Taani meedia
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Taani meedia on Taanis toimiv massimeedia süsteem.
Seda iseloomustab pikk ajalooline traditsioon, suur meediavabadus ja tugev avalik-õiguslik ringhääling. Sellega kuulub Taani Hallini ja Mancini demokraatlik-korporatiivsesse meediamudelisse.
Taanlane kasutab eri meediakanaleid päevas keskmiselt 6 tundi ja 22 minutit, mis on võrreldes eestlasega, kes kasutab neid 10 tundi ja 10 minutit ehk 3 tundi ja 48 minutit vähem. Taanlane kuulab raadiot keskmiselt 128 minutit, loeb ajalehti 27 minutit, vaatab telerit 167 minutit ja kasutab internetti 55 minutit päevas.[1]
Ajalehed
[muuda | muuda lähteteksti]Taanis ilmub 36 päevalehte, millest 32 on tasulised ja 4 tasuta päevalehed. Tabloide ilmub vaid 2. Taanis on väga levinud mitmesugused (nädalalehed, kuukirjad jne) tasuta väljaanded, mida ilmub kokku 277 nimetust. Veebiväljaandena ilmuvaid päevalehti on kokku 38.[1][2]
Suurima tiraažiga lehed 2008. aastal olid tasulistest päevalehtedest Morgenavisen Jyllands-Posten, Berlingske Tidende ja Politiken. Suurima tiraažiga tasuta lehed olid Nyhedsavisen, 24timer, MetroXpress. Suurima külastatavusega veebiväljaanded on Ekstra Bladet (http://www.eb.dk), Berlingske Medieri (http://www.bt.dk) ja Jyllands-Posten (http://www.jp.dk). MetroXpress ja 24timer, mille mõlema väljaandja on Metro International S.A., saavad Taani riigilt toetust. Mõlemad lehed kvalifitseeruvad saama alles hiljuti taastatud avalik-õiguslike trükiväljaannete toetust.[1]
Ajalehtede tasulistest hankimise viisidest moodustas 2008. aastal 83,5% kojutellimine ja 16,5% üksikmüügist ostmine, Eestis tellitakse koju 66% ajalehtedest ja 34% ostetakse üksikmüügist. 2008. aastal luges 76% täiskasvanutest iga päev ajalehte. Keskmiselt loetakse ajalehte 27 minutit päevas.[1]
Peaaegu kõikidel üldhuvi päevalehtedel on enam-vähem sama formaat, enamik lehti ilmub tabloidiformaadis.[2] Suured päevalehed, nii üleriigilised kui ka piirkonnalehed, on kvaliteetväljaanded, mille sisus on põhiosa välis- ja riigiuudistel, majandusel ja kaubandusel. Väiksemate väljaannete toon on vähem formaalne, neis on rohkem ka kohalikke uudiseid ja kultuurikirjutisi. Üldjuhul väldivad Taani ajalehed sensatsioonilisust.
Suurimad tasulised päevalehed aastal 2008[1]
| Ajaleht | Tiraaž
(tuhandetes) |
Lugejaskond
(tuhandetes) |
|---|---|---|
| Morgenavisen Jyllands-Posten | 129 | 893 |
| Berlingske Tidende | 113 | 344 |
| Politiken | 110 | 433 |
Suurimad tasuta ajalehed 2008. aastal[1]
| Ajaleht | Tiraaž
(tuhandetes) |
Lugejaskond
(tuhandetes) |
|---|---|---|
| Nyhedsavisen | 457 | – |
| 24timer | 246 | 494 |
| MetroXpress | 228 | 494 |
Külastatumad veebiväljaanded aastal 2008[1]
| Veebiväljaanne | Külastatavus kuus
(tuhandetes) |
|---|---|
| Ekstra Bladet (http://www.eb.dk) | 4665 |
| Berlingske Medier (http://www.bt.dk) | 2561 |
| Jyllaands-Posten (http://www.jp.dk) | 1789 |
Ajakirjad
[muuda | muuda lähteteksti]Ajakirjade seas on kõige populaarsemad kord nädalas või kord kuus ilmuvad väljaanded (enamjaolt kas kõmu- või naisteajakirjad). Viimastel aastatel on aga märkimisväärselt suurenenud võrdlemisi spetsiifilisi teemasid (nt teaduslikke) käsitlevate väljaannete osakaal (lugejate hulga poolest).[3]
