New York

See artikkel on linnast; osariigi kohta vaata artiklit New Yorgi osariik

---

New York
[ nj'uu j'ork ]
inglise New York
Vabadussammas ja Lower Manhattani siluett ning valguskiired installatsioonilt Tribute in Light
New Yorgi lipp New Yorgi pitsat
Pindala: 1214 km²
Elanikke: 8 804 190 (1.04.2020)
Koordinaadid: 40° 43′ N, 74° 0′ W
New Yorgi asukoht New Yorgi osariigis

Rahvusvahelisest Kosmosejaamast avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (35. ekspeditsioon 2013. aasta varakevadel)

Droonivideo New Yorgi metroorongidest 2022. aastal

New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus. Globaalse suurlinna eristamiseks New Yorgi osariigist, mille lõunapoolseimas regioonis ta asub, kannab ta inglise keeles enamasti nime New York City (lühendatult NYC) või vanapäraselt City of New York.

New York asub maailma suurima loodusliku sadama ääres. Seetõttu on ta läbi aegade avaldanud olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks, kuigi Ameerika Ühendriikide pealinn on Washington. New Yorgis asub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorter, kuigi selle alune kvartal ei kuulu ühegi riigi koosseisu.

Suurlinn koosneb viiest linnaosast, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna. Need viis linnaosa – Brooklyn, Queens, Bronx, Manhattan ja Staten Island – on ühinenud ühtseks linnaks 1898. aastal. Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas 790 km² suurusel maa-alal 8 175 133 inimest, mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna Põhja-Ameerikas. Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seda peetakse maailma kõige keelterohkemaks linnaks. New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv – 18,9 miljonit inimest 17 400 km² kohta – on USA suurim. Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit inimest.

New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, mil Hollandi Vabariigi kolonistid asutasid kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal Uus-Amsterdamiks. 1664. aastal sattus faktooria ja selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kui Inglismaa kuningas Charles II oli need maad kinkinud oma vennale, Yorki hertsogile, nimetati linn ümber New Yorgiks. Aastail 1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. Alates 1790. aastast on see riigi suurim linn. Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga Ameerikasse jõudsid, tervitas neid Vabadussammas. Seda sammast tuntakse kogu maailmas kui Ameerika Ühendriikide ja selle demokraatia sümbolit.

Paljud New Yorgi piirkonnad ja vaatamisväärsused on saanud linna igal aastal külastava keskmiselt 50 miljoni inimese hulgas väga tuntuks. Times Square, mida hüütakse maailma ristteeks (The Crossroads of the World), üks vilkama liiklusega jalakäijateristmikke maailmas, on Broadway teatrite eredalt valgustatud keskus ning maailma meelelahutustööstuse sõlmpunkt. Linnas paikneb palju tuntud sildu, pilvelõhkujaid ja parke. New Yorgi rahanduspiirkond, mis on tugevasti seotud Lower Manhattanil asuva Wall Streetiga, toimib kui maailma rahanduspealinn. Seal asub New Yorgi börs, mis on oma noteeritud ettevõtete turukapitalisatsiooni järgi maailma suurim börs. Manhattani kinnisvara on kalleimaid maailmas. Manhattani Hiinalinnas elab kõige rohkem hiinlasi läänepoolkeral. Katkematult töötav New Yorgi metroo on üks ulatuslikumaid kiirtransiidisüsteeme maailmas. New Yorgis asub arvukalt kolledžeid ja ülikoole, sealhulgas Columbia ülikool, New Yorgi ülikool ja Rockefelleri ülikool, mis kuuluvad maailma 50 parima ülikooli hulka.

New York, kus asub veidi üle 6000 kõrghoone, on Hongkongi järel teine kõige suurema kõrghoonete tihedusega linn maailmas, kuigi viimases asub neid viis korda vähem.

Etümoloogia

New Yorgile anti nimi 1664. aastal Yorki hertsogi järgi, kellest sai hiljem Inglismaa kuningas James II. Jamesi vanem vend kuningas Charles II määras hertsogi Uus-Madalmaade endise territooriumi valdajaks pärast selle konfiskeerimist Hollandi võimu alt, ning selle hulka kuulus ka Uus-Amsterdami linn.

New Yorgi hüüdnimed

• The Big Apple

• The Capital of the World
  (ladina keeles Caput Mundi)

• The Greatest City in the World
• The Center of the Universe
• The City So Nice They Named It Twice
• The City That Never Sleeps
• The Empire City
• The Melting Pot
• The Five Boroughs
• The Modern Gomorrah
• New Amsterdam
• Metropolis
• Fun City
• Gotham

Ajalugu

 Pikemalt artiklis New Yorgi linna ajalugu

Kolonisatsioon

Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka kuulunud algonkini hõimud, sealhulgas delavarid, kelle kodumaa Lenapehoking hõlmas Staten Islandi, Long Islandi lääneosa koos aladega, millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja Lower Manhattan. Delavari keeltest tuleb sõna Mannahatta, mis tähendab paljude küngastega maad. Tänapäeva Bronxis ja Manhattani saare põhjaosas elasid Wappingeri konföderatsiooni liikmed weckquaesgeekid ning erinevad metoaci rühmad, peamiselt rockaway hõim, asutasid tänapäeva Lääne-Queensi alasid.

Esimene eurooplane, kelle sealsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli Giovanni da Verrazzano. Prantsuse kuninga François I teenistuses tegutsenud firenze maadeavastaja jõudis 1524. aastal purjelaevaga La Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse (Upper Bay), veetis seal ööd ja seilas järgmisel päeval taas edasi kirdesuunal. Ta taotles selle ala kuulumist Prantsusmaa kuningriigile ja pani sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême). Järgmise aasta jaanuaris sisenes New Yorgi sadamasse Estêvão Gomes, Aafrika päritolu portugallane, kes seilas Saksa-Rooma riigi valitud keisri Karl V lipu all, ning kaardistas Hudsoni jõe suudme, mida ta ise kutsus Rio de San Antonio'ks. Rasked jääolud ei lasknud tal siiski uurimisreisi mööda jõge jätkata.

Uus-Amsterdam 1664. aastal, kui inglased saavutasid selle üle kontrolli ja nimetasid ümber New Yorgiks

Aastal 1609 taasavastas inglise maadeuurija Henry Hudson selle piirkonna, kui ta oma tööandja Hollandi Ida-India Kompanii jaoks loodest väljapääsu Idamaadesse otsides jõudis oma laevaga Halve Maen ('Poolkuu') New Yorgi sadamasse. Ta purjetas edasi mööda jõge, mida ta nimetas North Riveriks, kuid mida samuti kutsuti Mauritis Riveriks, tänapäeva New Yorgi osariigi pealinna Albany asukohani, uskudes, et sealt võib pääseda itta. Kui jõgi muutus kitsamaks ja vähem soolaseks, sai ta aru, et tegemist ei ole väljapääsuga merele, ja purjetas pärivoolu tagasi. Ta uuris seda piirkonda kümmekond päeva ja esitas taotluse, et selle ala omanikuks saaks tema tööandja. 1614. aastal nõudsid Cape Codi ja Delaware'i lahe vahelist ala endale Madalmaad ning nimetasid selle piirkonna Nieuw-Nederland'iks (Uus-Madalmaad).

1614. aastal asutati Manhattani lõunatippu Hollandi kaubandusküla, millele anti 1625. aastal nimi Nieuw-Amsterdam (Uus-Amsterdam). 1626. aastal ostis Hollandi koloonia asehaldur Pierre Minuit Manhattani saare ühelt lenape indiaanlaste Canarsie nime kandnud väikerühmalt 60 kuldna eest,, mis tegi 2006. aasta vääringus umbes 1000 dollarit. Tõestamata legendi kohaselt osteti Manhattan klaashelmeste eest, mille väärtus oli 24 dollarit.

1657. aastal saabus Uus-Amsterdami teadaolevalt teine eestimaalane ja tallinlane Ameerika pinnal – Martin Hoffman. Esimesena jõudis Uus-Rootsi Johan Schalbrick 1654. aastal.

1664. aastal andis Uus-Madalmaade kolooniakuberner Peter Stuyvesant Uus-Amsterdami ilma verevalamiseta üle inglastele, kes nimetasid noore linna Inglismaa Yorki ja Albany hertsogi järgi New Yorgiks. Teise Inglise-Hollandi sõja lõpus saavutasid hollandlased kontrolli tollal palju väärtuslikuma varanduse – Runi saare üle, mille eest vastutasuks said inglased oma valdusse Põhja-Ameerikas asuva Uus-Amsterdami (New Yorgi). Mitu põlisameeriklaste hõimude vahelist sõda ja eurooplaste saabudes puhkenud epideemiat põhjustasid 1660. aastatel suuri kaotusi lenape rahva hulgas. 1700. aastaks oli lenape hõimu rahvastik vähenenud 200 inimeseni. 1702. aastal kaotas linn 10% oma elanikkonnast kollapalaviku tõttu. Perioodil 1702–1800 käis New Yorgist üle koguni seitse kollapalavikuepideemiat.

Uusaeg

Ameerika iseseisvussõja suurim, Long Islandi lahing toimus 1776. aastal Brooklynis

Brittide valitsuse ajal kasvas New Yorgi tähtsus kaubasadamana. 1735. aastal toimus linnas mõjuvõimas John Peter Zengeri kohtuprotsess, mille tulemusel hakati Põhja-Ameerikas evitama trükivabadust. Aastal 1754 asutati Suurbritannia kuninga George II korraldusel Lower Manhattanile King's College'i nime all Columbia ülikool. Kui New Yorgis hakkas tegutsema Vabaduse Poegade (Sons of Liberty) organisatsioon, mis järgmise kümne aasta jooksul võitles seal resideerivate Briti vägedega, kogunes 1765. aasta oktoobris linnas nn templimaksu kongress.

Long Islandi lahing, suurim kokkupõrge Ameerika iseseisvussõja ajal, peeti 1776. aasta augustis täies ulatuses tänapäeva Brooklyni linnaosa territooriumil. Pärast lahingut, mille jooksul löödi ameeriklased taganema ja mille järel toimus teisi, väiksemaid kokkupõrkeid, sai linnast Briti Põhja-Ameerika operatsioonide sõjaline ja poliitiline baas. Linn oli kuni sõja lõpuni 1783. aastal lojalistidest põgenike paopaik. Ainus katse leida sõjale rahumeelne lahendus toimus 11. septembril 1776 Staten Islandil Conference House'is Ameerika delegaatide, sealhulgas Benjamin Franklini, ja Briti kindrali Lord Howe' kohtumisel. Üsna varsti pärast Briti okupatsiooni algust puhkes New Yorgis suur tulekahju, mille tagajärjel hävis umbes veerand linna hoonetest, teiste hulgas kirik Trinity Church.

Kohe pärast sõda, 1785. aastal, kinnitas Konföderatsiooni kongress New Yorgi riigi pealinnaks. New York oli USA viimane pealinn konföderatsioonilepingu kehtimise ajal ja esimene pealinn pärast Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni jõustumist. 1789. aastal toimus Wall Streetil asuvas Federal Hallis mitu olulist sündmust: ametisse vannutati Ameerika Ühendriikide esimene president George Washington, oma esimesele istungile kogunesid nii Ameerika Ühendriikide Kongress kui ka Ameerika Ühendriikide Ülemkohus ning kooskõlastati Ameerika Ühendriikide õiguste deklaratsiooni eelnõu. 1790. aastaks möödus New York rahvaarvu poolest Philadelphiast ning sai USA suurimaks linnaks.

