Arutelu:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Teise maailmasõja käigus, 7. juulist 1941 kuni 24. novembrini 1944 oli Eesti ala okupeeritud
See ei ole päris nii. 7. juulil jõudsid sakslased eesti pinnale, Tallinnani jõudsid nad alles augustis.
Alguses tuleks anda mingi definitsioon. Andres 09:40, 17 august 2005 (UTC)
Arvan, et 7. juulil ja 24. novembril on ka mingi tähendus. Andres 04:59, 18 august 2005 (UTC)
- 8. juulil vallutati sakslaste poolt Pärnu, millest võib eeldada, et ju siis 7. juulil esimesed Saksa väed Eesti pinnale jõudsid. 24. novembril lõppes Lääme-Eesti saarte vallutamine Nõukogude armee poolt. Arvan, et need daatumid võiks ära märkida peatükkides okupatsiooni algus ja lõpp--Boy 07:50, 18 august 2005 (UTC)
- Jah. Andres 07:51, 18 august 2005 (UTC)
Siin on anonüümse kasutaja redaktsioon. Andres 04:57, 18 august 2005 (UTC)
7. juulist 1941 24. novembrini 1944 kehtis Eestis Saksa okupatsioon. Peamised haldusasutused olid Saksa armeegrupi Nord tagalastaap, mis asus juuli lõpust 1941 augusti alguseni 1944 Võrus, (tagalaülem kindral Franz Roques) ja Ida maa-ala Riigikomissariaadi (Reichskommissariat Ostland) Eesti kindralkomissariaat, mis tegutses 6. detsembrist 1941 17. septembrini 1944 (kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann). Sellel ajavahemikul kuulus Eesti Ida maa-ala Riigikomissariaadi kindralkomissariaadina (Generalbezirk Estland) Saksa Riigi poolt okupeeritud alade hulka. Neid haldusorganisatsioone abistas kollaboratsionistidest koosnev Eesti Omavalitsus - juht Hjalmar Mäe.
Natsid kavatsesid osa rahvastikust hävitada või Peipsist ida poole, Ingerimaale, ja Valge mere äärde, Karjalasse, ümber asustada ning Eesti ca 20 aastaga germaniseerida. Kehtestati terrorirežiim. 1944. aasta alguseks oli Eestis asutatud üle 20 koonduslaagri. Natsid mõrvasid Eestis üle 61 000 eraisiku, sealhulgas palju mujalt tooduid, ja 64 000 sõjavangi. Terrori ohvreina hukkusid professorid Artur-Tõeleid Kliimann ja Peeter-Heinrich Rubel, kirjanikud Johannes Ruven ja Evald Tammlaan ning kunstnikud Andrus Johani, Nikolai Kummits, Arkadio Laigo ja Kaarel Liimand. Rahvusvahelist õigust rikkudes mobiliseeriti Eesti kodanikke Saksa armeesse: "Eesti Leegioni", idapataljonidesse jt. väeosadesse; ja värvati Omakaitsesse. Noori saadeti Saksamaale tööteenistusse. Osa Eesti elanikkonnast avaldas natsidele vastupanu, esines sabotaaži ja diversiooni. Tegutsesid "saksaaegsed" metsavennad.
Andres 04:57, 18 august 2005 (UTC)
Viimane eesti punkt kust lahkusid Saksa väed oli Ruhnu saar 15. detsember 1944.--Animagi 30. juuni 2007, kell 18:35 (UTC)