Romanovid
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.
Romanovite dünastia rajaja oli Mihhail I Fjodorovitš Romanov. Maakogu (Zemski Sobor) valis ta Venemaa valitsejaks vkj 21. veebruaril/ukj 3. märtsil 1613, kui ta oli 16-aastane. Vkj. 11. juulil/ukj 21. juulil 1613 krooniti ta Moskva Kremlis Uspenski katedraalis tsaariks.
Romanovid
[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
- Mihhail I Fjodorovitš (1613–1645); oli abielus kaks korda.
- Esimene abikaasa oli Marija Vladimirovna Dolgorukaja, kes suri 7. jaanuaril 1626.
- Teine abikaasa oli Jevdokija Lukjanovna Strešneva (elas 1608 – 18. august 1645). Sellest abielust, millest sündis 10 last, põlvnesid kõik tulevased Romanovid.
- Aleksei Mihhailovitš ehk Aleksei I.
- Aleksei I (1645–1676); oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa oli Marija Miloslavskaja (1624–1669). Abielust sündisid
- Dmitri Aleksejevitš (1648–1649)
- Jevdokija Aleksejevna (1650–1712)
- Marfa Aleksejevna (1652–1707)
- Aleksei Aleksejevitš (1654–1670), Vene tsaaritrooni kandidaat ja Poola kuningatrooni kandidaat Jan II Kazimierzi järel, kuid suri viimasest varem
- Anna Aleksejevna (1655–1659)
- Sofia Aleksejevna (1657–1704)
- Jekaterina Aleksejevna (1658–1718)
- Marija Aleksejevna (1660–1723)
- Fjodor III (1661–1682), Vene tsaar aastatel 1676–1682
- Fedosja Aleksejevna (1662–1713)
- Simeon (1665–1669)
- Ivan Aleksejevitš ehk Ivan V (1666–1696), Vene tsaar aastatel 1682–1696. Abielust Praskovia Saltõkovaga sündisid
- Anna Ivanovna ehk Anna I
- Jekaterina Ivanovna (1691–1733); abiellus Karl Leopold von Mecklenburgiga, abielust sündis
- Anna Leopoldovna; abiellus Anton Ulrich von Braunschweig-Wolfenbütteliga, abielust sündis
- Jevdokija Aleksejevna (1669–1669)
- Teist korda abiellus Aleksei Mihhailovitš 1671. aastal Natalja Kirillovna Narõškinaga (1651–1694). Abielust sündisid
- Pjotr Aleksejevitš ehk Peeter I (1672–1725)
- Natalja Aleksejevna (1673–1716)
- Fjodora Aleksejevna (1674–1677)
- Peeter I (1682–1725)
- Esimene abikaasa oli Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina (1669–1731) Lopuhhinite suguvõsast
- Poeg Aleksei Petrovitš Romanov abiellus Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbütteliga, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriigi printsessiga, kelle õde Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel oli abielus Karl VI-ga (Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja). (Charlotte Christine ei läinud üle vene õigeusku, vaid jäi luteri usku ja kasutas oma sünnijärgset nime.)
- tütar (1714. aastal)
- poeg Pjotr Aleksejevitš ehk Peeter II (1715–1730)
- Poeg Aleksei Petrovitš Romanov abiellus Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbütteliga, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriigi printsessiga, kelle õde Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel oli abielus Karl VI-ga (Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja). (Charlotte Christine ei läinud üle vene õigeusku, vaid jäi luteri usku ja kasutas oma sünnijärgset nime.)
- Teine abikaasa oli Marta Elena Skawronska ehk Katariina I. Abielust sündisid
- tütar Jelizaveta Petrova, hilisem keisrinna Jelizaveta Petrovna Romanova
- tütar Anna Petrovna Romanova, kes abiellus Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Friedrichiga (Schleswig-Holstein-Gottorf)
- Esimene abikaasa oli Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina (1669–1731) Lopuhhinite suguvõsast
- Katariina I (1725–1727)
- Peeter II (1727–1730)
- Anna I (1730–1740)
- Ivan VI (1740–1741)
- Jelizaveta Petrovna (1741–1762) suri lastetuna.
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad aastatel 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar Anna Petrovna Romanova. Dünastiast pärineb ka viimane Venemaa keiser Nikolai II.