Broadway umbes 1840. aastal

19. sajandil kujundasid linna oluliselt sisseränne ja arendustegevus. 1811. aastal esitati nn maakonna ülema kaardiga (Commissioners' Plan) kontseptsiooniline arenguettepanek laiendada kogu Manhattanil tänavavõrku ning 1819. aastal ühendati Erie kanaliga Atlandi ookeani äärne sadam Põhja-Ameerika sisemaa ääretute põllumajandusturgudega. Kohalikku poliitikat hakkas valitsema Tammany Hall, iiri immigrantide toel tegutsenud poliitiline ühendus.

1830. ja 1840. aastatel elas New Yorgis mitu väljapaistvat Ameerika kirjandustegelast, sealhulgas William Cullen Bryant, Washington Irving, Herman Melville, Rufus Wilmot Griswold, John Keese, Nathaniel Parker Willis ja Edgar Allan Poe. Vana kaubandusaristokraatia avalikkusele orienteeritud liikmed tegid kuluaarides eeltööd Central Parki rajamiseks, millest sai 1857. aastal Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark. Manhattanil ja Brooklynis elas märkimisväärselt palju vabasid mustanahalisi inimesi. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani, kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide rassidevahelise abolitsionismiliikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000 mustanahalise elaniku. Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane, kokku üle 200 000 inimese, sündinud Iirimaal.

1873. aasta New Yorki kujutav gravüür: esiplaanil linnulennu vaade üle Alam-Manhattani

Viha sõjaväekohustuse vastu Ameerika Ühendriikide kodusõja (1861–1865) ajal vallandas 1863. aastal nekrutite mässu, mis on Ameerika ajaloo üks verisemaid kodanikurahutusi.

1898. aastal moodustati Brooklyni (mis oli seni iseseisev linn), New Yorgi maakonna (mis hõlmas ka Bronxi alasid), Richmondi maakonna ja Queensi maakonna lääneosa liitmisega kaasaegne New Yorgi linn. 1904. aastal avati metroo, mis aitas ühendada uusi linnaosi. 20. sajandi esimesel poolel sai linnast maailma tööstus-, kaubandus- ja kommunikatsioonikeskus. Kuid selle eest tuli maksta oma hinda. 1904. aastal puhkes East Riveril sõitval aurulaeval General Slocum tulekahju, milles hukkus laeva pardal olnud 1021 inimest. 1911. aasta Triangle Shirtwaist Factory tulekahjus, linna suurimas tööstusõnnetuses enne Maailma Kaubanduskeskuse katastroofi 11. septembril 2001, hukkus 146 tekstiilitöötajat. Tulekahju mõjul hoogustus rahvusvahelise naisterõivaste õmblejate ametiühingu tegevus ning karmistati oluliselt vabrikute ohutusnõudeid.

Kesk-Manhattani vaade Rockefeller Centerist, 1932

New Yorgi värvilise elanikkonna moodustas 1890. aastal 36 620 inimest. 1920. aastatel oli New York suure rände ajal Ameerika lõunaosariikidest pärit afroameeriklaste peamine sihtkoht. 1916. aastaks oli New York koduks suurimale Aafrika juurtega linnakogukonnale Põhja-Ameerikas. Kuiva seaduse aegu õitses nn Harlemi renessanss, millega samaaegselt valitses suurem majandustõus ning linnasiluett täienes omavahel konkureerivate pilvelõhkujatega.

Uusim aeg

New Yorgist sai maailma rahvarikkaim linnastunud ala 1920. aastate alguses, mil selle rahvaarv ületas Londoni oma. 1930. aastate alguses kerkis suurlinna elanikkond üle 10 miljoni ja New Yorgist sai inimajaloo esimene megalinn. Suure depressiooni rasketel aastatel valiti linnapeaks reformimeelne Fiorello La Guardia ja pärast 80 tegevusaastat lõppes Tammany Halli poliitiline valitsemisaeg.

United Airlinesi lennuk (lend 175) sööstab 11. septembril 2001 Maailma Kaubanduskeskuse lõunatorni

Tänu koju tagasi pöördunud Teise maailmasõja veteranidele algas sõjajärgsetel aastatel majanduskasv ja Ida-Queensis arendati välja ulatuslikud hoonestusalad. Maailma juhtiva linnana väljus New York sõjast puutumatuna. Ameerika kui maailma mõjuvõimsaima majandusriigi eesotsas oli Wall Street. ÜRO peakorteri ehitus, mis lõppes aastal 1950, rõhutas veelgi New Yorgi poliitilist mõjukust. Abstraktse ekspressionismi tähelend New Yorgis aitas linnal tõrjuda Pariis kunstimaailma keskuse kohalt.

1960. aastatel tekkisid New Yorgis majandusprobleemid ja suurenes kuritegevus, mis kestis kuni 1970. aastateni. Kuigi linna majanduslik olukord paranes 1980. aastatel tänu finantssektori taastumisele, jätkas kuritegevus kogu kümnendi vältel, kuni 1990. aastate alguseni, tõusuteed. Tänu politsei kohalolekule ja slummide muutmisele keskklassi elurajoonideks hakkas kuritegevus 1990. aastatel tublisti vähenema. Aasiast ja Ladina-Ameerikast saabus Ameerikasse palju ümberasujaid ja uusi sisserändajaid. Linna majandusse ilmusid uued olulised sektorid, näiteks arvuti- ja internetitehnoloogia. Nii 2000. kui ka 2010. aasta rahvaloendusel purustas New Yorgi rahvaarv kõigi aegade rekordid.

Linn oli üks 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute sihtkohti ning Maailma Kaubanduskeskuse kokkuvarisemisel hukkus ligi 3000 inimest. Sellele kohale ehitati uut kompleksi, mis hõlmab Ühe Maailma Kaubanduskeskust (One World Trade Center), 11. septembri memoriaalansamblit ja -muuseumi ning veel kolme tornhoonet bürooruumidele. Kompleks valmis 2014. aasta 3. novembril. Praegu on see ehitis 541 m pikk.

Geograafia

Satelliidikujutis New Yorgi suurlinnapiirkonna keskmest

New York asub Ameerika Ühendriikide kirdeosas New Yorgi osariigi kaguosas Washingtoni ja Bostoni vahel. Asukoht looduslikult varjatud sadamasse ja seejärel Atlandi ookeani voolava Hudsoni jõe suudmes on aidanud linnal kasvatada oma tähtsust kaubanduslinnana. Suur osa New Yorgist on ehitatud kolmele saarele: Manhattanile, Staten Islandile ja Long Islandile, mis tähendab, et maad napib ja rahvastikutihedus on suur.

Hudsoni jõgi voolab läbi Hudsoni oru New Yorgi lahte. New Yorgi ja Troy vahel moodustab jõgi suudmelahe. Hudsoni jõgi eraldab linna New Jerseyst. East Riveri jõgi – loodetele alluv merekitsus – voolab välja Long Islandi väinast ning eraldab Bronxi ja Manhattanit Long Islandist. Harlemi jõgi, mis on samuti tõusust ja mõõnast mõjutatav merekitsus East Riveri ja Hudsoni jõe vahel, eraldab suuremat osa Manhattanit Bronxist. Bronxi jõgi, mis voolab läbi Bronxi ja Westchesteri maakonna, on ainus mageveeline jõgi linnas.

Linnaalust maad on inimtegevusega suuresti muudetud ning alates Hollandi koloniaalajast on kallastel tehtud olulisi maaparandustöid. Melioratsioon on kõige märgatavam Lower Manhattanil, kuhu 1970. ja 1980. aastatel ehitati kinnisvaraarenduse tulemusel Battery Park City. Tasandatud on mõningaid looduslikke topograafilisi erisusi ja seda eelkõige Manhattanil.

Linna kogupindala on 1214 km², millest 425 km² moodustab veealune pind ja 789 km² on maismaa. Linna kõrgeim punkt on Todt Hill Staten Islandil (124,9 m üle merepinna), mis on idaranniku kõrgeim tipp Maine'ist lõuna pool. Mäehari on kaetud peamiselt metsaga ja moodustab osa Staten Islandi rohelisest vööndist.

New York nihkub Londonist eemale aastas umbes 2,5 sentimeetri võrra.

Ilmastik

New Yorgi kliimadiagramm

Vastavalt Köppeni kliimaklassifikatsioonile valitseb New Yorgis niiske lähistroopiline kliima (Cfa) ning 0 °C lävendi järgi on tegemist mandri kõige põhjapoolsema suurlinnaga, kus valitseb selline ilmastu. Piirkonnas on aastas keskmiselt 234 vähesegi päikesepaistega päeva ehk keskmine päikesepaiste võimalus on 58%, mis kokku teeb 2400–2800 päikesepaistelist tundi aastas.

Talved on külmad ja niisked ning valdavalt puhuvad maatuuled vähendavad Atlandi ookeani leevendavat mõju. Samas hoiavad Atlandi ookean ja Apalatši mägede osaline tuulevari linna talvel soojemana kui Põhja-Ameerika sisemaal samadel või väiksematel laiuskraadidel asuvaid linnu, nagu Pittsburghi, Cincinnati ja Indianapolist. Piirkonna külmima kuu jaanuari keskmine temperatuur on 0,1 °C. Samas võivad talvised temperatuurid mõne päeva jooksul kõikuda −12 °C-st kuni +10 °C-ni. Kevad ja sügis on ettearvamatud: ilm võib siis varieeruda jahedast soojani, kuigi tavaliselt valitseb neil aastaaegadel mõõdukas temperatuur ja väike õhuniiskus. Suved on reeglina kuumad ja niisked; juulikuu keskmine temperatuur on 24,7 °C. Öist ilma mõjutab sageli nn linna kuumasaare nähtus, mistõttu on igal suvel temperatuur keskmiselt 18 ööl üle 32 °C ning võib iga 4–6 aasta tagant ületada isegi 38 °C piiri.

Linnas sajab aastas 1260 mm sademeid, mis jaguneb ühtlaselt kogu aasta peale. Aastatel 1971–2000 sadas talvel keskmiselt 57 cm lund, kuid tavaliselt erineb see aastate lõikes märkimisväärselt. Orkaanid ja troopilised tormid on New Yorgi piirkonnas haruldased, kuid neid on siiski esinenud ning alati on võimalik, et need piirkonda tabavad. Kõige madalam temperatuur on registreeritud 9. veebruaril 1934 (−26 °C) ja kõige kõrgem 9. juulil 1936 (+41 °C).

