Mine sisu juurde

Küünlapäev

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Küünlapäev (ka: küünlamaarjapäev, Lääne-Eestis ka: pudrupäev) on 2. veebruaril ning kirikukalendris on see neitsi Maarja puhastamise püha.[1] Läänemaal ja Saaremaal tähistas see päev jõulude lõppu (mujal Eesti alal lõppesid jõulud juba kolmekuningapäeval).[2] Keedetakse rituaalseid toite.

Kirikupüha

2. veebruar on väikeste kirikupühade hulka kuuluv küünlapäev ehk Issanda templissetoomise püha. Luuka evangeeliumis kirjeldatakse, kuidas Jeesuse vanemad viisid ta 40 päeva pärast sündi Jeruusalemma templisse. Juutide religioossete reeglite järgi oli naine 40 päeva pärast poeglapse sündi kultuslikult roojane, ei tohtinud puudutada ühtegi püha eset ega siseneda pühakotta. Küünlapäev lõpetas jõulusündmustega seotud perioodi kirikuaastas. Küünlapäeva liturgiliseks värviks on valge ja uus kirikukäsiraamat soovitab jumalateenistust alustada küünaldega protsessioonis. Sellel päeval pühitseti ja mõnel pool pühitsetakse siiamaani kirikuis aasta jooksul kasutatavad küünlad.[3]

Küünlapäev on idakirikus ja armeenia kirikus seotud Kristuse esimese templisse viimisega. Roomakatoliku kirikus on see tuntud Maarja puhastamise päevana 40 päeva pärast Kristuse sündi. Püha tähistamine algas 4. sajandil Bütsantsis ja 7. sajandil Roomas. 11. sajandist hakati altari ees küünlaid pühitsema. See tava levi kiiresti ja laialt ning jäigi päeva tunnuseks. Legendi järgi süttinud Kristuse kirikusse viimisel seal küünlad, sealt ka päeva nimetus. Küünal ja valgus on üleüldiselt Kristuse sümbol. Keskajal valati Kristuse märgina küünlapäevaks eriti suur küünal.[2]

Rahvakalender

Küünlapäev kuulub kalendripühade ritta (ka taliharjapäev, paavlipäev, tõnisepäev), mille kohta arvati, et see päev on talve poolitaja.[4] Rahvakalendri järgi on küünlapäev üks tuntumaid talvepoolituspühasid. Sel päeval oli tavaks öelda, et murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ning seapead, seajalgu või -külge.[2].

Sel päeval tehti ridamisi ilmaendeid, selle päeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Kui küünlapäev oli selge, siis oodati head suve. Lumesadu ennustas head viljasaaki, kuid halb enne oli küünlapäeva sulal. Vihmasajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksus, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Rahvapärane ajaarvamine (nädalate lugemine tähtpäevade vahel) algas kõige sagedamini küünlapäevast.[5]

Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis võisid naised käia külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus nende eest töö. Naistel oli oluline küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne– ja Lõuna–Eestis), see pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Sajandite vältel peeti punavat või õhetavat nägu tervise ja ilu sümboliks. Punajoogiks võis olla õlu (millele lisati juurde värvi), punaseks värvitud viin, hiljem ka punane vein ning koguni punane mahl või morss.[2]

Küünlapäev oli palgamaksmise ja palgaliste lahtilaskmise päev. Veel 19. sajandil sõlmiti kõrtsides nn mokalaadal uusi teenistuslepinguid, palgati sulaseid ja tüdrukuid, samuti suviseid hooajatöölisi. Ka mõisamoonameeste ja rentnike kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates.[5]

Vanarahva töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine, soositud oli ka õmblustööde tegemine (nõelapisted usuti kanduvat üle metsloomadele). Rangelt oli keelatud ketramine.

Küünlapäeval olid samuti kui jõulupühadel ja nääripäeval oma järelpäevad, millal lõpetati pühade aega. Järelpäevade nimetusi oli mitmesuguseid: küünlalühtripäev, tahi-, kabjapäev jm. Tuntud oli ka annepäeva nimetus, mil Anne–nimeline tõsteti üles ja temalt nuruti puna. Järelpäevade traditsioon olid levinud peamiselt Läänemaal ja saartel (teateid on ka Kesk–Eestist). Nende päevadega pikendati pühi. Kui õlut oli veel järel, käisid mehed „küla kauda“ ja lõpetasid pühi. See komme olid rohkem hilisema algupäraga.[5]

Viited

  1. ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 125
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas (BERTA) (vaadatud 16.07.2013)
  3. ↑ Küünlapäev. eestikirik.ee, 4. veebruar 2016.
  4. ↑ Taliharjapäev. folkloore.ee, vaadatud 14. jaanuar 2024.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Küünlapäev. Eesti rahvakalender. vaadatud 3. veebruar 2024.

Välislingid

Maarahva pühad

6. I kolmekuningapäev  • 13. I nuudipäev ehk kanutipäev  • 14. I taliharjapäev ehk korjusepäev  • 17. I tõnisepäev, ka jõuluemapäev  • 1. II pudrupäev  • 2. II küünlapäev  • 9. II luuvalupäev  • 22. II talvine peetripäev  • 24. II talvine madisepäev  • kihlakud: liugupäev ja tuhkapäev  • 9. III sirgupäev  • 17. III käädripäev  • 21. III pendipäev  • eidepäev  • urbepäev  • kevadine pööripäev  • kiigepüha  • suur neljapäev  • suur reede  • ülestõusmispühad  • 25. III marjapunapäev  • 1. IV karjalaskepäev  • 14. IV künnipäev  • maahingaus  • 23. IV jüripäev  • suvisted  • 9. V ligupäev, ka kevadine nigulapäev  • 25. V urbanipäev  • taevaminemispüha  • nelipüha  • suvine pööripäev  • 23. VI leedopäev  • 24. VI jaanipäev  • 29. VI suvine peetripäev  • 2. VII heinamaarjapäev, ka heinaleedo  • 10. VII seitsmevennapäev  • 13. VII karusepäev  • 25. VII jakobipäev  • 26. VII annepäev  • 29. VII olevipäev, ka jakepäev  • 10. VIII lauritsapäev, ka esimene rukkiema päev  • 15. VIII rukkimaarjapäev, ka suur rukkiema päev  • 24. VIII pärtlipäev, ka viimane rukkiema päev  • 8. IX ussimaarjapäev, ka ussiurguminemisepäev  • pekopäev  • sügisene pööripäev  • 21. IX sügisene madisepäev  • 29. IX mihklipäev, ka kasupäev  • 14. X kolletamispäev  • 26. X midruskipäev  • 28. X simunapäev  • 2. XI hingepäev  • 10. XI mardipäev  • 25. XI kadripäev, ka hanipäev  • 30. XI andresepäev  • 6. XII talvine nigulapäev  • 7. XII tõnnipäev  • 13. XII luutsinapäev  • 21. XII toomapäev  • 21.–24. XII jõulud  • 25. XII ajastaja päev 31. XII näärid  •

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Küünlapäev&oldid=6619746"