Karvtutik
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2024) |
| Karvtutik | |
|---|---|
 Karvtutik | |
| Kaitsestaatus | |
|
LC Ohuväline | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Viridiplantae |
| Alamriik |
Viridiplantae sbk Incertae sedis |
| Hõimkond |
Lehtsammaltaimed Bryophyta |
| Alamhõimkond |
Bryophyta sbp Incertae sedis |
| Klass |
Lehtsamblad Bryopsida |
| Selts |
Tutikulaadsed Orthotrichales |
| Sugukond |
Tutikulised Orthotrichaceae |
| Perekond |
Tutik Orthotrichum |
| Liik |
Karvtutik Orthotrichum diaphanum |
| Binaarne nimetus | |
|
Orthotrichum diaphanum | |
Karvtutik (Orthotrichum diaphanum) on samblaliik tutikuliste sugukonnas.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]See kasvab tihedate hallikate kuni 1 cm kõrguste padjanditena. Lehed lai-lantsetja või munaja alusega, ahenevad ühtlaselt ja lõpevad tipus pika hüaliinse, hambulise karvaga. Leheserv alusest peaaegu tipuni allapoole käändunud, tipus veidi saagjas. Rakud veidi paksenenud või peaaegu paksenemata kestadega, siledad, harvem ebaselgelt näsalised. Ühekojaline. Eoskupraid üsna harva. Kupar periheetsi-lehtede varjus, silinderjas, helekollane, ebaselgete pikitriipudega, kuivalt sile või veidi vaoline. Õhulõhed sukeldunud, laia avaga. Suuääris kaheli. Välishambaid 16, lantsetjad ja näsalised, sisehambad 16 näsalise rips-mena. Tanu paljas või hõredalt karvane. Eosed 16-18 µm, näsalised, valmivad kevadel või varasuvel. Vegetatiivne paljunemine pulgakujuliste või ovaalsete sigikehade abil, mis võivad vahel haruneda. Üksikute puude tüvedel, kividel. Väga haruldane, Põhja-Eestis.[1][2]
Identifitseerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Kasvab kuni 1 cm kõrguste kitsaste püstiste võrsete väikeste kimpudena, tavaliselt rohkete kapslitega. Lehed on 2,5–4 mm pikad ja kapslid 1,5 mm pikad. Küpsed kapslid on kaetud karvutu helerohelise kaliptraga, küpsed kapslid on aga helepruunid ning vanad ja kuivad veidi kortsulised. 16 helepruuni välist peristoomi hammast peegelduvad kuivades.[3][4]
Kasvukoht ja levitamine
[muuda | muuda lähteteksti]Karvtutik on tuntud Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Euroopast, Aasia parasvöötme lääneosast, Makaroneesiast, Hawaiilt ning Põhja-, Ida- ja Lõuna-Aafrikast. Flora piirkonnas kogutakse seda liiki kõige sagedamini idaosa vabariigis ning Kapi ida-, kesk-, lõuna-, edela- ja loodepiirkonnas, kuid see on tuntud ka KwaZulu-Natalist ja Lõuna-Transvaali piirkonnast.[5][4]
Sarnased liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Segadus teiste Orthotrichumi liikidega on valge lehe tipu tõttu ebatõenäoline. Enamikul teistel karvaotsaga sammaldel on kapslid suhteliselt pikad, nii et segiajamine on tõenäoline ainult Schistidiumi liikidega. Need on tavaliselt kõrgemad, hargnenud, hargnenud taimed, millel on väike kaliptra, mis vaevalt kapslit katab, ja punased või oranžid peristoomhambad.[4]
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Orthotrichum pallens Brid. — kahkjas tutik
- Orthotrichum speciosum Nees — tüvetutik
- Orthotrichum rupestre Schwaerg. — kaljututik
- Orthotrichum anomalum Hedw. – kivitutik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ingerpuu, Nele (1998). Eesti sammalde määraja. Tartu. Lk 62.
- ↑ "Orthotrichum diaphanum : karvtutik". elurikkus.ee. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ "Orthotrichum diaphanum". British Bryological Society (Briti inglise). Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Halpin, Claire. Journal of Bryology (inglise). Lk 654.
- ↑ Le Roux, Marianne. "e-Flora of South Africa".