New Yorgi ilmastikuandmed (Central Park), normid aastatel 1981–2010
Kuu	jaan	veebr	märts	apr	mai	juuni	juuli	aug	sep	okt	nov	dets	aasta
Soojarekord °C	22	24	30	36	37	38	41	40	39	34	29	24	41
Kõrgeim keskmine °C	3,5	5,3	9,8	16,2	21,6	26,3	28,9	28,1	24,0	17,7	12,1	6,1	16,7
Madalaim keskmine°C	−2,8	−1,7	1,8	7,1	12,2	17,6	20,4	19,9	16,0	10,0	5,3	0,0	8,8
Külmarekord °C	−12	−26	−16	−11	0	7	11	10	4	−2	−14	−25	−26
Sademeid mm	92,7	78,5	110,7	114,3	106,4	112,0	116,8	112,8	108,7	111,8	102,1	101,6	1268,2
Sadanud lumi cm	17,8	23,4	9,9	1,5	0	0	0	0	0	0	0,8	12,2	65,5
Keskmine sajupäevade arv (≥ 0,3 mm)	10,4	9,2	10,9	11,5	11,1	11,2	10,4	9,5	8,7	8,9	9,6	10,6	122,0
Keskmine lumesajuga päevade arv (≥ 0,3 cm)	4,0	2,8	1,8	0,3	0	0	0	0	0	0	0,2	2,3	11,4
Päikesepaistetundide arv	162,7	163,1	212,5	225,6	256.6	257,3	268,2	268,2	219,3	211,2	151,0	139,0	2534,7
Allikas: Riiklik ookeani ja atmosfääri administratsioon (NOAA)

Rahvastik

Rahvaarv ajaloo jooksul

Aasta	Rahvaarv	±%
1698	4937	–
1712	5840	+18,3%
1723	7248	+24,1%
1737	10 664	+47,1%
1746	11 717	+9,9%
1756	13046	+11,3%
1771	21 863	+67,6%
1790	49 401	+126,0%
1800	79 216	+60,4%
1810	119 734	+51,1%
1820	152 056	+27,0%
1830	242 278	+59,3%
1840	391 114	+61,4%
1850	696 115	+78,0%
1860	1 174 779	+68,8%
1870	1 478 103	+25,8%
1880	1 911 698	+29,3%
1890	2 507 414	+31,2%
1900	3 437 202	+37,1%
1910	4 766 883	+38,7%
1920	5 620 048	+17,9%
1930	6 930 446	+23,3%
1940	7 454 995	+7,6%
1950	7 891 957	+5,9%
1960	7 781 984	−1,4%
1970	7 894 862	+1,5%
1980	7 071 639	−10,4%
1990	7 322 564	+3,5%
2000	8 008 288	+9,4%
2010	8 175 133	+2,1%
2018	8 398 748
(Märkus: Rahvaloenduste andmed (1790–2010) hõlmavad kõigi viie linnaosa praegust ala enne ja pärast 1898. aasta ühinemist. New Yorgi ja Bronxi ühinemise kohta 1874. a, vt Manhattan#Demographics. Allikad: 1698–1771, 1790–1890, 1900–1990, 2000. ja 2010. aasta rahvaloendus. 2011. aasta rahvaloenduse hinnangud.)

New York on rahvaarvult kõige suurem linn Ameerika Ühendriikides, 2011. aastal elas seal 8 244 910 inimest. 2010. aasta USA rahvaloenduse andmetel elas linnas rekordarv inimesi – 8 175 133 ehk 2,1% rohkem kui 2000. aastal, kui loendati 8 miljonit; seda on enam kui Los Angeleses ja Chicagos kokku ja rohkem kui San Francisco lahe piirkonnas. Kui rahvaloenduse büroo 2010. aasta andmed avaldas, vaidlustas linnapea Michael R. Bloomberg need viivitamata kui alaloendatud tulemuse. See arv moodustab umbes 40% New Yorgi osariigi elanikkonnast ja sama suure osa suurlinnapiirkonna rahvastikust. Demograafide 2006. aastal esitatud hinnangul küündib 2030. aastal New Yorgi rahvaarv 9,2–9,5 miljonini. 2010. aastal oli linna elanikest 44% valgeid (33,3% muud kui hispaania keelt kõnelevaid valgeid), 25,5% mustanahalisi (23% muud kui hispaania keelt kõnelevaid mustanahalisi) ning 12,7% asiaate. Kõikidesse rassidesse kuuluvad hispaania keelt kõnelevad elanikud moodustasid 28,6% rahvaarvust. Aastatel 2000–2010 olid asiaadid linna elanikkonna kõige kiiremini kasvav osa; muud kui hispaania keelt kõnelevate valgete arv vähenes 3% võrra, mis oli kümnendite jooksul registreeritud väikseim vähenemine; esimest korda alates kodusõjast vähenes kümnendi jooksul ka mustanahaliste arv.

Little Italy piirkond Lower East Side'il, u 1900

Kaks olulist punkti New Yorgi demograafias on rahvastikutihedus ja etniline mitmekesisus. 2010. aastal oli linna rahvastiku tihedus 10 630 inimest km² kohta, mille kohaselt on New York kõige tihedama asustusega üle 100 000 elanikuga omavalitsus USA-s. Samas on 2000. aasta rahvaloenduse andmetel mitu väikelinna lähedalasuvas Hudsoni maakonnas New Jersey osariigis veelgi tihedama asustusega. Geograafiliselt New Yorgi maakonnaga kattuva Manhattani linnaosa rahvastikutihedus on 25 846 inimest km² kohta, mis teeb sellest kõige tihedamalt asustatud maakonna USA-s, sest see on suurem kui mis tahes üksiku Ameerika linna asustustihedus.

New Yorgi rahvastik on erakordselt mitmekesine. Ajaloo jooksul on linn olnud peamine sisserändajate saabumise koht, näiteks aastatel 1892–1924 saabus Euroopast Ellise saare kaudu Ameerikasse üle 12 miljoni sisserändaja. Et kirjeldada tihedalt asustatud sisserändajate elukvartaleid Lower East Side'is, tekkis mõiste "sulatusahi". 1900. aastaks moodustasid suurima sisserändajate rühma sakslased, kellele järgnesid iirlased, juudid ja itaallased. 1940. aastal moodustasid valged 92% linna elanikkonnast.

Hiinalinn Manhattanil

Linna rahvastikust umbes 36% on sündinud mõnes muus riigis. Ameerika linnade hulgas on selliste inimeste osakaal suurem üksnes Los Angeleses ja Miamis. Aga kui nimetatud linnades on sisserändajate kogukondades ülekaalus mõned üksikud rahvused, siis New Yorgis ei domineeri mitte ükski päritolumaa ega -piirkond. Esikümne riikidest, kust on pärit välismaal sündinud ja nüüd New Yorgi suurlinnapiirkonnas elavad inimesed, moodustavad Dominikaani Vabariik, Hiina, Jamaica, Mehhiko, India, Ecuador, Itaalia, Haiti, Colombia ja Guyana. New Yorgi piirkond on endiselt peamine "värav", mille kaudu seaduslikult saabuvaid sisserändajaid USA-sse lubatakse.

New Yorgi suurlinnapiirkonnas elav juudi kogukond on suurim omataoline väljaspool Iisraeli. Samuti elab selles piirkonnas peaaegu 25% kõigist USA-s elavatest indiaanlastest ja 15% korealastest. Seal asub läänepoolkera suurim indialaste kogukond ja kõikide USA linnade suurim afroameeriklaste kogukond. New Yorgis on kuus Hiinalinna, mille hiinlastest elanikkond oli 2008. aasta rahvaloenduse andmetel 659 596, mis moodustab suurima hiinlaste kogukonna väljaspool Aasiat.. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on üksnes New Yorgi kesklinnast saanud kodu enam kui miljonile Aasia päritolu ameeriklasele – rohkem kui San Franciscos ja Los Angeleses kokku. New Yorgis elab rohkem asiaate kui üheski teises USA linnas. New Yorgi elanikest 6% on hiina rahvusest, kellest omakorda umbes 40% elab Queensi linnaosas. Korealased moodustavad linna elanikkonnast 1,2% ja jaapanlased 0,3%. Filipiinlased kui suurim Kagu-Aasia päritoluga rahvusrühm moodustavad New Yorgi elanikkonnast 0,8% ning neile järgnevad vietnamlased üksnes 0,2%-ga. Suurimad Lõuna-Aasia rahvusrühmad on indialased (2,4% linna rahvaarvust), bangladeshlased (0,7%) ja pakistanlased (0,5%).

Samuti elab New Yorgis palju puertoricolasi ja dominikaanlasi. Oluline rahvusrühm on ka itaallased, kes 20. sajandi alguses rändasid massiliselt New Yorki peamiselt Sitsiiliast ja mujalt Lõuna-Itaaliast. Märkimisväärne on ka iirlaste osakaal: umbes 2% Euroopa päritolu newyorklastest kannab oma Y-kromosoomis erilist geneetilist koodi, mis on päritud 5. sajandil elanud Iiri kuninga Nialli või temaga suguluses olevatelt Uí Briúini ja Uí Fiachrachi klannilt.

Suurlinnapiirkonna elanikest peab hinnanguliselt 568 903 inimest end homo- või biseksuaalseks, moodustades suurima sarnase kogukonna USA-s. Samasooliste abielu seadustati New Yorgis 24. juunil 2011 ning 30 päeva hiljem võis neid seaduse jõustudes ka sõlmima hakata.

New Yorgi elanike sissetulekute vahel valitseb suur ebavõrdsus. Kui 2005. aastal oli jõukaima rahvaloenduspiirkonna leibkonna mediaansissetulek 188 697 USA dollarit, siis vaeseima leibkonna puhul oli see 9320 dollarit. Ebavõrdsust süvendab veelgi suure sissetulekuga inimeste palgatõus, kuid keskmise või madalama sissetulekuga elanikkonna töötasu on jäänud samaks. 2011. aasta alguses oli New Yorgi maakonnas keskmine nädalapalk 2634 dollarit, mis kujutas endast suurimat kogu- ja absoluutset kasvu USA suurimate maakondade hulgas. Viimastel aastatel on kaks suurimat linna miljonäride arvu poolest olnud New York ja Moskva. Manhattan elab läbi ka beebibuumi, mis on Ameerika linnade seas ainulaadne nähtus. Aastast 2000 on selles linnaosas elavate alla viie aasta vanuste laste arv kasvanud rohkem kui 32%.