- 1762–1796 Katariina II (1729–1796), snd Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste; abiellus Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichiga (keisrina Peeter III)
- poeg Pavel Petrovitš (keisrina Paul I)
- tütar Anna Petrovna (1757–1759)
- 1796–1801 Paul I; tema esimene abikaasa (1773–1776) oli Natalja Aleksejevna (snd Wilhelmina Luisa von Hessen-Darmstadt (1755–1776)), kes suri sünnitamisel; abiellus teist korda 1776. aastal Maria Fjodorovnaga (1759–1828) (snd Sophia Dorothea Augusta Luisa, Württembergi printsess)
- Aleksandr Pavlovitš (1777–1825; keisrina Aleksander I)
- suurvürst Konstantin Pavlovitš (1779–1831)
- suurvürstinna Aleksandra Pavlovna (1783–1801), abiellus Austria ertshertsogi Joseph Anton Johanniga
- suurvürstinna Jelena Pavlovna (1784–1803)
- suurvürstinna Jekaterina Pavlovna (1788–1819)
- suurvürstinna Olga Pavlovna (1792–1795)
- suurvürstinna Anna Pavlovna (1795–1865)
- suurvürst Nikolai Pavlovitš (1796–1855; keisrina Nikolai I)
- suurvürst Mihhail Pavlovitš (1798–1849)
- 1801–1825 Aleksander I, abiellus Badeni printsessi Luise Maria Augustaga (1779–1826; õigeusku ristituna Jelizaveta Aleksejevna)
- 1825–1855 Nikolai I, abiellus Preisi printsessi Charlottega (1798–1860; õigeusku ristituna Aleksandra Fjodorovna)
- Aleksander Nikolajevitš (1818–1881; keisrina Aleksander II)
- suurvürst Konstantin Nikolajevitš (1827–)
- suurvürst Konstantin Konstantinovitš vanem (1858–1915)
- suurvürst Joann Konstantinovitš, (1886–1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal kaevandustes
- suurvürst Konstantin Konstantinovitš noorem (1890/1891 – 1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal
- suurvürst Igor Konstantinovitš (1894–1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal
- suurvürst Dmitri Konstantinovitš (1860–1919), suri bolševike käe läbi 27. jaanuaril 1919 Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
- suurvürst Konstantin Konstantinovitš vanem (1858–1915)
- suurvürst Nikolai Nikolajevitš
- suurvürst Nikolai Nikolajevitš (1856–1929), Peterburi sõjaväeringkonna ülem (1905–1914), Esimese maailmasõja algusest kuni augustini 1915 sõjavägede ülemjuhataja, märtsist 1919 emigratsioonis Prantsusmaal
- suurvürst Mihhail Nikolajevitš (1832–1909), kindralfeldmarssal, asemik Kaukaasias ja Kaukaasia armee juhataja (1862–1881), Riiginõukogu esimees (1881–1905)
- suurvürst Nikolai Mihhailovitš (1859–1919), suri bolševike käe läbi 27. jaanuaril 1919 Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
- suurvürstinna Anastassija Mihhailovna (1860–1922)
- suurvürst Mihhail Mihhailovitš (1861–1929)
- suurvürst Georgi Mihhailovitš (1863–1919)
- suurvürst Aleksander Mihhailovitš (1866–1933)
- suurvürst Sergei Mihhailovitš (1869–1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal kaevandustes
- suurvürst Aleksei Mihhailovitš (1875–1895)
- 1855–1881 Aleksander II, abiellus Hesseni suurhertsogi Ludwig II tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, kes lasi end ristida õigeusklikuks ning võttis nimeks Maria Aleksandrovna
- suurvürst Aleksander Aleksandrovitš (1845–1894; keisrina Aleksander III)
- suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (1847–1909), Peterburi sõjaväeringkonna ülem
- suurvürst Kirill Vladimirovitš (1876–1938; Kirill I)
- suurvürst Boriss Vladimirovitš (1877–1943)
- suurvürst Andrei Vladimirovitš (1879–1956)
- suurvürstinna Jelena Vladimirovna (1882–1957)
- suurvürst Aleksei Aleksandrovitš (1850–1909)
- suurvürst Sergei Aleksandrovitš (1857–1905), Moskva kindralkuberner ja Moskva Sõjaväeringkonna ülem, suri esseeride terroristide käe läbi 1905. aastal
