Leho Lamus

Leho Lamus (sündinud 15. jaanuaril 1971) on eesti teoloog.

Üldrahvaliku iseseisvusliikumise ajal osales Genf-49 ja Eesti kodanike komiteede tegevustes.

Ta on alates 2006. aastast teoloogiamagister ja 2007. aastast EAÕK Püha Platoni seminari filosoofia lektor. Ta alustas tollases Tallinna Pedagoogikakoolis filosoofialoengutega 23-aastaselt.

Teoses "Mõtlemise mõistevõrk" samastab koostaja postmodernseks nimetatud maailmavaadet dekonstruktsionismiga, milles tõe moodustamine sõltub taustast ja vaatlejast. Senise ainulis- ja ühtsusmõtlemise asendab ta paljuse ning erinevusmõtlemisega. Mõistete "nähtus", "nähtuvus" ja "nähtumus" tähenduste teisenenud suhetele kujundab koostaja iselaadse eestikeelse teadvusfilosoofia uued piirjooned. Teoses "Teadmisõpetuse oskussõnastik" on need kolm nimetust asendatud täppiskeelsete oskussõnadega: "nähe, nähtus, nähtumus".

Looming

Teosed

• "Mõtlemise mõistevõrk". Kaasaja mõtteloo sõnastik (2017). Tallinn: AVA. 412 lk.
• "Teadmisõpetuse oskussõnastik. Epistemoloogia leksikon" (2024). Toimetaja Elina Tamm. Tallinn: AVA. 96 lk.