Religioon

Religioosne kuuluvus (2014)
kristlased			59%
katoliiklased			33%
protestandid			23%
muud kristlased			3%
usutunnistuseta			24%
juudid			8%
muslimid			3%
hindud			3%
budistid			1%
muud usundid			1%

Linnapilt

Manhattani kesklinn (Midtown) päeval

Manhattani kesklinn (Midtown) öösel

Lower Manhattan (Downtown) päeval

Lower Manhattan (Downtown) öösel

Arhitektuur

Art déco stiilis ehitatud Empire State Building ja Chrysler Building

Droonivideo Hudson Yardsis asuvast rajatisest Vessel

New Yorgis on märkimisväärselt paljudes arhitektuuristiilides ja eri perioodidest pärit hooneid, alates Brooklynis asuvast nn Saltboxi-stiilis Pieter Claesen Wyckoffi majast, mille vanim osa pärineb aastast 1656, ning lõpetades kaasaegse One World Trade Centeriga, pilvelõhkujaga, mida ehitati Lower Manhattanile Ground Zero alale ja millest tuleb maailma seni kõige kallim bürootorn. Kogu maailmas tuntakse Manhattani paljude pilvelõhkujatega siluetti ning linnas asub mitu hoonet, mis on eri aegadel olnud maailma kõrgeimad ehitised. 2011. aasta seisuga oli New Yorgis 5937 kõrghoonet, millest 550 valmisehitist olid vähemalt 100 m kõrged, konkureerides maailma mastaabis Hongkongiga. Üle 50 valminud pilvelõhkuja on kõrgemad kui 200 m. Nende hulka kuulub ka uusgooti stiilis ehitatud massiivsete gooti detailidega pilvelõhkuja Woolworth Building, mis valmis 1913. aastal. 1916. aasta linnaplaneerimisotsusega nõuti uute hoonete ehitamisel, et need oleksid varasematest madalamad, ning et mitte takistada päikesevalguse jõudmist tänavale, ei ületaks nende tornid teatavat protsenti krundi suurusest. Oma koonusekujuliste tippude ja terasest tornidega kajastasid art déco stiilis Chrysler Building (valminud 1930. aastal) ja Empire State Building (1931. aastal) linnaplaneerimise nõudeid. Hoonetel on iseloomulikud kaunistused, näiteks kotkad Chrysler Buildingu 61. korruse nurkades, ning neid peetakse ühtedeks art déco stiili parimatest näidetest. Ameerika Ühendriikides esineva rahvusvahelise stiili väga mõjuvõimas näide on 1957. aastal valminud Seagram Building, mida iseloomustavad hoone struktuuri rõhutamiseks fassaadil kasutatud ja nähtavale jäetud pronksikarva püsttalad. Condé Nast Building 2000. aastast on Ameerika pilvelõhkujate keskkonnasõbraliku projekteerimise väljapaistev näide.

New Yorgi suuri elurajoone iseloomustavad sageli elegantsed liivakivist ehitatud ridaelamud, nn linnatüüpi elamud ning kehvemad üürimajad, mis ehitati linna kiire laienemise aastatel 1870–1930. Vastukaaluks on New Yorgis ka hõredamalt rahvastatud üksikelamutega piirkondi. Sellistes rajoonides nagu Riverdale Bronxis, Ditmas Park Brooklynis ja Douglaston Queensis on levinud suured eri arhitektuuristiilides, näiteks uus-Tudori ja Victoria ajastu stiilis, ühepereelamud. Kõikjal äärelinnas on rohkesti ka kahepereelamuid. Kivi ja tellised said linna eelistatud ehitusmaterjalideks pärast seda, kui 1835. aasta suure tulekahju tagajärjel hakati piirama majade ehitamist puitsõrestikele. Linna paljusid hooneid iseloomustab katusele paigaldatud puidust veetorn. 1800. aastatel nõudis linn sellise veetorni paigaldamist kõikidele kõrgematele kui kuuekorruselistele hoonetele, et vältida vajadust suure veesurve järele madalamatel kõrgustel, mis oleks lõhkunud linna veetorustiku. Kaugemates piirkondades, näiteks Jackson Heightsis, said 1920. aastatel populaarseks aiamajade rajoonid.

Pargid

Vabadussammas New Yorgi sadamas, taustal endised Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid

New Yorgis on üle 110 km² linnale kuuluvaid parke ja 23 km avalikke randu. Kõnealustele pargialadele lisandub kümneid ruutkilomeetreid riigile ja osariigile kuuluvaid parke.

Riiklikud pargid

Gateway riiklik puhkeala hõlmab kokku 10 521,83 hektarit ning suurem osa sellest asub New Yorgis. New Yorgi osariigi territooriumil asub Brooklyni ja Queensi piiresse jääv Jamaica Bay looduskaitseala (Jamaica Bay Wildlife Refuge), mis oma 36 km² soolamadalike, saarte ja veealadega hõlmab suuremat osa Jamaica Bayst. Ka Queensis hõlmavad pargid olulise osa Rockaway poolsaare läänealadest, millest kõige märkimisväärsemad on Jacob Riisi park ja Fort Tilden. Staten Islandil asuvad Fort Wadsworth, ajaloolised kodusõjaeelsed Battery Weed ja Fort Tompkins ning Great Kills Park koos oma randade, matkaradade ja jahisadamaga.

Riiklik parkide talitus haldab Vabadussamba rahvusmonumenti ja Ellise saare immigratsioonimuuseumi, mis mõlemad asuvad New Yorgi ja New Jersey osariigis. Sadamas ühendab neid omavahel New Yorgi linnas paiknev Governors Islandi rahvusmonument. Manhattani saarel asuvatest ajaloolise väärtusega paikadest hallatakse föderaalselt Castle Clintoni riiklik mälestusmärki, Federal Halli riiklikku memoriaalansamblit, Theodore Roosevelti sünnikohta, kindral Granti riiklikku memoriaalansamblit (nn "Granti mausoleumi" – Grant's Tomb), aafriklaste kalmistu riiklikku mälestusmärki ning Hamilton Grange'i riiklikku memoriaalansamblit. Stonewall Inn Greenwich Village'is, kus algatati tänapäeva liikumine geiõiguste kaitseks, on tähistatud riikliku ajaloolise vaatamisväärsusena.

New Yorgi osariigi pargid

New Yorgi piiresse jääb seitse osariigile kuuluvat parki, sealhulgas pikkade ratsutamisradadega looduspiirkond Clay Pit Ponds State Park ning 11 ha hõlmav ja 21 m kõrgusel Hudsoni jõe kohale ulatuv Riverbank State Park.

New Yorgi parkide ja puhkealade valitsus

• Central Park Manhattanil (3,57 km²) on külastatavaim park Ameerika Ühendriikides – igal aastal käib seal 25 miljonit inimest. Pargis on tohutu hulk huvipakkuvaid kohti: mitu järve ja tiiki, kaks liuvälja, Central Parki loomaaed, Central Parki talveaed, 0,43 km² hõlmav Jackie Onassise nimeline veehoidla. Siseatraktsioonide hulka kuuluvad Belvedere'i loss ja selles asuv looduskeskus, "Rootsi majakese" marionetiteater (Swedish Cottage Marionette Theatre) ja ajalooline karussell.
• Prospect Parkis Brooklynis 360 000 m² suurune aas, järv ja ulatuslikud metsaalad. Pargis asub ajalooline Battle Pass, mis paistis silma Long Islandi lahingus.
• Flushing Meadows–Corona Park on Queensi suurim park ning seal toimusid 1939. aasta ja 1964. aasta maailmanäitus. Pargis on Billie Jean Kingi nimeline tennisekeskus, kus alates 1978. aastast peetakse USA lahtisi meistrivõistlusi tennises.
• 28 km² ehk enam kui ühte viiendikku Bronxi territooriumist katavad haljasalad ja pargid, mille hulgas on Van Cortlandti park, Pelham Bay park, Bronxi loomaaed ning New Yorgi botaanikaaed.
• Staten Islandil Conference House Parkis asub ajalooline konverentsimaja, kus tehti üks ja ainus katse leida Ameerika iseseisvussõjale rahumeelne lahendus. Rahukonverentsil osalesid ameeriklaste esindaja Benjamin Franklin ja Briti kuninga valduste esindaja lord Howe. Pargis asub ajalooline Burial Ridge, suurim põlisameeriklaste kalme New Yorgis.

Central Park on kõige külastatavam linnapark Ameerika Ühendriikides

Linnaosad

New Yorgi linnaosad: 1. Manhattan 2. Brooklyn 3. Queens 4. Bronx 5. Staten Island

New Yorgi viie linnaosa ülevaade
Allikas: Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo

Allvuvus		Rahvaarv	Pindala
Linnaosa	Maakond	1. aprilli 2010 rahvaloenduse andmed	km²
Manhattan	New York	1 585 873	59
Bronx	Bronx	1 385 108	109
Brooklyn	Kings	2 504 700	183
Queens	Queens	2 230 722	283
Staten Island	Richmond	468 730	151
New York		8 175 133	786
New Yorgi osariik		19 378 102	122 284

New York koosneb viiest linnaosast. Iga linnaosa on ühtlasi New Yorgi osariigi vastav maakond, nagu allpool osutatud. Kõigis linnaosades on sadu eraldiseisvaid piirkondi, millest paljudel on omaenda ajalugu ja iseloom. Kui kõik linnaosad oleksid iseseisvad linnad, oleks neist neli (Brooklyn, Queens, Manhattan ja Bronx) USA kümne kõige rahvarohkema linna hulgas.

• Manhattan (New Yorgi maakond; rahvaarv 2009. aastal hinnanguliselt 1 629 054) on kõige tihedamalt asustatud linnaosa ning seal asuvad Central Park ja enamik linna pilvelõhkujaid. Manhattan on linna rahanduskeskus ning paljude suurkontsernide peakorteri, ÜRO, mitme mõjuvõimsa ülikooli ja paljude kultuuriobjektide asukoht. Manhattani saab üldiselt jagada Lower Manhattaniks, kesklinnaks (Midtown) ja äärelinnaks (Uptown). Central Park jagab Manhattani põhjaosa idaosaks (Upper East Side) ja lääneosaks (Upper West Side). Pargist põhja pool asub Harlem.
• Bronx (Bronxi maakond; rahvaarv 1 397 287) on New Yorgi kõige põhjapoolsem linnaosa. Seal asub Yankee Stadium (pesapallimeeskonna New York Yankees kodustaadion) ning suurim elamuarenduskooperatiiv Ameerika Ühendriikides – Co-op City. Peale väikese osa Manhattanist, mida tuntakse kui Marble Hill, on Bronxi linnaosa linna ainus rajoon, mis paikneb USA mandriosas. Linnaosas asub ka Bronxi loomaaed, USA suurim linnaloomaaed, mis hõlmab 1,07 km² ja kus elab üle 6000 looma. Bronxi linnaosa on räpp- ja hiphopkultuuri sünnikoht.
• Brooklyn (Kingsi maakond; rahvaarv 2 567 098) Long Islandi läänetipus on linna kõige rahvarikkam linnaosa, mis oli iseseisev kuni 1898. aastani. Brooklyni tuntakse tema kultuurilise, sotsiaalse ja etnilise mitmekesisuse, sõltumatu kunstimaastiku, erinevate naabruskondade ning linnaosale tüüpilise arhitektuuripärandi poolest. Samuti on see ainus linnaosa peale Manhattani, kus eksisteerivad eripalgelised kesklinnarajoonid. Linnaossa kuuluvad pikk rannariba ja Coney Island, kuhu 1870. aastatel rajati riigi üks esimesi puhkealasid.
• Queens (Queensi maakond; rahvaarv 2 306 712) on territooriumi poolest suurim linnaosa ja etniliselt kõige kirevam maakond USA-s. Oma kiire kasvu tõttu võib sellest peagi saada Brooklyni asemel kõige rahvarikkam linnaosa. Kuigi ajalooliselt oli tegemist hollandlaste asutatud linnakeste ja külade kogumiga, on linnaosa tänapäeval valdavalt keskklassi elurajoon. Queensi maakond on ainus suurmaakond Ameerika Ühendriikides, kus afroameeriklaste mediaansissetulek (u 52 000 $ aastas) on suurem kui valgetel ameeriklastel. Queensis asub pesapallimeeskonna New York Mets kodustaadion Citi Field ning seal toimuvad igal aastal USA lahtised meistrivõistlused tennises. Samuti paikneb seal kaks kolmest suuremast New Yorgi suurlinnapiirkonda teenindavast lennujaamast: LaGuardia lennujaam ja John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam. (Kolmas on Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam, mis asub Newarki linnas New Jersey osariigis.)
• Staten Island (Richmondi maakond; rahvaarv 491 730) on viiest maakonnast kõige eeslinlikum. Staten Islandit ühendab Brooklyniga Verrazano-Narrowsi sild ja Manhattaniga tasuta Staten Islandi praam. Viimane praam on üks New Yorgi populaarsemaid turismiatraktsioone, sest sealt võib näha kordumatuid vaateid Vabadussambale, Ellise saarele ja Lower Manhattanile. Staten Islandil asub ka 10 km² hõlmav roheline vöönd (Greenbelt), kus on 45 km ulatuses matkaradu ja linna üks viimaseid puutumatuid metsi. Rohelisse vööndisse, mis rajati 1984. aastal eesmärgiga kaitsta saare loodusalasid, kuulub seitse linnaparki.