- suurvürst Pavel Aleksandrovitš (1860–1919), suri bolševike käe läbi 27. jaanuaril 1919 Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
- suurvürstinna Maria Pavlovna (1890–1958)
- suurvürst Dmitri Pavlovitš (1891–1942), osales Grigori Rasputini tapmises 1916. aastal
- 1881–1894 Aleksander III
- suurvürst Nikolai Aleksandrovitš (1868–1918; keisrina Nikolai II)
- suurvürst Aleksandr Aleksandrovitš (1869–1870)
- suurvürst Georgi Aleksandrovitš (1871–1899)
- suurvürstinna Ksenja Aleksandrovna (1875–1960)
- suurvürst Mihhail Aleksandrovitš (Mihhail II) (1878–1918), suri bolševike käe läbi 12. juunil 1918 Permis
- suurvürstinna Olga Aleksandrovna (1875–1960) ([1])
- 1894–1917 Nikolai II (1868–1918) ja keisrinna Aleksandra Fjodorovna, suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- suurvürstinna Olga Nikolajevna (1895–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- suurvürstinna Tatjana Nikolajevna (1897–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- suurvürstinna Maria Nikolajevna (1899–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- suurvürstinna Anastassija Nikolajevna (1901–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- troonipärija Aleksei Nikolajevitš (1904–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- 1917 Mihhail II (1878–1918)
Vene keiserliku perekonna pead alates 1917. aastast
[muuda | muuda lähteteksti]- 1917–1938 Kirill Vladimirovitš (Kirill I), (1876–1938), abiellus 1905 Sachsen-Coburg-Gotha printsessi Victoria Melitaga (Viktoria Fjodorovna, 1876–1936)
- 1938–1992 Vladimir Kirillovitš (Vladimir III), (1917–1992), abiellus 1948 vürstinna Leonida Bagration-Muhranskiga (Leonida Georgijevna, 1914–2010)
- 1992– Maria Vladimirovna (Maria I), (1953–), abiellus 1976 Preisi printsi Franz Wilhelmiga (Mihhail Pavlovitš, 1943–, lahutatud 1986)
- troonipärija Georgi Mihhailovitš (sündinud 1981)
Troonipärimise seadus
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Troonipärimisseadus (Venemaa)
Troonipärimise seaduse Venemaal kehtestas keiser Paul I 1797. aastal. Nikolai I ajal, 1832. aastal, lisati see sõnastuses "Keiserliku perekonna institutsioon" («Учреждение об императорской фамилии») "Venemaa keisririigi seaduste kogumikku" («Свод законов Российской империи»). Viimased parandused tegi selles Nikolai II 1911. aastal.
Keisritrooni pärijale esitatud nõuded:
- kuulumine Romanovite keiserlikku kotta;
- meesliinis esimesena sündimine;
- vanemate abielu võrdsus (troonipärija peab abielluma valitseva koja liikmega);
- sündimine õigeusklikest vanematest, vaieldamatu truudus õigeusule ja selle kaanonitele;
- põhiseadustele, mille alusel keiser ja tema järglased valitsevad, antud truudusevandest kinnipidamine;
- troonile asumise kõlblikkus usulisest vaatekohast;
- meesliini katkemisel läheb troonipärimisõigus naissoost isikule, kes vastab eeltoodud nõuetele[2].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Йен Воррес: Мемуары Великой Княгини Ольги Александровны". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2009. Vaadatud 26. märtsil 2009.
- ↑ "Александр Бушков. Красный монарх.". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 12. juulil 2009.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Staffan Skott. Romanovid. Rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn, Eesti Raamat, 1999.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- An Online Gotha: Russia
- Romanovid ootavad riigilt tunnustust, Postimees 1. aprill 2009
- Venemaal rehabiliteeriti Romanovite dünastia liikmeid – Elu24, 9. juuni 2009.
- Suri Romanovite dünastia vanim liige – Postimees, 24. mai 2010 (artiklis nimetatakse Leonida Georgijevnat ekslikult dünastia liikmeks ja dünastia peaks ning räägib ekslikult dünastia peade vahetusest)