Erik Dahlberg

Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane. Skenäsi krahv, Ströppstadi vabahärra, Virtsu (Werder), Siggestadi ja Malma isand.^[1] ^[2]

Elulugu

Ta sündis talupoja Jöns Erikssoni ja Dorothea Matsdotteri perekonnas, kuid sai tänu oma sõjalistele teenetele ooberstleitnandina 23. novembril 1660^[3] teenistusaadlikuks.

Sõjas Taani vastu juhtis ta 1658 Kopenhaageni ründamist ja sai üle Euroopa tuntuks. Hiljem sai temast fortifikatsioonide direktor, ta oli Rootsi sõjaväe kindralkortermeister (1657–1675) ning tema jooniste järgi parandati ja täiustati mitmeid Rootsi impeeriumi kindluseid ja bastione, sealhulgas ka Tallinnas, Narvas, Tartus ja Riias.

Dahlberg, kes oli 1674. aastast Sõjakolleegiumi fortifikatsiooniameti juhataja, pidas Rootsi põhivastaseks Venemaad, erinevalt Karl XI-st, kes arvas, et selleks on jätkuvalt Taani. Et riigis kehtis absolutism, jäi kuninga sõna peale ja suuremad summad suunati just Taani vastas seisvate kindluste parandamisele. Vahetult enne Põhjasõda proovis Dahlberg Karl XII käest saada raha suurejooneliste kindlustustööde tegemiseks idapiiril, kuid asi jäi venima ja sõda tuli peale.

24. detsembril 1687 sai ta Ströppstadi vabahärraks ja 11. märtsil 1693 Skenäsi krahvitiitli, 12. juulil ülendati 1693 feldmarssaliks.^[4]

1693–1696 oli Dahlberg Rootsi dominiooni Bremen-Verdeni kindralkuberner ning 1693. aastast ka kuninga nõunik ja feldmarssal.

1696–1702 oli Dahlberg Liivimaa ja Riia kindralkuberner, samas ka Academia Gustavo-Carolina kantsler Tartus ja hiljem Pärnus. Tema juhtimisel kaitsti edukalt Riiat Riia piiramisel 1700. aastal. Hiljem läks Dahlberg välimarssali aukraadis erru ja suri Stockholmis 1703. aastal.

Suecia antiqua et hodierna

Dahlberg on tuntud ka mälestusteoste autori ja ajalooteoste kaasautorina. Samuti koostas ta graveeringute kogu, mis sai tuntuks "Suecia antiqua et hodierna" ('Muistne ja kaasaegne Rootsi') nime all.

Pikemalt artiklis Suecia antiqua et hodierna

Perekond

16. augustil 1666 abiellus ta Maria Eleonora Drakenhielmiga (1650–1680), kes oli kammernõuniku, hilisema kommertskolleegiumi komissari ja Virtsu mõisa omaniku Wilhelm Böös Drakenhielmi (1624–1676) tütar esimesest abielust Elsa von Brandtiga (surnud 1658). Abielust sündis 3 poega ja 4 tütart:

Dorotea Beata Dahlbergh (1670–1712), Virtsu mõisa pärijanna, 1689. aastast Uppsala peapiiskopi Olov Svebiliuse poja, Göta õuekohtu assessori Samuel Swebiliuse, aadlinimega Samuel Adlerbergi (1660–1709) abikaasa.^[5]

Teoseid

Svecia Antiqua et Hodierna – Sverige i forntid och nutid – Nationalupplaga med kort beskrivande text av D:r Aron Rydfors. Stockholm: Froleen & Comp. Boktryckeri. 1910, 1924. Lk 303. {{cite book}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |year= (juhend)
Erik Dahlbergs dagbok (1625–1699) / för första fullständigt efter de i Upsala och Stockholm bevarade originalmanuskripten utgiven med inledning af Herman Lundström. Uppsala och Stockholm: Almqvist & Wiksell. 1912. Lk 286. (toimetaja Herman Lundström)
Erik Dahlbergh. Hans levnad och verksamhet av Ernst Ericsson och Erik Vennberg. Till 300-arsminnet 1625–1925. Uppsala och Stockholm: Almqvist & Wiksells forlag. 1925. Lk 277.

Viited

↑ J. F. v. Recke, K. E. Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd. 1, 1827, lk. 402–403
↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 492–494
↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 50
↑ Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel... 1754, lk.30–31
↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Görlitz 1930, lk. 3

Kirjandus

Constans Pontin: "Äreminne öfver Kongl. Maj:ts Råd, Fältmarskalken, General-Fält-Engmästaren, General-Guvernören öfwer Estland och Liffland, Kansleren öfwer Universitetet i Dorpt m.m. Erik Dahlberg, Grefwe till Skenäs, Friherre till Stroppstad, Herre till Werder, Siggestad och Malma.", Stockholm 1847 libris.se
Inga von Corswant-Naumburg: Greve Erik Dahlbergh : kungligt råd, fältmarskalk och generalguvernör : "hiärtan alldra kiäreste herr far", Visby : Liberans förlag, 2008 ISBN 91-86091-00-X libris.se
Ulla Ehrensvärd, TOPOGRAPHICA ESTONIÆ. Handritade kartor och ritningar över Estonia i svenska offentliga samlingar / Hand-drawn maps and drawings of Estonia in Swedish public collections., Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 12, jaanuar 2001 (rootsi keeles)

Välislingid

Eelnev Vabahärra Henrik Horn af Marienborg	Bremen-Verdeni kindralkuberner 1693–1696	Järgnev Krahv Jürgen Mellin
Eelnev Krahv Jacob Johann Hastfer	Liivimaa kindralkuberner 1696–1702	Järgnev Vabahärra Carl Gustaf Frölich

[1] J. F. v. Recke, K. E. Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd. 1, 1827, lk. 402–403

[2] August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 492–494

[3] Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 50

[4] Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel... 1754, lk.30–31

[5] Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Görlitz 1930, lk. 3

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]