
- Tüüp 74 mudel G/Kai (74式戦車 G型/改)
Tüüp 74 tankil põhinevad soomusmasinad
- Tüüp 87 (87式自走高射機関砲) on õhutõrje liikursuurtükk.[1]
- Tüüp 78 (78式戦車回収車) on evakuatsioonisoomuk (inglise keelne lühend ARV). Esimene prototüüp valmis 1974. aastal ja masin võeti kasutusele 1978. aastal. Soomuk on varustatud hüdraulilise sahaga esiosas ja hüdraulilise kraanaga paremal küljel. Meeskonnaruum asub ees.[1]
- Tüüp 91 on sillapaigaldustank (91式戦車橋)
Viited
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Jane's 2005, lk. 66–67
- ↑ 2,0 2,1 "Type 74" (Inglise keel). http://www.military-today.com. Vaadatud 31.08.2011.
{{netiviide}}: välislink kohas|Väljaandja= - ↑ 3,0 3,1 World Encyclopedia of the Tank, lk 330–331
- ↑ Jane's 1975, lk. 54
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 Soomusmasinad, lk. 36–37
- ↑ "Ground Self Defense Forces Equipment" (Inglise keel). http://www.globalsecurity.org. Vaadatud 31.08.2011.
{{netiviide}}: välislink kohas|Väljaandja=
Kirjandus
- Mattias Metsa Soomusmasinad Odamees 2005 ISBN 9949-419-40-9
- Christopher Chant World Encyclopedia of the Tank. Second edition Inglismaa Sutton Publishing 2002 ISBN 0750931477 Inglise k.
- Christopher F. Foss Jane's Armour and Artillery 2005–2006 Jane's Information Group 2005 ISBN 978-0710626868
- Christopher F. Foss Jane's Armour and Artillery Jane's Information Group 1976 ISBN 0-354-01022-0
Lisalugemist
- Ray Hutchins Modern Battle Tanks and Support Vehicles Merlin Publications 1997 ISBN 1-8S367-258-0 (lk. 58–59)
- Marsh Gelbart Tanks. Maint Battle tanks and light tanks Brassey's UK 1996 ISBN 978-1857531688 (lk. 62–63)
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tüüp 74 |