Artiklid

• Kes usuvad koomikseid või teadusteooriaid? Paul Veyne raamatu "Kas kreeklased uskusid oma müüte" tutvustus. Postimees, 30. september 2006
• Lõpmatusel ja lõplikkusel põhineva mõtlemise konflikt. Søren Kierkegaardi raamatu "Surmatõbi" tutvustus. Postimees, 20. oktoober 2006
• Püha geomeetria saladused Eestis. Raamatu "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis" tutvustus. Postimees, Arvamus/Kultuur (AK), 29. veebruar 2012
• Filosoofist piiskop. Raamatu "Sest sinu ­silmale pole suletud süda kätte­saamatu" arvustus. Postimees, AK, 10. märts 2012
• Spengleri kirikukäsitlus. Kommentaar Oswald Spengleri raamatule "Õhtumaa allakäik". Eesti Ekspress, Arvamus, 10. märts 2012
• Ateistliku darvinismi mõttelugu. Kommentaar raamatule "Surmakultuuri arhitektid". Postimees, 06.2012
• Arne Hiobi raamatu Püha Maa, juudid ja Jeesus tutvustus. Eesti Ekspress, 7. juuni 2012
• Püha Maa ja püha perekond. Arne Hiobi raamatu Püha Maa, juudid ja Jeesus tutvustus. Postimees, 19. juuli 2012
• Lutheri ööd. Urmas Petti koostatud kogumiku "Lutheri tööd" tutvustus. Postimees, märts 2013
• Religiooniteaduse sünd Eestis. Kommentaar Riho Saardi teosele "Kristluse ajalugu". Postimees, 28. september 2013
• Kosmopolise tsivilisatsioon. Postimees, AK, 2. november 2013. (Mahatma Gandhi, "Maailm on väsinud vihkamast")
• Francis August Schaefferi raamatu "Jumal, kes elab" arvustus. Eesti Ekspress, 21. november 2013
• Riho Saardi teose "Kristluse ajalugu" arvustus. Eesti Ekspress, 12. detsember 2013
• Kuidas sündis sõnastik «Mõtlemise mõistevõrk». Eesti Kirik, 29. november 2017, lk 5
• Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik. Postimees, AK, 24. märts 2018, lk 14. (Henry Kissinger 2014, ek 2016, "Maailmakord")
• Sorokini ebatekst. Postimees, AK, 21. aprill 2018. (Pitirim Sorokin 1941, ee 2017, "Meie ajastu kriis")
• Eluteadus on valgustusprojekti uus vorm. Postimees, AK, 2. juuni 2018. (Ernst Mayr 2018, "Bioloogilise mõtte areng. Mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus")
• Marksismi lõpp. Postimees, AK, 25. august 2018, lk 13
• Schopenhaueri kaemusmõistmise õpetus. Postimees, AK, 13. oktoober 2018, lk 11 (Arthur Schopenhauer 2018, "Maailm kui tahe ja kujutlus", I – II köide)
• Võim pole ainult ametikoht või positsioon, vaid ühtlasi ka meeleseisund. Postimees, AK, 28. aprill 2019. (Julie Diamond 2019, "Võim: kasutaja käsiraamat")
• Stephen Hawkingi hoiatussõnum. Postimees, AK, 7. juuni 2019
• Ühiskondliku tõe moodustamise uued mõttemudelid. Postimees, AK, 13. september 2019 (Ülo Vooglaid 2019, "Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale")
• Geopoliitilise võimutasakaalu maailmakord. Postimees, AK, 11. oktoober 2019. (Rein Müllerson 2018, "Uue maailmakorra koidik: geopoliitika ja ideoloogiate kokkupõrge")
• Ihu on tajukogemuse ainus vahend. Postimees, AK, 1.02.2020, lk 12-13. (Maurice Merleau-Ponty 2019, "Taju fenomenoloogia")
• Kui me ei mõtle enam eesti keeles, oleme rahvusena kadunud. Postimees, Kultuur, 12.02.2020, lk 22. (Piret Kuusk 2019, "Aegruum")
• Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub?. Postimees, AK, 2.05.2020, lk 12. (Rein Taagepera 2019, "Julgus olla nõrk")
• Dresdeni terroripommitamine ja teised sõjakuriteod. Postimees, AK, 10.10.2020. (Sinclair McKay 2020, "Dresden. Leegid ja pimedus: Dresdeni pommitamine 1945")
• Võõraviha muudab rahvusluse rassismiks. Postimees, AK, 21.12.2020. (Benedict Anderson 2020, "Kujutletud kogukonnad. Mõtisklusi rahvuse tekkest ja levikust")
• Millises suunas toimub keeleuuendus?. Postimees, AK, 23.01.2021. (Jaan Kap­linski 2020, "Eesti, estoranto ja teised keeled")
• Upanišadid - inimsuse vanimad alustekstid. Postimees, AK, 24.04.2021. (Mait Raun 2020, "Upanišadid")
• Riigi ja kiriku lahutus. Postimees, arvamus, 2.06.2021
• Ühemõõtmelised telefoniinimesed. Postimees, arvamus, 23.08.2021
• Rutger Bregman on ühendanud anarhia ja demokraatia Rousseau inimeseõpetusega. Postimees, 16.10.2021. (Rutger Bregman 2019, ek 2021, "Inimkond. Paljutõotav ajalugu")
• Rünnak rohealadele. Postimees, arvamus, 12.11.2021
• Suletud süsteemide lõputu eneseloome. Postimees, AK, 12.02.2022 (Niklas Luhmann 1997, ek 2021, "Ühiskonna ühiskond")
• Vene maailma sõjaideoloogia mureneb. Postimees, arvamus, 17.03.2022
• Fašism peitub ühiskonnaelu pisiasjades. Postimees, AK, 30.04.2022 (Max Horkheimer, Theodor Adorno 2022, "Valgustuse dialektika")
• Rein Raud loob silda Aasia ja Euroopa mõtlemise vahele. Postimees, 18.05.2022 (Rein Raud 2021, "Täiused ja tühjused")
• Kodanikuühiskond rajaneb vabal suhete loomel. Postimees, AK, 2.07.2022 (Semjon Frank, 1930, ek 2022, "Ühiskonna vaimsed alused")
• Maffiariigi ja õigusriigi kodanike erinev enesetaju. Postimees, AK, 30.07.2022 (Francis Fukuyama 2022, "Identiteet. Väärikuse nõudmine ja kibestumise poliitika")
• Sõdu põhjustavad võimu- ja kuuluvusiha. Postimees, 24.08.2022 (Mike Martin 2022, "Miks me sõdime?")
• Veidrikud ja andekad kirjanikud. Postimees, kirjandus, AK, 15.10.2022 (Nigel Warburton 2022, "Väike filosoofia ajalugu")
• Geopoliitiline ülemvõim ja kosmosesõda Postimees, kirjandus, AK, 29.10.2022 (Tim Marshall 2002, "Geograafia võim")
• Õnneliku teadvuse ühiskond Postimees, kirjandus, AK, 4.2.2023 (Herbert Marcuse 2022, "Ühemõõtmeline inimene")
• Viirusetõve mõju hargmaisele maailmakorrale Postimees, kirjandus, AK, 18.2.2023 (Fareed Zakaria 2022, "Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale")
• Vaimulikust sai valgustatud vabamüürlane Postimees, kirjandus, AK, 18.3.2023 (Johann Herder 2022, "Torm ja tung. Valik varaseid kirjatöid")
• Kas ajas rändamine on võimalik? Postimees, kirjandus, AK, 8.4.2023 (Dean Buonomano 2022, "Aju on ajamasin")
• Riigi neutraliseerimisel suureneb üksikisiku vabadus Postimees, kirjandus, AK, 6.5.2023 (Carl Schmitt 2022, "Poliitilisuse mõiste")
• Arvuti võib olla ohtlikum kui tank Postimees, kirjandus, AK, 27.5.2023 (Nina Jankowicz 2020, "Kuidas kaotada infosõda")
• Poliitilise ülemvõimu saavutamine kultuurivõitlusega Postimees, kirjandus, AK, 2.6.2023 (Michael Knowles 2022, "Suletud suud. Kontrollitud sõnad kontrollitud mõtted")
• Miks Venemaa Ukrainat ründas? Postimees, kirjandus, AK, 26.8.2023, lk 20 (Owen Matthews 2023, Häving: lugu Putuni sõja telgitagustest)
• Topeltagendi kirju elu nõukogude sõjaväeluurajana Postimees, veeb, 23.10.2023 (Jaak Kangilaski 2023, Minu elud)
• Õhtumaa meelsuse kujunemine Postimees, filosoofia, AK, 2.12.2023 (Richard Tarnas 2023, Õhtumaa vaimu passioon)
• Vene armeele võidu soovijad on ka sõjas süüdi Postimees, kirjandus, AK, 23.3.2024.lk 21 (Nikolai Berdjajev 2023, Venemaa saatus)
• Kas meie teadmine püsib tõel või tõenäosusel? Postimees, kirjandus, AK, 4.5.2024, lk 20 (Ilya Prigogine 2023, Tõsikindluse lõpp)
• Evald Saagi luurelood Postimees, veeb, 23.10.2024 (Riho Saard, Evald Saag. Mees mustas, 2024)
• Kui sa ei suuda eristada välist sisemisest Postimees, kirjandus, AK, 2.11.2024 (Nikolai Losski, Meeleline, intellektuaalne ja müstiline intuitsioon, 2024)