Kultuur ja tänapäevaelu

Hotel Chelsea fassaaditähis

Greenwich Village'is asuv Stonewall Inn kui 1969. aasta Stonewalli rahutuste toimumiskoht on arvatud riiklikuks ajaloomälestiseks

Islandi ja Läti diplomaatilised esindused ning New Yorgi Baruch College on kirjeldanud New Yorki maailma kultuuripealinnana. Austraalia Rahvusraamatukogu on aga esile tõstnud esseeraamatut "New York, culture capital of the world, 1940–1965".

Linnas on algatatud mitu suuremat üleameerikalist kultuuriliikumist, nagu nn Harlemi renessanss, millest sai alguse afroameerika kirjandus USA-s. 1940. aastatel oli linn džässmuusika keskus, 1950. aastatel abstraktse ekspressionismi tugipunkt ning 1970. aastatel hiphopi sünnikoht. 1970. ja 1980. aastatel avaldasid linnale mõju punk rock'i ja hardcore'i esinemislavad. Samuti on linnas kaua edendatud juudi-ameerika kirjandust.

Metropolitani Kunstimuuseum on üks maailma suurimaid muuseume

New York paistab parimana silma kunsti, rahvusköökide, tantsu, muusika, ooperi, teatri, sõltumatu filmitoodangu, moe, muuseumide ja kirjanduse valdkonnas. Linnas on sündinud mitu kultuuriliikumist, mille hulgas on Harlemi renessanss kirjanduses ja visuaalkunstis; abstraktne ekspressionism (tuntud ka kui New Yorgi koolkond) maalikunstis; hiphop, punk, salsa, disko, freestyle ja Tin Pan Alley muusikas. New Yorki on peetud maailma tantsupealinnaks. Linn on au sees ka rahva hulgas ning seda on sageli kasutatud raamatute, filmide ja telesaadete tegevuspaigana.

Meelelahutus ja etenduskunst

Lincoln Center on etenduskunstide peamine esituskoht

New York paistab silma kui üks Ameerika meelelahutustööstuse asukohtadest, sest seal toodetakse palju filme ja teleseriaale, kirjastatakse raamatuid ja luuakse muid infokandjaid. Tänapäeval on New York suuruselt teine filmitööstuskeskus Ameerika Ühendriikides ja mahu poolest suurim sõltumatute filmide tootja maailmas. New Yorgis tegutseb ka sõltumatute filmitootjate liit. Linnas on rohkem kui 2000 kunsti- ja kultuuriasutust ning enam kui 500 eri suurusega kunstigaleriid.

Linnavalitsus rahastab kunsti iga-aastaste eraldistega, mis on suuremad kui Riikliku Kunstikapitali panused. 19. sajandil ehitasid jõukad töösturid terve hulga olulisi ja rahvusvahelist tunnustust leidnud kultuuriasutusi, näiteks kuulsa Carnegie Halli ja Metropolitani Kunstimuuseumi. Tänu elektrivalguse kasutuselevõtule hakati lavastama keerukaid teatritükke ning 1880. aastatel tekkis New Yorgi Broadwayl ja 42. tänaval asunud teatrites uus teatrižanr, mida hakati tundma Broadway muusikalina. Selliste lavastajate nagu Harrigani ja Harti, George M. Cohani jt lavastusi mõjutasid tugevasti linna sisserändajad ning muusikalide lauludes kasutati sageli nende lootuste ja püüdluste teemat kajastavaid lugusid.

Linna 39 suurimat teatrit, kus igaühes on rohkem kui 500 istekohta ja mis asuvad pärast Times Square'i teatrirajooni läbivat peamist liiklusmagistraali, tuntakse koos nime Broadway all. Mõnikord nimetatakse seda piirkonda ka "suureks tüveks" (The Main Stem), "suureks valgeks teeks" (The Great White Way) või Rialtoks. Lincolni keskus (Lincoln Center) on Ameerika Ühendriikide suurim etenduskunstide keskus. Seal tegutseb 12 mõjukat kunstiasutust, sealhulgas Jazz at Lincoln Center, Metropolitan Opera, New York City Opera, New Yorgi Filharmoonia, New York City Ballet, Vivian Beaumont Theatre, Juilliard School ja Alice Tully Hall. Central Park Summer Stage'il antakse tasuta teatrietendusi ja kontserte.

Turism

Times Square on igal aastal kõige külastatavam turismiobjekt USA-s ja ajakirja Travel + Leisure 2011. aasta oktoobrinumbri andmetel kõige turistirohkem koht maailmas

Turism on New Yorgi üks kõige olulisemaid majandusharusid: viimasel viiel aastal on linna külastanud üle 40 miljoni sise- ja välisturisti aastas. Peamiste huviväärsuste hulgas on Empire State Building, Vabadussammas, Ellise saar, Broadway teatrilavastused, muuseumid (nt Metropolitani Kunstimuuseum), haljasalad (nt Central Park ja Washington Square Park), Rockefeller Center, Times Square, ostlemine luksuskaupade poodides Fifth Avenuel ja Madison Avenue, sellised üritused nagu halloween'i-paraad Greenwich Village'is, Macy'se tänupühaparaad ja püha Patricku päeva paraad, hooajalised tegevused, näiteks uisutamine talvises Central Parkis, Tribeca filmifestival ja Central Parki Summerstage'i tasuta etendused. Väljaspool peamisi turismipiirkondi asuvad vaatamisväärsused hõlmavad teiste hulgas Bronxi loomaaeda, Coney Islandit ja New Yorgi botaanikaaeda.

2010. aastal külastas New Yorki peaaegu 49 miljonit turisti, kuid see rekord purustati 2011. aastal 50 miljoni turistiga.

Massiteabevahendid

NBC stuudiote asukoht Rockefeller Center

New York on televisiooni, reklaaminduse, muusikatööstuse, ajalehtede ja raamatute kirjastamise keskus ning samuti Los Angelese, Chicago ja Toronto ees Põhja-Ameerika suurim meediaturg. Massiteabega seotud monopolide hulgas on Time Warner, Thomson Reuters Corporation, News Corporation, The New York Times Company, NBC Universal, Hearst Corporation ja Viacom. New Yorgis on peakontor seitsmel maailma kaheksast suurimast reklaamiagentuurivõrgustikust. Samuti asub New Yorgis kahe nn suurde nelikusse kuuluva plaaditootja – Sony Music Entertainmenti ja Warner Music Groupi – peakorter. New Yorgis on ka Universal Music Groupi ja EMI peakontor. Kolmandik kõigist Ameerika sõltumatutest filmidest toodetakse New Yorgis.

Linnas paikneb enam kui 200 ajalehe ja 350 tarbijaajakirja kirjastus ning raamatute kirjastamise sektoris töötab ligikaudu 25 000 inimest. New Yorgis antakse välja kahte kolmest USA üleriigilisest päevalehest: The Wall Street Journal ja The New York Times (viimane on võitnud enamiku Pulitzeri ajakirjandusauhindadest). Peamised linnas välja antavad tabloidid on The New York Daily News, mille asutas 1919. aastal Joseph Medill Patterson, ja The New York Post, mille rajas 1801. aastal Alexander Hamilton. Linnas ilmub ka rohkesti muukeelseid väljaandeid – 270 ajalehte ja ajakirja enam kui 40 keeles. New Yorgi suurim hispaaniakeelne ja vanim nimetatud rahvusrühma päevaleht on El Diario La Prensa. Samuti tuleks esile tõsta Harlemis kirjastatavat afroameerika ajalehte The New York Amsterdam News. Suurim alternatiivajaleht on The Village Voice.

Televisioonitööstus, mille areng algas New Yorgis, on siiani linna majanduselus oluline tööandja. Kõigi USA nelja peamise uudisteagentuuri – ABC, CBS, FOX ja NBC – peakorter asub New Yorgis. Linnas tegutseb ka palju kaabeltelevisioonikanaleid, sealhulgas MTV, Fox News, HBO ja Comedy Central. 2005. aastal salvestati New Yorgis rohkem kui 100 telesarja. New Yorgis tegutseb avalik ringhääling NYCTV, kus on toodetud mitu Emmy auhindu võitnud algupärast sarja, kus käsitletakse linnaosade muusikaelu ja kultuuri ning linnavalitsemist.

New York on ka oluline mittetulundusliku hariva ajakirjanduse keskus. Vanim üldkättesaadav telekanal Ameerika Ühendriikides on 1971. aastal loodud Manhattan Neighborhood Network. Linna suurim avalik telejaam ja avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse esmane allikas on WNET. Avalik-õiguslikul raadiojaamal WNYC-l, mis oli kuni 1997. aastani linna omandis, on USA suurim kuulajaskond.

Kohalik köök

New Yorgi söögikultuur hõlmab paljude rahvuste kööke, mida on mõjutanud sisserändajad. Kui sisserändajad Ida-Euroopast ja Itaaliast on teinud linna kuulsaks soolakringlite (bagels), juustukoogi (cheesecake) ja New Yorgi stiilis pitsa poolest, siis üldlevinud on ka Hiina restoranid. Ligikaudu 4000 linnalt tegevusloa saanud liikuvat toidumüüjat, kellest paljud on sisserännanud, on teinud Lähis-Ida toidust, nt falafelidest ja kebabidest, tänapäeva New Yorgi tänavatoidu varuvariandi, kuigi põhilise tänavamenüü moodustavad endiselt viinerisaiad (hot dogs) ja soolakringlid või -pulgad (pretzels). Linnas asub ka palju USA parimaid ja eripalgelisemaid gurmeerestorane.

Kohalik murre

New Yorgi piirkonnal omast iseloomulikku kõnepruuki kutsutakse New Yorgi murdeks või ka Brooklyni või New Yorgi keeleks. Üldiselt peetakse seda üheks Ameerika inglise keele kõige arusaadavamaks murdeks. Kõnealuse murde klassikaline variant põhineb Euroopa põlvnevusega kesk- ja töölisklassi inimeste keelepruugil, kuid tulenevalt mitteeurooplastest sisserändajate sissevoolust viimastel kümnenditel on selles tüüpilises murdes toimunud muudatusi.