Olulisemad ajakirjad
[muuda | muuda lähteteksti]Se og Hør (Taani) on kord nädalas ilmuv kõmuajakiri, mis hoiab lugejaid kursis rikaste ja ilusate inimeste eludega; lisaks annab selles olev telekava kõige ulatuslikuma ülevaate Taani televisiooniprogrammidest. See on ainus nädalaajakiri Taanis, millel on protsentuaalselt võrdselt nais- ja meeslugejaid (kel eluaastaid on tavaliselt alla 50), kuigi nende sihtrühmaks on seatud 13–29-aastased. 2009. aasta seisuga on ajakirja tiraaž 164 642 ja lugejate arv 748 000.[4]
Femina on kord nädalas ilmuv naisteajakiri, mis keskendub eelkõige moele, ilule ja tervisele, samuti on fookuses ka koduteemad. Sihtauditooriumiks on 19–50-aastased töötavad kõrgharidusega naised. Tiraaž: 63 903; lugejate arv: 283 000.[4]
Bo Bedre on kord kuus ilmuv elustiili (konkreetsemalt sisekujunduse) ajakiri, mis annab ülevaate viimastest disainitrendidest nii Taanis kui ka välismaal; samuti näidatakse lugejale kõige põnevamaid kodusid. 2009. aastal oli tiraaž 83 569 eksemplari ja lugejate arv 490 000 inimest.[4]
Illustreret Videnskab on 18 korda aastas ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mis kirjutab loodusest, tehnoloogiast, meditsiinist ja kultuurist. Tegemist on ainsa ajakirjaga turul, mis annab ülevaate teadusuudistest. Enamjaolt loevad seda ajakirja mehed vanuses 17–49. 2009. aasta seisuga on ajakirja tiraaž 58 971 ja lugejate arv 606 000.[4]
Mõned teised olulisemad/suuremad ajakirjad: kord nädalas ilmuv Hjemmet, mis on mõeldud tervele perele (tiraaž 138 221; lugejaid 474 000); meesteajakiri M!, mis ilmub üksteist korda aastas (45 964; 274 000); kord kuus ilmuv naisteajakiri Woman (50 261; 207 000); ja kord kuus ilmuv autoajakiri Motor, mille sihtrühmaks on 25–59-aastased mehed (tiraaž 244 636; lugejaid 506 000).[4]
Raadio
[muuda | muuda lähteteksti]Eraraadiosaateid hakati Taanis eetrisse andma 1920. aastal ja 1923. aastal avaldasid juba kolm Kopenhaageni ajalehte uudiseid raadios. 1925. aastal loodi riigiraadio Statsradiofonien, mis kadus 1964. aastal. 1930. aastatel sai raadiost oluline uudiseid edastav meediakanal, jõudes 75% Taani leibkondadest. 1959. aastal asendati konkureerivad uudiseprogrammid üheainsa raadiouudiste programmiga (Pressens Radioavis, hiljem Danmarks Radio ehk Danish Broadcasting Corporation, DR (broadcaster)), kus uudiseid toimetasid suuremad ajalehed. Lisakanaleid tekkis aastatel 1963–1964, kui lõhuti riiklik monopol.[2]
Taani avalik-õiguslik raadiosüsteem koosneb ühest iseseisvast ringhäälingust – Danmarks Radio. Danmarks Radio (DR) juhib nelja riiklikku FM-kanalit: P1 – tõsine jutusaadete kanal, mis jõuab iga päev 10%-ni kogu auditooriumist (2005); P2 – kultuurilistele teemadele ja klassikalisele muusikale keskenduv kanal jõuab 5%-ni kogu auditooriumist; P3 – muusika- ja meelelahutuskanal noortele, mis jõuab peaaegu veerandini kogu auditooriumist. DR juhib ka üheksat piirkondlikku raadiojaama, mis jagavad neljandat kanalit P4, mis jõuab keskmiselt 37%-ni auditooriumist.
DR on 68% turuosaga Taani raadiomaastiku liider. Kommertsraadio turg koosneb ligikaudu sajast kohalikust ja piirkondlikust kanalist, mis on organiseerunud võrgustikesse või on piirkondlike ristmeediaettevõtete osad (ajalehed, tasuta väljaanded, raadio, televisioon).
