Ḩusnī Mubārak

Ḩusnī Mubārak حسني مبارك
Ḩusnī Mubārak (2009)
4. Egiptuse president
Ametiaeg 11. oktoober 1981 – 11. veebruar 2011
Eelnev	Ṣūfī Abū Ṭālib (kohusetäitja)
Järgnev	Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī (ajutine)
Egiptuse peaminister
Ametiaeg 7. oktoober 1981 – 2. jaanuar 1982
Eelnev	Anwar as-Sādāt
Järgnev	Ahmad Fuad Mohieddin
Egiptuse asepresident
Ametiaeg 16. aprill 1975 – 14. oktoober 1981
Eelnev	Hussein el-Shafei Mahmoud Fawzi
Järgnev	Omar Suleiman
Mitteühinemisliikumise peasekretär
Ametiaeg 16. juuli 2009 – 11. veebruar 2011
Eelnev	Raúl Castro
Järgnev	Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī (asetäitja)
Egiptuse õhujõudude ülemjuhataja
Ametiaeg 23. aprill 1972 – 16. aprill 1975
Eelnev	Ali Mustafa Baghdady
Järgnev	Mahmoud Shaker
Egiptuse õhujõudude akadeemia direktor
Ametiaeg november 1967 – juuni 1969
Eelnev	Yahia Saleh Al-Aidaros
Järgnev	Mahmoud Shaker
Isikuandmed
Sünninimi	Muḥammad Ḥusnī as-Sayyid Mubārak
Sünniaeg	4. mai 1928 Al-Minūfīyah' kubernerkond, Egiptuse kuningriik
Surmaaeg	25. veebruar 2020 (91-aastasena) Kairo, Egiptus
Erakond	Rahvuslik-demokraatlik partei
Abikaasa	Suzanne Mubārak
Lapsed	Alaa Mubārak Gamal Mubārak
Alma mater	Egiptuse sõjaakadeemia Egiptuse õhujõudude akadeemia Frunze sõjaväeakadeemia
Sõjaväeline karjäär
Truudusvanne	Egiptus
Teenistus	Egiptuse õhuvägi
Teenistusaeg	1950–1975
Auaste	Õhujõudude ülemmarssal
Juhtinud	Egiptuse õhuvägi Egiptuse õhujõudude akadeemia

Muḩammad Ḩusnī Mubārak (araabia محمد حسني مبارك; läänemaades kasutatakse enamasti nimekuju Hosni Mubarak; 4. mai 1928 Kafr-El-Meselha – 25. veebruar 2020 Kairo) oli Egiptuse poliitik, Egiptuse president alates 14. oktoobrist 1981 kuni 11. veebruarini 2011. Juunis 2012 mõisteti ta eluks ajaks vangi. Ta vabastati märtsis 2017.

Noorus ja sõjaväeline karjäär

Mubārak sündis Egiptuse külas taluperekonnas. Ehkki isa tahtis, et temast saaks advokaat, valis Mubārak sõjaväelase karjääri. 1949. aastal lõpetas ta sõjakooli bakalaureusekraadiga ning asus edasi õppima lennuväelaseks, liitudes 1950. aastal Egiptuse õhujõududega. Peagi hakkaski ta seal karjääri tegema. Muuhulgas käis ta ka täienduskoolitusel Nõukogude Liidus Biškekis (toona Frunze) ning 1964. aastal oli ta Egiptuse sõjaväedelegatsiooni juhiks NSV Liidus. 1967–1972 oli ta õhujõudude akadeemia juht ning Egiptuse Õhujõudude staabiülem. 1972. aastal sai Mubārakist õhuväe ülem ja asesõjaminister. Et õhujõud näitasid end 1973. aasta Yom Kippuri sõjas heast küljest, sai Mubārak õhuväe kindraliks.

Poliitiline karjäär

1975. aastal sai rahva seas suure populaarsuse saavutanud Mubārakist asepresident. 1978. aastal sai temast ka valitseva Rahvuslik-Demokraatliku Partei aseesimees. Temast sai president Anwar Sadati kõige lähedasem kaastööline, kes jagas ka tema visiooni vajadusest jõuda leppimisele Iisraeliga.

Pärast Anwar Sadati mõrvamist aastal 1981 valis Egiptuse parlament Mubāraki uueks presidendiks. Ta jätkas Sadati algatatud rahumeelset poliitikat Iisraeli suhtes, suutes samal ajal hoida häid suhteid ka teiste araabia riikidega: 1989. aastal sai Araabia Liiga keskuseks Kairo. Tänu normaliseeritud suhetele Iisraeliga sai Mubārakist üks olulisemaid USA liitlasi Lähis-Idas. Ta oli üks sihikindlamaid palestiinlaste ja Iisraeli rahuprotsessi vahendajaid.

