Masoovia hertsogkond
|
Masoovia hertsogkond 1138–1526 | |
  Masoovia lipp
Masoovia vapp
| |
 | |
| Valitsusvorm | monarhia |
|---|---|
| Osa | Poola kuningriigi provints |
| Pealinn |
Płock Czersk (1262. aastast) Varssavi (1413. aastast) |
| Religioon | katoliiklus |
Masoovia hertsogkond (poola Księstwo Mazowieckie) pealinnaga Płockis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Masoovia piirkonnas, pärast Piastide dünastia ajal killustustumist 1138. aastal.
1138. aastal andis Bolesław III Krzywousty välja Bolesław III statuudi, millega juriidiliselt kinnitas riigi jagamise 4 poja vahel (Sileesia hertsogkond, Suur-Poola hertsogkond, Masoovia hertsogkond, hertsogkond, Sandomierzi hertsogkond) suguvõsa vanim sai ülemhertsogi tiitli, Krakówi hertsogkonna ehk Senionaarprovintsi piirkonnaga ning riigi pealinnaks määrati Kraków. Bolesławi poeg Władysław II sai Sileesia hertsogkonna ja vanemana ka ülemhertsogi tiitli koos Senioraalprovintsiga.
Bolesław III Krzywousty surm (1138) ning kodusõja algus järglaste vahel. Władysław II sai Sileesia hertsogkonna ja vanemana ka ülemhertsogi tiitli koos Senioraalprovintsiga. Sellest hoolimata, kui ta püüdis saavutada kontrolli kogu Poola üle, kihutati ta tema nooremate poolvendade poolt aastal 1146 minema. Bolesławi vanuselt teine poeg, Masoovia hertsog Bolesław IV sai Poola ülemhertsogiks, kui Władysławi kolm poega aastal 1163 keiser Friedrich I Barbarossa toel Poolasse tagasi tulid, pidi Bolesław IV taastama nende pärandi. Järgnenud ajaperioodil süvenes killustatus veelgi ja 13. sajand keskel oli Poolas juba ligi 20 vürstiriiki.
Pikemalt artiklis Sileesia hertsogkonnad, Sileesia hertsogkond, Suur-Poola hertsogkond, Masoovia hertsogkond, Kujaavia hertsogkond, Sandomierzi hertsogkond
1233. aastal eraldus Masoovia hertsogkonnast Kujaavia hertsogkond. 1313. aastal jagati Masoovia hertsogkond, Czerski, Rawa ja Płocki hertsogkondadeks.
Masoovia hertsogid
[muuda | muuda lähteteksti]- Bolesław IV, 1138–1173; ka Sileesia hertsog (1146–1163), Sandomierzi hertsog (1166–1173) ja Krakówi hertsog ja Poola ülemhertsog (1146–1173)
- Leszek I, 1173–1186
- Kazimierz II Õiglane, 1186–1194; ka Sandomierzi hertsog (1173–1194), Kalisz hertsog (1177–1181) ja Krakówi hertsog ning Poola ülemhertsog (1177–1191, 1191–1194)
- Leszek II Valge, 1194–1200; ka Sandomierzi hertsog (1194–1227) ja Krakówi hertsog ning Poola ülemhertsog (1194–1198, 1199–1202, 1206–1210, 1211–1227)
- Konrad I, 1194–1247; ka Krakówi hertsog ning Poola ülemhertsog (1229–1232)
- Bolesław I, 1247–1248; ka osaliselt Sandomierzi hertsog (1229–1232), Dobrzyńi hertsog (1233–1247)
- Siemowit I, 1248–1262, Masoovia alade va Dobrzyńi hertsog; ka Czerski hertsog 1247–1248, Sieradzi valitseja 1259–1260
- Konrad II, 1262–1294; ka Sandomierzi hertsog (1289), Czerski hertsog (1275–)
- Bolesław II, 1294–1313; ka Krakówi hertsog ja Sandomierzi hertsog (1288–1289)
Preisi ristisõda
[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Preisi ristisõda, Dobrini ordu, Saksa ordu
Preisi hõimude ja kristluse vastuvõtnud Poola kuningriigi vahel, mis hakkas 12. sajandil lagunema sisemiste lahkhelide tõttu toimusid vastastikused rüüsteretked, mis laastasid Preisimaa piirialasi, eriti Masoovia hertsogkonda ja Płocki piiskopkonda.
Dobrini ordu rajati 1228. aastal või veidi varem Masoovia hertsogi Konrad I, Płocki piiskopi ning Preisimaa piiskopi Christiani poolt. Hertsog Konrad andis ordule Dobrzyńi kindluse koos selle ümbruskonnaga. Samal aastal kinnitas ordu põhikirja ka paavst, nii muutus see ametlikuks iseseisvaks orduks. Ent ordu käekäik ei osutunud kuigi edukaks, peagi langes preislaste vastu alustatud Preisi ristisõjas piiskop Christian preislaste kätte vangi.
Masoovia hertsog Konrad I oli sunnitud kutsuma appi preislaste rüüsteretkede tõkestamiseks 1225. aastal Saksa ordu kõrgmeistri Hermann von Salza poole, lubades tasuks preislaste alistamise eest ordule Kulmimaa (saksa keeles Kulmland). 1226. aastal Saksa-Rooma keisri Friedrich II poolt Saksa ordule antud Rimini kuldbullaga, millega fikseeriti nende alluvus ainult Rooma paavstile, loodi soodne situatsioon ja sõltumatus Poolast. Masoovia Konrad I kutsus Saksa ordu appi võitlema balti preisi paganatega, mis viis sajanditepikkuseks Poola sõjategevuseks ordurüütlitega.