DR-iga koostööd tegevad jaamad on veel Radio Greenland (Kalaallit Nunaat Radio või KNR) ja Faroese Radio. KNR annab eetrisse aastas 2500 tundi saateid grööni ja 900 taani keeles ning 2200 tundi muusikat. Kanal Faroese Radio annab eetrisse uudiseid, dokumentaale, muusikat, meelelahutust, sporti ja näidendeid. Huvitav kanal on veel The Voice of Denmark, mis annab iga päev eetrisse 45-minutilisi saateid taani keeles ning pooletunniseid saateid inglise ja hispaania keeles. Levib maailma kaugeimatesse nurkadesse eesmärgiga suurendada teadlikkust Taani ja taani kultuuri kohta.
Avalik-õiguslikule raadiole kuulub 68%, eraraadiokanalitele 29% ja välisraadiokanalitele 3% turust. Avalik-õiguslikud raadiokanalid jõuavad keskmiselt 81–100%-ni auditooriumist.[5]
Kõik olulisemad ja populaarsemad raadiokanalid on kättesaadavad ka internetis.
Raadiot rahastatakse eelkõige raadiolitsentside müümise tuluga. Raadiolitsents maksab ligikaudu veerandi televisioonilitsentsist. Soodushinnad kehtivad eakatele ja puudega pensionäridele.[6]
Televisioon
[muuda | muuda lähteteksti]Taani teleturul on vaatajate enamus koondunud kahe avalik-õigusliku kanali ümber: TV2, millele kuulub 31,3% päevasest auditooriumist, ja DR1, mille osa on 24,6% päevasest auditooriumist. Need avalik-õiguslikud kanalid jagavad ligi 60% päevasest vaatajaskonnast ja rohkem kui 68% tippajal.[7]
DR, kanalite DR1, DR2, DR ekstraklassi ja DR Update'iga, ja TV2, kanalite TV2, TV2 Charlie, TV2 Extra, TV2 Film ja TV2 Zulu, samuti TV2 Uudised ja TV2 Sport, pakuvad oma sõsarkanalite abil väga mitmekülgset programmi alates spordist kuni filmikanaliteni. Mõlemad põhikanalid pakuvad uudistesaateid, sarju, kohalikke saateid ja õhtuseid filme. Kuid ka nende kanalite vaadatavus pigem väheneb.
DR ja TV2 ei järgi sama majanduslikku mudelit, sest esimene neist ei saa mingit reklaamitulu, samas kui viimane on täielikult rahastatud reklaamitulust.[8]
Rootsi Modern Times Group (MTG) ja Saksa ProSiebenSat.1 Media AG juhivad vaadatavusega erakanalite seas. Juhtiv erakanal on TV3 (Taani), mis kuulub Rootsi MTG gruppi. TV3 (Taani) vaatajaskond näitab vähenevat tendentsi ning on juba alla 5% (2008 TNS Gallup TV meter). Erakanalil TV+, mis kuulub samuti Rootsi MTG gruppi, on 3,6% päevasest auditooriumist ning erakanal Kanal 5 (ProSiebenSat.1 Media AG), mis on ainus kanal, mis kasvatab oma vaatajaskonda, 2008.. aasta andmetel on Kanal 5 2,9% päevasest auditooriumist.
Telerivaatamisele kulub taanlastel päevas 167 minutit, kui näiteks norralastel on sama näitaja 191 ja rootslastel 96 minutit.[1]
Taanis on avalik-õiguslike kanalite ülekaal püsinud aastaid muutumatuna.
