Horug
| Horug | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Elanikke: 31 100 (2022) | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 37° 30′ N, 71° 33′ E | |||||
  | |||||
Horug (varem eesti keeles venepäraselt Horog; pärsia keeles خاروغ) on linn Tadžikistanis, Afganistani piirist vahetult idas 2100 m kõrgusel Pamiiris Pandži jõe paremal kaldal kohast, Šahdara jõgi suubub Gunti, allavoolu (lääne pool) ning Afganistani piiri ääres asuvast kohast, kus Gunt suubub Pandži jõkke, vahetult idas. Geograafilised koordinaadid on 37°30' N, 71°33' E.
Horug on Mägi-Badahšani autonoomse vilajeti ja Šugnoni rajooni halduskeskus.
Loodus
Horug on 2200 m[1] või 2065 m[viide?] kõrgusel merepinnast.
Linn asub keset Pamiiri mäestikku väga kitsas orus[2]. Vahetult põhja pool on 4523 m kõrgune mägi, lõuna pool on 4493 m kõrgune mägi. Pisut kaugemal põhja ja lääne pool on kuni 5329 m kõrgused mäed.
Suved on soojad (juunis 22 °C) ja talved mahedad (jaanuaris –7 °C). Aasta keskmine sademete hulk piirkonnas on 263 mm.[1]
Linna ümbritsevad lõunas Šahdara jõe delta (Nivodak) ja põhjas Gunti jõe delta (Tem). Linna idaosas suubub Šahhadara Gunti ning Gunt voolab läbi linna, jagades selle peaaegu võrdselt pooleks. Linna lääneserval Afganistani piiri ääres suubub Gunt Pandži jõkke.
Linn on tuntud ilusate paplite poolest. Linna ümbritsevad aiad õunapuude, aprikoosipuude ja tuudipuudega[2].
Rahvastik
Elanike arv on olnud:
- 2000: 28 000
- 2003: 30 000
- 2006: 33 000
- 2007: 33 500
Majandus
Puuvilja- ja karjaturg.
Linnas on piima- ja lihatöötlemise ettevõtted, leivatehas ning jalatsite, metallikaupade ja ehitusmaterjalide tootmise ettevõtted.[3]. Tööpuudus on suur. Horug on üks Tadžikistani vaesemaid piirkondi.
Suurim tööandja on Āgā Khāni Fond.
Linnal on lennujaam, mille kaudu tal on väikelennuki- (Antonov An-28, Jakovlev Jak-40) ja helikopteriühendus Dušanbega. Maandutakse läbi kitsa oru; lend on võimalik ainult selge ilmaga.[1] Sõidu teeb ohtlikuks lennukite ülekoormamine pagasi ja reisijatega.[1] Lennud võivad ära jääda ka kütusenappuse tõttu[4]. Lend Dušanbesse võtab tunni, Hudžandi tunni ja Kulobi pool tundi.[4] Reise teenindab Tajik Air[4].
Pamiiri maantee kaudu on linn ühenduses Dušanbe (527 km[1]) ja Ošiga (470 km[1]). Suurem osa Dušanbesse viivast maanteest on halvas seisukorras. Oši viiv maantee on paremas seisukorras. Eriti talvel ja kevadel on maantee mõlemas suunas raskesti läbitav. Oktoobrist märtsini on tee Dušanbesse lume tõttu suletud.[1] Tee Oši poole on aasta läbi lahti.[1] Horugi juures väljub maantee Pandži orust ning suundub ida poole Gunti orgu.
Avatud on ka piiriületuspunkt. Afganistani poolele viib sild.
Teadus, haridus ja kultuur
Läheduses, 2230 m kõrgusel Gunti jõe äärsel künkal 5 km linnast põhja pool[1], on Tadžikistani Teaduste Akadeemia Pamiiri botaanikaaed[2], mis on 1940ndatest saadik erialaringkondades tunnustatud. Kõrgemal asuv botaanikaaed on maailmas ainult Nepalis. Samas on Pamiiri Bioloogiajaam.[1]
Linnas on muuseum.
Oktoobris 1992 avati Mojenšo Nazaršojevi nimeline Horugi Riiklik Ülikool, mis on tuntud kogu Kesk-Aasias.
2000. aastal kirjutasid Tadžikistani, Kasahstani ja Kõrgõzstani president alla lepingule rahvusvahelise Kesk-Aasia Ülikooli rajamise kohta Horugis Āgā Khān IV toetusel. Seal on üks selle ülikooli õppekeskusi.
Linnas on 12 kooli, sealhulgas Āgā Khāni Lütseum, Horug.
Linnas on 1977 asutatud raadio- ja televisioonijaam.[1]
On teatreid, kinosid ja raamatukogu.[1]
Ajalugu
Kuni 19. sajandi lõpuni asetses Horug piirkonnas, millele pretendeerisid nii Buhhaara emiir, Afganistani šahh kui ka Suurbritannia. Horugist sai 19. sajandi lõpus "suure mängu" käigus Venemaa garnisonilinn piiri kaitseks Suurbritannia vastu. Venemaa tuli "suurest mängust" välja võitjana. Fikseeriti praegune Afganistani põhjapiir mööda Pandži jõge ning määrati kindlaks Venemaa Pamiiri (praegu Mägi-Badahšan) ala. Enne 1896. aastat, mil venelased Horugi kindluse ehitasid, oli piirkonna keskus Kala-i Bar Panj mööda Pandži jõge pisut allavoolu praeguse Afganistani territooriumil.
Aastatel 1916–1922 oli linn basmatšide valduses.
Aastal 1925 sai Horugist, mis oli siis kahest mägiradadega ühendatud külast (kišlakist) koosnev kompleks[2], Mägi-Badahšani halduskeskus. Asula kasvas kiiresti ning 1932. aastal sai ta linnaks.[3]
Nõukogude Liidu ajal lubati piirkonda elama asujatele raha, medaleid ja autosid, kuid tööstuse ja põllumaa puudumise tõttu sinna elama ei asutud.
26. ja 27. juulil toimusid Horugis esimesed rahuläbirääkimised Tadžikistani kodusõja osapoolte vahel. Kirjutati alla Horugi rahuleppele, kuid seda ei õnnestunud ellu viia.[5]
Aastal 1996 oli Horug piiri Afganistaniga julgestavate Venemaa ja Kasahstani vägede tugipunkt.
1. detsembril 2004 lahkusid Horugist Venemaa piirivalvurid[6]
Vaatamisväärsused
Linna peatänav on Lenini tänav.[1]
Vaatamisväärsuseks on teemajad.[1]
Linnas on väike park järve ja staadioniga[2].
Viited
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 "Welcome to Xoroq". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2003. Vaadatud 18. detsembril 2003.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Таджикистан - Хорог
- ↑ 3,0 3,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2003. Vaadatud 18. detsembril 2003.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 "Welcome to Xoroq". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2003. Vaadatud 30. juulil 2003.
- ↑ "asiaplus.tj: Хорог-92". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2008. Vaadatud 4. juunil 2009.
- ↑ Наши спустились с Памира. Хорог покинули последние российские пограничники.
Välislingid
- Mägi-Badahšani kaart
- Welcome to Xoroq (inglise keeles)
- [1], [2] Fotod Horugi lennujaamast
- Aerofoto
