George Washington
See artikkel räägib riigimehest; lennukikandja kohta vaata artiklit USS George Washington, filmi kohta vaata artiklit George Washington (film 2000) |
George Washington | |
---|---|
1. Ameerika Ühendriikide president | |
Ametiaeg 30. aprill 1789 – 4. märts 1797 | |
Järgnev | John Adams |
Ameerika Ühendriikide armee vanemohvitser | |
Ametiaeg 13. juuli 1798 – 14. detsember 1799 | |
Eelnev | James Wilkinson |
Järgnev | Alexander Hamilton |
Kontinentaalarmee ülemjuhataja | |
Ametiaeg 15. juuni 1775 – 23. detsember 1783 | |
Järgnev | Henry Knox |
Teise kontinentaalkongressi delegaat Virginiast | |
Ametiaeg 10. mai 1775 – 15. juuni 1775 | |
Järgnev | Thomas Jefferson |
Esimese kontinentaalkongressi delegaat Virginiast | |
Ametiaeg 5. september 1774 – 26. oktoober 1774 | |
Järgnev | Ametikoht kaotati |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
22. veebruar 1732 Bridges Creek, Westmorelandi maakond, Virginia, Briti Põhja-Ameerika |
Surmaaeg |
14. detsember 1799 (67-aastaselt) Mount Vernon, Virginia, Ameerika Ühendriigid |
Abikaasa | Martha Dandridge (alates 1759)[1] |
Tunnustus | Kongressi kuldmedal |
Autogramm |
George Washington (22. veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731) Westmorelandi maakond, Virginia – 14. detsember 1799 Mount Vernon, Virginia) oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 1789–1797.
George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina.
Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri Seitsmeaastase sõja ajal.
Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks.[2][3]
Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida. Rahva seas hakati just tema panust pidama otsustavaks iseseisvuse saavutamisel ning nii valiti ta probleemideta riigi esimeseks presidendiks. Temast sai moraalne eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastus, oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitilises kui ka laiemas, rahvuslik-müütilises mõttes, oli USA-s määrav: just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse ning kehtestas tava, et president pole ametis üle kahe ametiaja (seda rikkus alles Franklin Delano Roosevelt 1940. aastal). Kuni Donald Trumpi ametisseastumiseni 2017. aastal oli ta kõige rikkam Ameerika Ühendriikide president[4]. Washingtoni nime said nii pealinn kui ka osariik ning ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas.
Washingtoni järel sai USA presidendiks tema aatekaaslane John Adams.
Presidendi mälestuseks püstitatud Washingtoni monument Washingtonis on maailma kõrgeim kiviobelisk.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]George Washington valiti 1780. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lillback & Newcombe (2006)
- ↑ Tabbert, Mark A. "A Masonic Memorial to a Virtuous Man".
- ↑ Washington Daylight Lodge #14 (2006). "Commemoration of George Washington’s Birthday".
- ↑ Rebecca Seales, "Eight ways President Donald Trump will make history", BBC News, 2017-01-21
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Lillback, Peter; Newcombe, Jerry (2006). George Washington's Sacred Fire (1st ed.). Bryn Mawr, Pa.: Providence Forum Press. ISBN 978-0978605261
Eelnev puudus |
Ameerika Ühendriikide president 1789–1797 |
Järgnev John Adams |