Muud tekstid

• Kurjuse semiootika. – Sulane, oktoober 2008
• Muusika ja vana lepingu maailm. – Sulane, mai 2010, lk 20-23
• Juudakristlusest Sulane, detsember 2010, lk 11-14
• Teabeühiskonna uus sõjakunst. Raamatututvustus: Frans P. B. Osinga. Teadus, strateegia ja sõda. John Boydi strateegiateooria. Riigikaitse Raamatukogu, 2013
• Paar arvamust Yogasūtra raamatule. Arvamusavaldus Martti Kalda ja Inga Põldmaa raamatule Yogasūtra (Patañjali). Bibliotheca ASIATICA, 2015

Tõlge

• "Tooma evangeelium"; teise teksti tõlge lk 70-86. Johannes Esto Ühing, 2005. Tõlge valmis 1990-ndate teises pooles Johannes Leipoldti saksakeelse käsikirja (umbes 1960-ndad) alusel. Tõlget kohendati võrdlusel Uku Masingu Tooma evangeeliumi tekstiga.

Uurimistööd

• 2003 – diplomitöö "Katehheesi ja religiooniõpetuse võrdlus"
• 2006 – magistritöö "Kiriku usuõpetuse ja kooli religiooniõpetuse erinevused"

Tunnustus

2023 aasta ajakirja Akadeemia hõbeauhind, (nr 2) universalia.