Püha Georgi orden
Püha Georgi orden, õieti Püha Suurkannataja ja Võidutooja Georgi Keiserlik Sõjaline orden (vene keeles Императорский Военный орден Святого Великомученника и Победоносца Георгия) on Venemaa Keisririigi sõjaväeline autasu lahingulise vapruse eest.
Püha Georgi ordeni asutas keisrinna Katariina II 26. novembril 1769[1] ning orden oli määratud vaid ohvitseridele ja kindralitele andmiseks.
1807. aastal asutas Venemaa keiser Aleksander II Napoleoni sõdade käigus Napoleon I vägede üle saavutatud võidu puhul Preussisch Eylau juures Püha Georgi ordeni teenetemärgi (Знак Отличия Военного ордена Святого Георгия) ka lihtsõduritele.
Venemaa keisririigi sõjalist autasu Püha Georgi ordenit ohvitseridele III, II ja I klass ja Püha Georgi ordeni teenetemärki sõduritele ja allohvitseridele IV, III, II ja I klass anti kuni 1917. aastani välja 3 700 000.
Püha Georgi ordeni deviis oli Teenistuse ja vapruse eest!
Püha Georgi orden Venemaa Keisririigis
[muuda | muuda lähteteksti]Statuut
[muuda | muuda lähteteksti]Ordeni statuudis on öeldud, et selle andmisel ei oma tähtsust ohvitseri seisus, tema endised teened ja haavad. Püha Georgi ordeni kavaleriks võib saada üksnes see, kes mitte ainult ei täida oma kohust, vaid kes on lahingus eriliselt silma paistnud. Ordeniga autasustati ainult ohvitsere ning ainult sõjaliste teenete eest.[1]
Ordeni 1913. aastal parandatud ja täiendatud variant lähtus ikka veel suures osas 19. sajandi esimese poole sõjapidamise põhimõtetest. Statuudis on loetletud 115 kangelastegu, mille sooritamisel võidi ohvitseri autasustada Püha Georgi ordeniga.
Georgi duuma
[muuda | muuda lähteteksti]1782. aastal asutati Peterburis Georgi duuma, mille ülesanne oli ordeni kavaleriks pürgivate ohvitseride taotluste läbi vaatamine. Duumasse pidi kuuluma vähemalt seitse Püha Georgi ordeni kavaleri, võimalust mööda erinevatest väeliikidest. Otsused langetati lihthäälteenamusega.
1812. aasta Vene-Prantsuse sõja oludes muutus kõigi autasustamistaotluste läbivaatamine Peterburis asuvale duumale üle jõu käivaks ning Püha Georgi ordeni kahe madalama järguga autasustamise õigus anti armeede komandöridele, kes lähtusid armee staabi juures asuva Georgi duuma otsusest. Esildise ohvitseri autasustamiseks tegi tema otsene ülemus (roodukomandöri puhul pataljonikomandör jne). Esildise koostamisel tuli rangelt kontrollida kõiki fakte ning kinnitada kangelasteo kirjeldus tunnistajate allkirjadega. Ühe konkreetse kangelasteo eest sai ohvitseri esitada autasustamiseks vaid ühel korral. Autasude kinnitamine Georgi duumas oli pikaajaline protsess, mis vältas sageli kuid ning isegi aastaid. Viimased autasustamised Vene-Jaapani sõja eest toimusid 1915. aasta märtsis.[2]
Ordeni kavalere
[muuda | muuda lähteteksti]Püha Georgi ordeni kõigi nelja klassi kavalerid:
- Kindralfeldmarssal Mihhail Kutuzov
- kindralfeldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly,
- kindralfeldmarssal Hans Karl von Diebitsch, venepäraselt Ivan Dibitš,
- kindralfeldmarssal Ivan Paškevitš.
Püha Georgi ordenit nagu ka teisi keisririigi ordeneid anti astmeliselt ning kuna Aleksandr Suvorovile anti 1771. aastal kohe III klassi orden, millele järgnesid II ja I klassi orden, siis ei saanud talle statuudi kohaselt anda madalamat IV klassi ordenit ning ta ei olnud ordeni kõigi klasside kavaler.
Ordeni III, II ja I klassi kavalerid:
- Kindralfeldmarssal, hiilgavaim vürst Grigori Potjomkin;
- generalissimus Aleksandr Suvorov;
- ratsaväekindral, krahv Levin August Gottlieb Theophil von Bennigsen.
Eestlastest Püha Georgi ordeni kavalerid
[muuda | muuda lähteteksti]Enne I maailmasõda
[muuda | muuda lähteteksti]Eestlastest Püha Georgi ordeni kavaleridest võib kindlamini rääkida alles seoses Vene-Jaapani sõjaga. Esimene kindlasti eesti rahvusest Püha Georgi ordeni kavaler oli 1882. aastal Tartumaal Elistveres sündinud Eduard-Richard Villmann.
1907. aastal pälvisid Püha Georgi ordeni leitnant Aleksander Lindenvald, Konstantin Martson, inseneriväe reservlipnik Osvald Berg ja 12. Ida-Siberi kütipolgu alamleitnant Eugen Mühlberg. Vene-Jaapani sõjas pälvis kuldmõõga 25. Ida-Siberi kütisuurtükiväebrigaadi staabikapten Julius Uder.
Esimeses maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]Ligemale 2200 Esimese maailmasõja ajal ohvitseriks ülendatud eestlase seas oli Püha Georgi ordeni kavalere 33 ja I maailmasõja ajal teenisid eesti soost ohvitserid välja ühtekokku
|
|
|
Pikemalt artiklis Eesti Esimeses maailmasõjas#Eesti ohvitserid Venemaa Keisririigi sõjaväes- Pikemalt artiklis Eestlastest Georgi ordeni kavaleride loend
Püha Georgi ordeni kavalerid Eesti Vabariigis
[muuda | muuda lähteteksti]Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri päevakäsk nr. 1073 12. veebruarist 1920. a.
"Minu päevakäskude nr. 337 ja 803 täienduseks ja selgituseks teatan, et Vene sõjaväes saadud Georgi rist ei anna mitte õigust Eesti sõjaväes lühendatud aja jooksul aukraadi saada, vaid Georgi rist tuleb arvesse võtta Vene sõjaväes väljateenitud aja likvideerimise juures, nii et peale selle, kui keegi Eesti sõjaväes teenistuse eest juba aukraadi on saanud, kaotab Georgi rist oma tähtsuse aukraadi saamiseks."
Püha Georgi orden Venemaa Föderatsioonis
[muuda | muuda lähteteksti]
2000. aastal taastas Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin Püha Georgi ordeni, kuid selle väljaandmise aluseid muudeti. Ordenit võib anda ainult vanematele ja kõrgematele ohvitseridele «lahinguoperatsioonide läbiviimise eest Kodumaa kaitsel, välisvaenlase kallaletungi puhul, juhul kui vaenlane on täielikult purustatud». Vanemohvitserideks loetakse ohvitsere majorist marssalini, teistel sõjaväelastel ja nooremohvitseridel ei ole uue ordeni statuudi kohaselt võimalik seda ordenit välja teenida.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Georgi lint ja Kuulsuse orden ja Suure Isamaasõja võidu medal
- Georgi mõõk
- Georgi rist
- Georgi medal
- Georgi rist (Suurbritannia)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Püha Georgi orden |