Viie suurima turuosakaaluga kanali vaatamise osakaal (daily share) kogu päevasest vaatamisajast (%).[9]
| Kanal | Omandivorm | Vaadatavus | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2008 | 2009 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| TV 2 | Avalik-õiguslik | 36 | 36 | 35 | 35 | 35 | 35 | 36 | 34 | 33 | 31 | 29 |
| DR 1 | Avalik-õiguslik | 28 | 29 | 28 | 28 | 30 | 30 | 28 | 28 | 27 | 25 | 22 |
| DR 2 | Avalik-õiguslik | 3 | 3 | 3 | 4 | 4 | 4 | 5 | 5 | 5 | 4 | 5 |
| TV 3 | Erakanal | 11 | 9 | 8 | 7 | 7 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3+ | Erakanal | 3 | 3 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 3 |
Elanike arv ja leibkondade varustatus (2008)[8]
| Arv
(tuhandetes) |
Hõlmatus (%) | |
|---|---|---|
| Elanike arv | 5511 | – |
| Leibkondade arv | 2564 | – |
| Teleriga leibkonnad | 2443 | 95,3 |
| DTT-vastuvõtjaga leibkonnad | 655 | 22,5 |
| Kõik digitelevisiooniga leibkonnad | 1316 | 51,3 |
Internet
[muuda | muuda lähteteksti]Taani on üks maailma suurima interneti levikuga riike. Regulaarselt kasutab Taanis internetti 86% inimestest.[10]
Interneti tarbimine.[11]
| Interneti tarbimine | Kogu rahvastik, % | 16–19-aastased, % | 20–39-aastased, % | 40–59-aastased, % | 60–74-aastased, % |
|---|---|---|---|---|---|
| Kolme kuu jooksul | 86 | 99 | 96 | 90 | 61 |
| Rohkem kui aasta tagasi | 1 | 0 | 1 | 1 | 2 |
| Mitte kunagi | 11 | 0 | 3 | 7 | 35 |
4 629 600 taanlast kasutab internetti. 2 152 200 leibkonnal on internet. 1 950 000 inimesel on internetipääs väljaspool kodu: tööl, koolis või mujal. Kõige suurem avaliku interneti levik on raamatukogudes, kus avalik internet levib 81–100%. Taani elanik kasutab internetti keskmiselt 55 minutit päevas. Kõige tihedamini kasutatakse internetti vahemikus kella 9–15. 73,4% rahvastikust kasutab regulaarselt e-posti. Taani on esimene riik, kus lubatakse õpilastel eksamite ajal internetti kasutada; see võimalus on 14 Taani keskkoolis.[12][13]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 World Association of Newspapers. World Press Trends 2009. Õppeaine "Eesti meediasüsteem ja meediakasutus" (SOZU.03.251) õppematerjal Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi failihalduris (fail World Press Trends 2009 elektrooniline.pdf)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Press Reference. Denmark Press, Media, TV, Radio, Newspapers, URL (kasutatud mai 2010) http://www.pressreference.com/Co-Fa/Denmark.html
- ↑ Søllinge, J. D. Mass Media, URL (kasutatud mai 2010) http://www.netpublikationer.dk/um/7807/html/chapter01.htm
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Publicitas Ltd, URL (kasutatud mai 2010) http://www.publicitas.com/en/global
- ↑ Jauert, P. Media Landscape – Denmark, URL (kasutatud mai 2010) https://web.archive.org/web/20100426022746/http://www.ejc.net/media_landscape/article/denmark/
- ↑ Bludts, E. Audiovisual media – Denmark, URL (kasutatud mai 2010) http://www.huenga.com/european_media/2005/denmark/audiovisualmedia.htm[alaline kõdulink]
- ↑ TNS Gallup TV meter 2008
- ↑ 8,0 8,1 MAVISE: Database of TV companies and TV channels in the European Union and candidate countries, URL (kasutatud mai 2010) http://mavise.obs.coe.int
- ↑ Nordicom 2009
- ↑ NationMaster. Danish Internet Statistics, URL (kasutatud mai 2010) http://www.nationmaster.com/red/country/da-denmark/int-internet&all=1
- ↑ Statistics Denmark. Use of the Internet by households, URL (kasutatud mai 2010) http://www.dst.dk/homeuk/Statistics/focus_on/focus_on_show.aspx?sci=707
- ↑ IFLA. IFLA/FAIFE World Report 2007 – Denmark, URL (kasutatud mai 2010) http://archive.ifla.org/faife/report/45%20IFLA-FAIFE%202007%20CR%20-%20Denmark.pdf[alaline kõdulink]
- ↑ Lewandowski, M. (2009). Danish students connected to the Internet during exams. Digital Journal, 5. november, URL (kasutatud mai 2010) http://www.digitaljournal.com/article/281681