2005. aastal valiti Mubārak viiendaks ametiajaks Egiptuse presidendiks. Esmakordselt valis presidenti rahvas ja senisest mõnevõrra vabamalt lasti tegutseda ka opositsioonil. Mubāraki võit oli siiski mäekõrgune ja peamine opositsioonijuht vangistati peagi, süüdistatuna toetusallkirjade võltsimises. 2006. aasta parlamendivalimistel sai tugeva toetuse opositsiooniline Muslimi Vennaskond, kuid Mubāraki partei säilitas siiski enamuse. 2010. aasta valimistega läks parlament pea täielikult võimupartei kontrolli alla. Vaatamata valimisfarssidele valitses Mubārak enamuse oma võimuaastatest diktaatorina, kelle võim püsis üksnes tänu ülimalt korrumpeerunud ja suure võimutäiusega sõjaväele. Tänu USA-sõbralikule välispoliitikale ei soovinud lääneriikide massimeedia Mubārakit aga diktaatoriks nimetada.

Mubāraki kavakohaseks järglaseks presidenditoolil peeti tema poega Gamali (sündis 1963), kuid nii isa kui ka poeg on võimu säärasel viisil edasi andmise plaane eitanud.

2011. aasta 25. jaanuaril puhkesid Egiptuses rahutused, mille peamiseks ühiseks nõudmiseks oli Hosni Mubāraki tagasiastumine. Mubārak lubas reforme ja vahetas välja valitsuse, kuid keeldus tagasi astumast. Pärast nädalaid kestnud ja mitusada inimelu nõudnud vastasseisu meeleavaldajate ja lojalistide vahel teatas vastmääratud asepresident Omar Suleiman 11. veebruaril Mubāraki tagasiastumisest ja võimu üleminekust sõjaväele.

Aprillis andis peaprokuratuur korruptsiooni, võimu kuritarvitamise, ebaseadusliku rikastumise ja meeleavaldajatevastase vägivalla õhutamise süüdistuste uurimisega välja Mubaraki ja tema poegade vahistamiskäsu.

3. augustil 2011 toimus esimene kohtuistung, kus Mubārak viibis haiglavoodis. Teda süüdistati mõrvades ja korruptsioonis. Ühtegi süüdistust ta omaks ei võtnud. 2. juunil 2012 mõisteti ta eluks ajaks vangi.

Välispoliitika

1990. aastal asus Mubārak Lahesõjas selgelt toetama Iraagi vastasleeri ja sai selle eest USA-lt majandusabi. 2003. aastal oli ta aga Iraagi sõja vastu, sest see destabiliseeris olukorda piirkonnas veelgi enam ega lahendanud Mubāraki arvates Lähis-Ida peamist probleemi, Palestiina ja Iisraeli konflikti. Mubāraki seisukohtade mõõdukas läänemeelsus tõi kaasa islamiäärmuslaste vastuseisu ja väidetavasti on viimased teda korduvalt tappa üritanud. Kõige ohtlikum atentaat tehti 1995 Etioopias.

Majanduspoliitika

Majanduspoliitikas kaugenes Mubārak otsustavalt Gamal Abdel Nasseri nõukogulikust majandusmudelist ja on arendanud vabaturumajandust. Peamiseks tuluallikaks on saanud turism.

Suhted kopti kirikuga

Mõõduka poliitikuna on Mubārak Egiptuses lubanud kopti kirikul vabamalt tegutseda ja lasknud koptidel ka oma pühasid vabalt tähistada. 2. jaanuaril 1985 kutsus ta tagasi Shenouda III, kelle Sadat oli eksiili sundinud, ja vabastas kõik Sadati käsul vahistatud kopti piiskopid ja teised vaimulikud. Shenouda III saabuski juba 7. jaanuaril tähistatavateks uusaastapidustusteks Egiptusse.

Välislingid

• Inna-Katrin Hein "Egiptuses algab kohus endise presidendi Mubaraki üle" Postimees, 3. august 2011
• Inna-Katrin Hein "Kohus Hosni Mubaraki üle jätkub 15. augustil" Postimees, 4. august 2011

Eelnev Anwār as-Sadāt	Egiptuse peaminister 1981–1982	Järgnev Ahmad Fuad Mohieddin
Eelnev Anwār as-Sadāt	Egiptuse president 1981–2011	Järgnev Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī (riigipea kohusetäitja)