Kemi (Soome)
See artikkel vajab toimetamist. (November 2008) |
Kemi | |
---|---|
| |
soome Kemi | |
põhjasaami Giepma | |
Inari saami Kiemâ | |
koltasaami Ǩeeʹmm | |
| |
| |
Pindala: 102,59 km² | |
Elanikke: 19 371 (31.12.2023)[1] | |
Rahvastikutihedus: 189 in/km² | |
Keskus: Sauvosaari | |
Kemi on linn Soomes Lapi maakonnas Põhjalahe kaldal Kemijoki suudmes.
Linna pindala on 102,59 km², sh sisevete pindala 7,32 km². Koos merealadega (644,85 km²) on pindala 747,44 km² (1. jaanuari 2008 seisuga Soome valdade seas 158. koht).
Kemi asutati Vene keisri Aleksander II korraldusega 5. märtsist 1869 looduslikku sadamakohta. Kemist sai tähtis puidutööstuse keskus. 1902. aastal sai linn raudteeühenduse ja 1939. aastal lennuvälja.
Talvesõda ja Jätkusõda läksid Kemist mööda, aga Lapi sõjas õhkisid sakslased kõik Kemijoe sillad ja üritasid õhku lasta ka 51 meetri kõrgust linnahalli, mille ülemised korrused töötasid veetornina. Maja jäi püsti, sest vesi oli tornist välja lastud. Sakslased seda ei teadnud ja arvasid, et ülemiste korruste raskuse tõttu ei ole palju lõhkeainet tarvis. Majale paigaldati mälestustahvel.
18. augustil 1949 toimus Kemis mitme tuhande osavõtjaga tööliste meeleavaldus, mida politsei tulistas. Kaks inimest sai surma.
Tänapäeval on linna suurimad tööstusharud paberi- ja puidutööstus. Kemi lähedal on Euroopa ainus kroomikaevandus.
Kemis on polütehniline instituut.
Kemis on Euroopa suurim vääriskivigalerii.
Väidetavalt on Kemis maailma suurim lumeloss. Igal talvel alates 1996. aastast ehitatakse see uuesti erineva arhitektuuriga.
Kemis on läbi kogu ajaloo olnud tugeval positsioonil vasakpoolsed poliitilised jõud. Praegu on Kemi ainus Soome linn, mille volikogus on esindatud kõik neli registreeritud vasakerakonda. Kõige rohkem kohti on Vasakliidul (14) ja Soome Sotsiaaldemokraatlikul Parteil (12).
Kemis ilmub ajaleht Lapin kansa.
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Linnast läheb läbi Soome põhimaantee (valtatie) 4 ja Euroopa maanteed E8 ja E75.
Linnast 4,5 km põhjas asub Kemi-Tornio lennujaam.
Linnaosad
[muuda | muuda lähteteksti]Ajos, Hepola, Karihaara, Karjalahti, Kivikko, Koivuharju, Nauska, Paattio, Peurasaari, Ritikka, Rytikari, Sauvosaari, Syväkangas, Takajärvi, Tervaharju
Sõpruslinnad
[muuda | muuda lähteteksti]- Luleå vald, Rootsi
- Tromsø, Norra
- Wismar, Saksamaa
- Newtownards, Põhja-Iirimaa
- Ringkøbing, Taani
- Liptovský Mikuláš, Slovakkia
- Volgograd, Venemaa
- Nacala, Mosambiik
- Székesfehérvár, Ungari