Traditsioonilises New Yorgi piirkonna murdes ei hääldata silbi lõpus või vahetult enne kaashäälikut asuvat r-i välja, seega hääldatakse linna nime [nju: jo:k]. R-i ei hääldata näiteks ka sellistes sõnades nagu park [pɑək] või [pɒək] (kus täishäälik on ahelnihke tõttu muutunud madalaks ja tagapoolseks tagavokaaliks ja diftongiks), "butter" [bʌɾə] või "here" [hiə]. Teiseks tunnuseks on ahelnihe, mille tõttu vokaal [ɔ] sõnades talk, law, cross, chocolate, coffee jne, ning sageli samakõlaline [ɔr] sõnades core ja more on rohkem pingul ja kõrgemalt hääldatud kui Ameerika ühiskeeles.

New Yorgi murde kõige vanaaegsemates ja äärmuslikumates variantides on täishäälikust sellistes sõnades nagu girl ja oil saanud diftong [ɜɪ]. Teiste murrete ja murrakute rääkijad tajuvad seda sageli vastupidisena, nii et sõna girl hääldatakse [gɔil] ja sõna oil hääldatakse [ɜ:l], millest lähtuvad ka newyorklasi tögavad näited selle kohta, et nad hääldavad omapäraselt selliseid nimesid nagu Jersey (Joizey), 33rd Street (Toidy-Toid Street) ning sõna toilet" (terlet). 1970. aastate situatsioonikomöödia "All in the Family" tegelane Archie Bunker oli hea näide sellise kõnemaneeriga rääkijast.

Sport

Citi Field on alates 2009. aastast pesapalliklubi New York Metsi kodustaadion

USA lahtisi meistrivõistlusi tennises peetakse igal aastal augustis ja septembris Queensis Flushing Meadowsi väljakutel

New Yorgi maraton on kõige osavõtjarohkem maraton maailmas

New Yorgi spordiklubid mängivad USA kõikdes suurimates USA profiliigades.

New York on vaid üks viiest suurlinnast (Chicago, Los Angelese, San Francisco linnastu ja Baltimore-Washingtoni kõrval), kus tegutseb kaks pesapalliklubi. Lisaks on seal toimunud 14 World Seriesi (viimane neist 2000. aastal), kus mängisid eranditult vaid New Yorgi meeskonnad – seda ei ole suutnud saavutada ükski teine suurlinn, kelle pesapallimeeskonnad mängivad nii American League'is kui ka National League'is.

Linna kaks praegust Major League Baseballi (MLB) kuuluvat pesapallimeeskonda on New York Mets ja New York Yankees, kes võistlevad igal hooajal kuues mängus, mida kutsutakse Subway Seriesiks. Yankees on võitnud pesapalli profiliiga finaalsarja World Seriesi rekordiliselt 27 korda, samas kui Mets on võitnud selle kahel korral. Linn oli kunagi koduks ka Brooklyn Dodgersi (nüüd Los Angeles Dodgers) ja New York Giantsi (nüüd San Francisco Giants) klubidele. Mõlemad meeskonnad kolisid Californiasse 1958. aastal. Samuti on linnal kaks Minor League Baseballi kuuluvat meeskonda: Brooklyn Cyclones ja Staten Island Yankees.

Ameerika jalgpalli profiligas National Football League (NFL) esindavad linna New York Giants (ametliku nimega New York Football Giants) ja New York Jets, kuigi mõlemad meeskonnad mängivad oma kodumänge New Jerseys East Rutherfordi lähedal paikneval MetLife Stadiumil.

Jäähokiklubi New York Rangers esindab linna National Hockey League'is (NHL). New Yorgi linnastus tegutseb veel kaks NHL-i klubi: New Jersey Devils, kes mängib New Jerseys Newarki lähistel ja meeldib peamiselt New Jersey põhja- ja keskosa fännidele, ning New York Islanders, kes mängib Long Islandil Nassau maakonnas ning köidab oma Nassau ja Suffolki maakonnast pärit pöidlahoidjaid. See on ainus juhus, mil kolm meeskonda ühest ja samast suurlinnast mängib ühes neljast peamisest Põhja-Ameerika profispordiliigast.

National Basketball Associationisse (NBA-sse) kuulub linnameeskond New York Knicks ja Women's National Basketball Associationisse (WNBA-sse) naiskond New York Liberty. Suurlinnapiirkonnas tegutseb ka võistkond New Jersey Nets, kes jagab praegu koos Devilsitega Prudential Centerit Newarkis, kuid kolib ümber Brooklynisse Barclays Centerisse, kui see 2012. aastal valmib, misjärel saab võistkond nimeks Brooklyn Nets. Esimesed kolledžitevahelised meistrivõistlused korvpallis – National Invitation Tournament – peeti New Yorgis 1938. aastal ning need on sestpeale ikka seal toimunud. Harlemis Rucker Parkis asub kuulus väljak, kus suvistel võistlustel osaleb palju elukutselisi sportlasi.

Jalgpallis esindavad New Yorki Major League Soccerisse kuuluvad klubid New York City FC ja New York Red Bulls. Red Bulls mängib oma kodumänge Red Bull Arenal New Jerseys Harrisoni lähistel.

Queensis toimuvad USA lahtised meistrivõistlused tennises, mis on üks neljast igal aastal toimuvast suure slämmi turniirist. New Yorgi maraton on üks osavõtjarohkeimaid maratone maailmas ning lõpetanute arvu poolest kuuluvad 2004.–2006. aasta jooksud kolme suurima maailmas peetud maratoni hulka (2006. aastal oli lõpetanuid 37 866). Millrose Games on iga-aastane kergejõustikuvõistlus, mille oluline ala on võidujooks Wanamaker Mile. Tähtis osa linna spordielus on ka poksil, mille näiteks on igal aastal Madison Square Gardenis peetav harrastuspoksivõistlus Golden Gloves.

Paljud spordialad on seotud New Yorki sisserännanute kogukondadega. Tänavapesapalli (stickball) muutsid 1930. aastatel saksa, iiri ja itaalia linnaosades populaarseks töölisklassinoored. Üks Bronxi tänav nimetatigi New Yorgi kõige kuulsama tänavaspordi auks ümber Stickballi puiesteeks.

Majandus

Börsil noteeritud New Yorgi ettevõtete esitosin 2010. aastal (reastatud tulude põhjal) New Yorgis ja USA-s:

New York	Ettevõte	USA
1	J.P. Morgan Chase & Co.	13
2	Citigroup	14
3	Verizon Communications	16
4	American International Group	17
5	Pfizer	31
6	MetLife	46
7	INTL FCStone	51
8	Goldman Sachs Group	54
9	Morgan Stanley	63
10	New York Life Insurance	71
11	Hess	79
12	News Corporation	83

Finantsteenuseid osuvad äriühingud on märgitud kollase värviga. Täieliku tabeli asukoht: Economy of New York City Allikas: Fortune 500

New York on rahvusvahelise majanduse ja kaubanduse ülemaailmne keskus ning Londoni ja Tōkyō kõrval üks kolmest maailmamajanduse juhtimiskeskustest. Linn on suurim panganduse ja rahanduse, jaekaubanduse, maailmakaubanduse, transpordi, turismi, kinnisvara, nii uue meedia kui ka traditsioonilise meedia, reklaaminduse, õigusteenuste, raamatupidamise, kindlustuse, teatri, moe ja kunsti keskus Ameerika Ühendriikides. 2010. aastal oli New Yorgi suurlinnapiirkonna sisemajanduse koguprodukt ligikaudu 1,28 miljardit dollarit, seega on tegemist USA suurima majanduspiirkonnaga ning vastavalt väljaande IT Week andmetele maailma suuruselt teise majanduslinnaga. Ajalehe Cinco Dias andmetel kontrollis New York 2008. aasta lõpuks 40% maailma rahandusest, mis tegi temast maailma suurima finantskeskuse.

Wall Streetil asuv New Yorgi börs on oma nimekirja kantud ettevõtete turu kogukapitalisatsiooni poolest maailma suurim börs

New York on olnud maailma 120 linna hulgas esimesel kohal nii kapitali, ettevõtjate kui ka turistide ligimeelitamise suhtes.

New Yorgis asuvad paljude korporatiivsete suurettevõtete peakorterid, mille hulgas on 45 ajakirja Fortune koostatavasse pingeritta "Fortune 500" kuuluvat firmat. New York on teiste Ameerika linnade hulgas ainulaadne ka selles shutes, et seal paikneb suur hulk välismaiseid ettevõtteid. Iga kümnes töökoht linna eraettevõtluses asub välisfirmas. Manhattanil oli 2001. aastal 32 860 000 m² kontoripinda. Manhattani kesklinn on USA suurim keskne ärirajoon. Lower Manhattan on suuruselt kolmas ärirajoon USA-s ning seal asuvad New Yorgi börs (Wall Streetil) ja Ameerika väärtpaberibörs NASDAQ, mis esindavad vastavalt maailma suurimaid ja suuruselt järgmisi börse, kui arvutada päeva keskmise kauplemismahu ja üldise turukapitalisatsiooni järgi. Finantsteenused moodustavad linna palgatulust üle 35%.

Linna majanduselu peamine tugisammas on kinnisvara – 2006. aastal oli New Yorgi kinnisvara koguväärtus 802,4 miljardit dollarit. Kõige suurema turuväärtusega (2006. aastal 1,1 miljardit dollarit) omand linnas on Time Warner Center. New Yorgis asub ka mitu kõige väärtuslikumat valdust nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil. Park Avenue 450 müüdi 2. juulil 2007 510 miljoni dollari eest (ehk ligikaudse hinnaga 17 104 USD/m²), millega purustati vaevalt üks kuu varem, juunis 2007, Madison Avenue 660 asuva kontoripinna eest makstud USA hinnarekord (15 887 USD/m²).

Linna tele- ja filmitööstus on Hollywoodi järel riigis teisel kohal. Loomemajandus, nagu uus meedia, reklaamindus, moekunst, kujustus ja arhitektuur, toodab pidevalt uusi töökohti ning New Yorgil on kõnealustes majandusharudes tugev konkurentsieelis.

Samuti edendatakse kõrgtehnoloogilisi tööstusharusid, nagu biotehnoloogia, tarkvaraarendus, mängude väljatöötamine ja internetiteenused, mida toetab linna asend mitme üleatlandilise kiudoptilise ühendusliini sihtkohas. Muude oluliste sektorite hulgas on meditsiiniuuringud ja -tehnoloogia, mittetulundusühendused ja ülikoolid. Tootmine moodustab tööhõivest suure, kuid järjest väiksemaks jääva osa. Mõningad peamised tooted on rõivad, kemikaalid, metallitooted, töödeldud toit ja mööbel. Linna kõige stabiilsem põhitootmisvaldkond on toiduainetööstus, mille kasum on 5 miljardit dollarit ja mis annab tööd rohkem kui 19 000 elanikule. Peamine eritoode, mida eksporditakse New Yorgist 234 miljoni dollari eest aastas, on šokolaad.

Õiguskord ja valitsemine

Manhattani omavalitsushoones (Manhattan Municipal Building) paikneb palju linnaasutusi

Alates linnaosade ühinemisest 1898. aastal on New Yorgil olnud suurlinnaomavalitsuse staatus linnapea-volikogu valitsemisvormiga. New Yorgi linnavalitsus on rohkem tsentraliseeritud kui enamikus USA linnades. New Yorgi keskvalitsus vastutab üldhariduse, parandusasutuste, raamatukogude, avaliku julgeoleku, puhkevõimaluste, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning hoolekandeteenuste eest. New Yorgi volikogu on ühekojaline organ, mis koosneb 51 liikmest, kelle ringkonnad on määratletud territoriaalsete rahvastikupiiride alusel. Linnapea ja volikogu liikmed valitakse kuni kolmeks järjestikuseks neli aastat kestvaks tsükliks, kuid pärast nelja-aastast vahet võib neid uuesti valida.

New Yorgi raekoda on vanim raekoda Ühendriikides, mis siiani täidab oma algseid omavalitsuslikke ülesandeid

Praegune linnapea Michael Bloomberg, endine demokraat, veel varem vabariiklane (2001–2008) ja praegu poliitiliselt sõltumatu, osutus valituks vabariiklaste ja Iseseisvuspartei nimekirjas Demokraatliku ja Töötavate Perede Partei vastaskandidaatide vastu nii aastal 2001 (50,3% häältest 47,9% vastu), 2005 (58,4% 39% vastu) kui ka 2009 (50,6% 46% vastu). Bloomberg on tuntud riigi käest linna haridusvõrgustiku üle kontrolli võtmise, detailplaneeringu muutmise, majandusarengu, mõistliku eelarve haldamise ja jõulise tervishoiupoliitika poolest. Oma teisel ametiajal viis ta läbi koolireformi, vähendas vaesust ning kehtestas oma haldusaparaadile ranged eesõigused relvade omandamise ja valdamise kontrolli suhtes. 2006. aastal asutas ta koos Bostoni linnapea Thomas Meninoga organisatsiooni "Linnapeade liit ebaseaduslike relvade vastu", mille eesmärk on "muuta ühiskond turvalisemaks, eemaldades tänavatelt ebaseaduslikud relvad". Suurem osa omavalitsusameteid on Demokraatliku Partei mõjuvõimu all. 2008. aasta novembri seisuga oli 67% linnas registreeritud hääleõiguslikest elanikest demokraadid. Alates 1924. aastast ei ole vabariiklased võitnud New Yorgis ühtegi osariiklikku ega presidendivalimist. Erakondade programmides on kesksel kohal taskukohase hinnaga eluasemed, haridus, majandusareng ja tööjõupoliitika, mis on linnas olulise tähtsusega.

New York on USA kõige olulisem poliitiliste vahendite kogumise allikas, sest riigi viiest peamisest kõige enam poliitilisi annetusi teinud sihtnumbriga piirkonnast neli asub Manhattanil. Parim sihtnumber on 10021 Upper East Side'il, kust saadi suurim osa rahast George W. Bushi ja John Kerry 2004. aasta valimiskampaania jaoks. Linnas puudub tasakaal föderaal- ja osariigi valitsusele määratud maksete vahel. Linn saab teenustasuna 83 senti iga dollari pealt, mille ta kannab maksudena üle föderaalvalitsusele (ehk saadab igal aastal 11,4 miljardit dollarit rohkem, kui tagasi saab). Lisaks annab linn igal aastal New Yorgi osariigile 11 miljonit dollarit rohkem, kui tagasi saab. Kõikide linnaosade piirid langevad kokku New Yorgi Ülemkohtu kohtupiirkonnaga ning linnaosades asuvad ka muud osariigi- ja linnakohtud. Lisaks asub Manhattanil ülemkohtu apellatsiooniosakonna esimene talitus ja Brooklynis apellatsiooniosakonna teine talitus. Raekoja lähedal asuvate föderaalkohtute hulgas on New Yorgi lõunaringkonna USA ringkonnakohus, USA teise ringkonna apellatsioonikohus ning rahvusvahelise kaubanduse kohus. Brooklynis paikneb New Yorgi idaringkonna USA ringkonnakohus.

Linnaplaneerimine

New Yorgis kasutatakse ühistransporti USA linnadest kõige rohkem ning linna bensiinitarbimine on praegu sama suur, kui oli kogu riigi keskmine tarbimine 1920. aastatel. 2006. aastal säästeti linna tiheda ühistranspordivõrgustiku abil 1,8 miljardit USA gallonit (6 800 000 m³) naftat. New Yorgis säästetakse pool kogu riigis ühistranspordi abil kokku hoitavast naftast. Tänu linna rahvastiku tihedusele, vähesele autokasutusele ja ühistranspordi kõrgele kasutegurile on New York üks kõige energiatõhusamaid linnu USA-s. Kui riigi keskmine kasvuhoonegaaside heitkogus on 24,5 tonni CO₂ ekvivalenti inimese kohta, siis New Yorgis on see näitaja 7,1. Kuigi newyorklased moodustavad 2,7% riigi elanikkonnast, tekitavad nad kõigest 1% riigi kasvuhoonegaaside heitest. Keskmine newyorklane tarbib üle 50% vähem elektrit kui San Francisco elanik ja alla veerandi Dallase elaniku tarvitavast elektrikogusest.

Juulis 2010 oli linnas kasutusel 3715 hübriidtaksot – rohkem kui üheski teises Põhja-Ameerika linnas

Viimastel aastatel on linn pööranud rohkem tähelepanu keskkonnamõju vähendamisele. Suured kontsentreeritud saastekogused on põhjustanud New Yorgi linnaelanike hulgas palju astma- ja muude hingamisteede haiguste juhtumeid. Linnavalitsusel tuleb ametiruumidesse ja ühiskondlikesse hoonetesse osta üksnes kõige energiasäästlikumaid seadmeid. New Yorgis on riigi suurim puhta õhu jõul diiselhübriidajamiga töötavate ja surugaasi kasutavate busside park. 2010. aasta suveks oli linnas 3715 hübriidtaksot ja muud puhast diislit kasutavat sõidukit, mis moodustasid ligikaudu 28% New Yorgis kasutatavast taksopargist ehk rohkem kui üheski teises Põhja-Ameerika linnas.

Linnavalitsus oli hageja Ülemkohtusse jõudnud kohtuasjas Massachusettsi osariik vs. Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur (USEPA), mille pretsedenti loova otsuse alusel peab USEPA käsitlema kasvuhoonegaase saasteainetena. Samuti on linn juhtinud energiatõhusate "roheliste" kontorihoonete, sealhulgas Hearst Toweri ehitamist.

Linna varustab joogiveega looduskaitsealustes Catskilli mägedes asuv veelahe. Tänu veelahkme terviklikkusele ja puutumatule loodusliku vee filtreerumissüsteemile on New York üks neljast suuremast USA linnast, kus joogivesi on piisavalt puhas ega vaja puhastamist veepuhastusjaamades.

New York on ainus linn USA-s, kus suuremal osal leibkondadest (52%) ei ole autot. Manhattani elanikest on auto üksnes 22%-l.

Kuritegevus

Alates 2005. aastast on USA 25 suurima linna hulgas esinenud New Yorgis kõige vähem kuritegevust. Linn on muutunud oluliselt turvalisemaks pärast seda, kui kuritegevus 1980. aastatel ja 1990. aastate alguses linna paljusid piirkondi mõjutanud n-ö crack'i-epideemia tõttu järsult kasvas ja kiiresti ka vähenes. 2002. aastaks oli kuritegevust New Yorgis umbes sama vähe Utah' osariigis Provos ning linn oli selles suhtes USA 216 üle 100 000 elanikuga linna hulgas 197. kohal. Vägivallakuriteod New Yorgis vähenesid aastatel 1993–2005 rohkem kui 75% ning nende arv on jätkuvalt langenud ka neil perioodidel, mil see kogu riigis kasvas. 2005. aastal oli mõrvade arv alates 1966. aastast madalaimal tasemel ning esimest korda pärast kuritegevusstatistika avaldama hakkamist 1963. aastal registreeriti 2007. aastal linnas vähem kui 500 mõrva. New Yorgis on 95,1% kõigist mõrvaohvritest ja 95,9% kõigist tulistamisohvritest, aga samas ka 90,2% mõrva ja 96,7% kellegi tulistamise eest arreteeritutest mustanahalised või hispaania keelt emakeelena kõnelejad.

Sotsioloogid ja kriminoloogid ei ole jõudnud üksmeelele küsimuses, mis on linna kuritegevuse taseme järsu langemise põhjus. Mõned omistavad selle New Yorgi politsei uue taktika, sealhulgas CompStati ja nn katkise akna teooria rakendamisele. Teised viitavad crack'i-epideemia ja demograafiliste muutuste lõppemisele.

New Yorki on kaua seotud organiseeritud kuritegevusega, alates jõukude Forty Thieves ('40 varast') ja Roach Guards ('Särjevahid') tegutsemisest 1820. aastatel Five Pointsis. 20. sajandil tegutses maffia, mida kontrollis viis perekonda ning mis on senini suurim ja võimsaim kuritegelik organisatsioon linnas. 20. sajandi teisel poolel kerkisid esile jõugud Black Spades jt. On teada, et juba 1850. aastal peeti New Yorgis üle 200 peamiselt noortejõukude vahelise sõja. Tänapäeval annavad New Yorgis tooni sellised jõugud nagu Bloods, Crips, Latin Kings ja MS-13.

Haridus

Columbia ülikooli Low Memoriali raamatukogu

Linna riigikoolide võrgustik, mida haldab New Yorgi haridusosakond, on Ameerika Ühendriikide suurim. Enam kui 1200 põhi- ja keskkoolis õpib umbes 1,1 miljonit õpilast. Sõltumatud koolid, mida osaliselt rahastab riik, hõlmavad Success Academy sõltumatuid koole ja riiklikke ettevalmistuskoole. Linnas tegutseb veel ligikaudu 900 ilmalikku ja religioosset erakooli. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel õppis New Yorgi kõrgkoolides u 594 000 üliõpilast, mis on suurim näitaja kõigi USA linnade hulgas. 2005. aastal oli viiest Manhattani elanikust kolmel kolledžiharidus ja igal neljandal oli kõrgem kraad, mis moodustab Ameerika linnade hulgas ühe suurima kõrgharidusega inimeste kogumi.

New Yorgis asuvad sellised tuntud eraülikoolid nagu Barnardi kolledž, Columbia ülikool, Cooper Unioni kolledž, Fordhami ülikool, New Yorgi ülikool, New Schooli ülikool, Pace'i ülikool ja Yeshiva ülikool. Riiklik New Yorgi ülikool on üks suuremaid ülikoole USA-s ning see hõlmab suurt hulka rakenduskõrgharidust ja diplomiõpet andvaid kolledžeid, millel on igas linnaosas eri ainevalik. Linnas on kümneid muid väiksemaid erakolledžeid ja -ülikoole, sealhulgas palju religioosseid ja erikallakuga õppeasutusi, nagu St. John's University, Juilliard School, College of Mount Saint Vincent ja School of Visual Arts.

Fordhami ülikooli Keating Hall Bronxis

Linnas tehakse palju teadusuuringuid meditsiini ja bioteaduste vallas. New Yorgis antakse igal aastal välja Ameerika Ühendriikide kohta kõige rohkem doktorikraade bioteaduste alal. Linnas töötab 40 000 tegevusloaga arsti ja 127 kohalikes haridusasutustes õppinut on Nobeli auhinna laureaadid. National Institutes of Health rahastab igal aastal New Yorgi kõigi USA linnade hulgas suuruselt teise summaga. Suuremate biomeditsiini vallas tegutsevate uurimisasutuste hulgas on Memorial Sloan-Ketteringi vähikeskus, Rockefelleri ülikool, SUNY Downstate'i meditsiinikeskus, Albert Einsteini meditsiinikolledž, Mount Sinai meditsiinikool ja Weill Cornelli meditsiinikolledž. 19. detsembril 2011 teatas linnapea Michael R. Bloomberg oma otsusest eraldada Cornelli ülikoolile ja Technion-Israeli tehnoloogiaülikoolile kaks miljardit dollarit rakendusteaduste kõrgkooli ehitamiseks Roosevelti saarele eesmärgiga muuta New York maailma keskseks tehnoloogiapealinnaks.

New Yorgi avalik raamatukogu, kus paikneb riigi kõikide avalike raamatukogude seas suurim teavikukogu, teenindab Manhattanit, Bronxi ja Staten Islandit. Raamatukogul on mitu teadusuuringutega tegelevat haru, sealhulgas Schomburgi mustanahaliste kultuuri uurimise keskus. Queensis tegutseb Queensi avalik raamatukogu, mis on riigis suuruselt teine avalik raamatukogu. Brooklyni linnaosa teenindab Brooklyni avalik raamatukogu.

Transport

New Yorgis asub kaks kõige liiklustihedamat raudteejaama Ameerika Ühendriikides, sealhulgas Grand Central Terminal

New Yorgi linnatransport, mis töötab ööpäev läbi, on Põhja-Ameerika kõige komplekssem ja ulatuslikum ühistranspordivõrk. Iga kolmas USA ühistranspordikasutaja ning kaks kolmandikku riigi rongisõitjatest elab New Yorgis ja selle eeslinnades. Linna üheks sümboliks saanud New Yorgi metroo on kõige koormatum metroovõrk läänepoolkeral ning Grand Centrali terminal, mida rahva hulgas kutsutakse ka Grand Centrali jaamaks, on perroonide arvu poolest maailma suurim raudteejaam. New Yorgi õhuruum on üks maailma liiklustihedamaid lennukoridore. Manhattanit ja New Jersey osariigis asuvat Bergeni maakonda ühendav George Washingtoni sild on kõige kasutatavam mootorsõidukite jaoks ehitatud sild maailmas.

New Yorgis kasutatakse palju ühistransporti. Vastupidi ülejäänud USAle, kus umbes 90% pendelrändajatest sõidab tööle oma autoga, kasutas 2005. aastal linnatransporti 54,6% töö ja kodu vahet sõitvatest newyorklastest.. USA Rahvaloenduse büroo andmetel kulutavad New Yorgi elanikud töölejõudmiseks keskmiselt 38,4 minutit päevas, mis on riigi suurlinnade hulgas kõige pikem sõiduaeg. Kuid tänu rohkele ühistranspordi kasutamisele kulutavad newyorklased oma leibkonna teenistusest transpordile riiklikust keskmisest vähem raha. Võrreldes teiste USA linnaelanikega säästavad newyorklased transpordi pealt igal aastal 19 miljardit dollarit.

New Yorgi metroo on marsruutide pikkuse ja jaamade arvu poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk

New Yorki teenindav Amtrak kasutab Pennsylvania jaama. Amtrak pakub ühendust Bostoni, Philadelphia ja Washingtoniga, mis asuvad piki nn kirdekoridori, ning kaugrongiliiklust teistesse Põhja-Ameerika linnadesse. New Yorgi peamine linnadevahelise bussiliikluse terminal, Port Authority bussiterminal, mis teenindab iga päev 7000 bussi ja 200 000 sõitjat, on kõige koormatum bussijaam maailmas.

New Yorgi metroo on oma 468 tegutseva jaama ja marsruutide pikkuse poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk ning iga-aastase sõitjate arvu alusel (2006. aastal 1,5 miljardit reisi) suuruselt kolmas. New Yorgi metroo on märkimisväärne ka selles suhtes, et erinevalt paljudest teistest linnadest, sealhulgas Londonist, Pariisist, Montréalist, Washingtonist, Madridist, ja Tōkyōst, kus metroo ööseks suletakse, on seal peaaegu kogu võrk avatud ööpäev läbi. New Yorgi keerukasse ja ulatuslikku transpordivõrku kuulub ka Põhja-Ameerika pikim Verrazzano-Narrowsi rippsild, maailma esimene mehaaniliselt ventileeritav sõidutunnel, üle 12 000 kollase takso, Rooseveldi saare ja Manhattani vahel kurseeriv õhutramm ning Manhattanit linnas ja linnast väljas asuvate paikadega ühendav parvlaevade võrk. Kõige koormatum parvlaev Ameerika Ühendriikides on Staten Islandi praam, millega veetakse 8,4 kilomeetri pikkusel liinil Staten Islandi ja Lower Manhattani vahel igal aastal üle 19 miljoni reisija. Staten Islandi kiirraudteevõrk teenindab üksnes Staten Islandit.

Port Authority Trans-Hudson ehk PATH-rongid ühendavad kesklinna ja Lower Manhattanit New Jersey osariigi kirdeosaga, eelkõige Hobokeni, Jersey City ja Newarkiga. Nii New Yorgi metroo kui ka PATH-rongivõrk töötavad 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et maailma neljast ööpäev läbi toimivast linnatranspordivõrgust kaks tegutseb täielikult või osaliselt New Yorgis (teised kaks on Chicago "L" ehk maapealse metroo võrgu üks osa ning Philadelphiat teenindav PATCO Speedline).

John F. Kennedy rahvusvahelise lennujaama 5. terminal

New Yorgi bussi- ja rongiliikluse süsteem on Põhja-Ameerika suurim ühistranspordivõrk. Raudteevõrk, mis ühendab kolme naaberosariigi (New Yorgi, New Jersey ja Connecticuti) suurimate linnade eeslinnu New Yorgiga, koosneb Long Islandi raudteest, Metro-North raudteest ja New Jersey transpordivõrgust. Ühendatud võrgud lõikuvad Grand Central terminalis ja Pennsylvania jaamas ning hõlmavad enam kui 250 jaama ja 20 raudteeliini. New York on peamine rahvusvaheline värav Ameerika Ühendriikidesse lennukiga saabujate jaoks. Piirkonda teenindab kolm suuremat lennujaama: John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam, Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam ja LaGuardia lennujaam. New Yorgi ja New Jersey lennujaamade ametil, kes haldab kolme esimest lennujaama ja kes 2007. aastal võttis kontrolli Stewarti lennujaama üle, ongi kavas laiendada neljandat, New Yorgis Newburgh' lähedal paiknevat Stewarti rahvusvahelist lennujaama, mis kergendaks toimetulekut üha suureneva reisijatehulgaga. 2005. aastal kasutas kolme lennujaama 100 miljonit reisijat ja linna õhuruum on riigis kõige koormatum. JFK ja Newarki lennujaamast väljunud rahvusvahelised lennud moodustasid 2004. aastal veerandi kõigist USA-st välismaale väljunud lendudest.

Brooklynit ja Staten Islandit ühendav üle Narrowsi väina ehitatud Verrazzano-Narrowsi sild on üks maailma pikimaid rippsildu

Tänu kõrgele ühistranspordi kasutamise määrale, 120 000 igapäevasele jalgratturile ja paljudele jalgsi tööl käijatele on New York kõige energiatõhusam suurlinn Ameerika Ühendriikides. Jalgsikõnd ja rattasõit moodustavad 21% kõikidest linnas liikumise viisidest (sama üleriigiline näitaja metrooga varustatud piirkondades on umbes 8%). 2011. aastal kõnniti Walk Score'i (kõndimisindeksi) põhjal Ameerika Ühendriikide linnadest kõige rohkem just New Yorgis.

New Yorgi tohutusuure linnatranspordivõrgu täienduseks on linnas ka ulatuslik kiirteede võrgustik, mis eri sildade ja tunnelite abil ühendab linna New Jersey põhjaosa, Westchesteri maakonna, Long Islandi ja Connecticuti edelaosaga. Kuna nimetatud kiirteed teenindavad miljoneid eeslinnaelanikke, kes sõidavad New Yorki tööle ja õhtul tagasi koju, on üsna tavaline, et iga päev, eelkõige tipptunnil, tekivad mitmeks tunniks liiklusummikud.

Kuigi New Yorgis on usaldusväärne ühistransport, on linnale iseloomulikud ka selle teed ja tänavad. Manhattani tänavavõrgustiku kava mõjutas suuresti linna füüsilist arengut. Linna mitme tänava ja avenüü, nagu Broadway, Wall Streeti, Madison Avenue ja Seventh Avenue nime kasutatakse ka kõnekujundina seal tegutsevate majandusharude, vastavalt teatri, rahanduse, reklaaminduse ja moeasutuste, kohta.

Sõjavägi

USA sõjaväe ainus tegutsev asutus New Yorgis on Fort Hamilton, mis rajati 1825. aastal Brooklynisse Ameerika iseseisvussõja aegse väikese patarei kohale. Niisiis on see Ameerika üks pikima teenistusajalooga sõjaväeosadest. Praegu asub Fort Hamiltonis Põhja-Atlandi diviisi, USA inseneride armeekorpuse ja New Yorgi värbamispataljoni peakorter. Samuti tegutsevad seal 1179. transpordibrigaad, 722. lennundusmeditsiini eskadron ja sõjaväeteenistusse astumise komisjon.

Muud varem sõjaväe käes olnud piirkonnad linnas, mida siiani kasutatakse sõjaväeõppusteks või reservväe ja Rahvuskaardi operatsioonideks, on Fort Wadsworth Staten Islandil ja Fort Totten Queensis.

Sõpruslinnad

Linn	Alates aastast
Tōkyō	1960
Peking	1980
Kairo	1982
Madrid	1982
Santo Domingo	1983
Budapest	1992
Rooma	1992
Jeruusalemm	1993
London	2001
Johannesburg	2003

New York on ajaloo jooksul saanud endale kümme sõpruslinna. 2006. aastal korraldati New Yorgi sõpruslinnade programm ümber ja see nimetati programmiks "New York City Global Partners", mille eesmärk on laiendada New Yorgi ja välismaiste linnade vastastoimet ning samas säilitada kümne sõpruslinna ajaloolisi suhteid.

Nii New York kui ka tema sõpruslinnad (välja arvatud Peking) on vastava riigi kõige rahvarohkem linn, kuid erinevalt New Yorgist (ja Johannesburgist) on kõik teised linnad de facto või de jure asjaomase riigi pealinn. New York ja tema sõpruslinnad on kõik olulised majanduskeskused, kuid üksnes vähesed neist on New Yorgi moodi suured meresadamad.

Eestlus

• New Yorgi Eesti Maja
• New Yorgi Eesti Kool
• New Yorgi Eesti Haridusselts
• New Yorgi Pauluse Kogudus

Vaata ka

• "New York: A Documentary Film"
• "The Sidewalks of New York"
• New York Harbour
• I Love New York
• Empire State
• Jersey City

Kirjandus

• Olev Remsu, "Toronto, New York, Los Angeles", Go Group 2008

Välislingid

• New Yorgi koduleht
• New Yorgi turismi ametlik koduleht
• 62 000 ajaloolist fotot New Yorgist, kogutud New Yorgi Muuseumi poolt.
• Dokumentaalfilm New Yorgist
• 27. juuni 2016, Reuters, Mass graves in the heart of New York