Luuvili

Luuvilja siseehitus, kus on näha nii vilja kui seemne ehitus

Luuvili on lihakvilja tüüp.

Luuvili on arenenud ülemise sigimikuga õiest. Ta on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet.

Mahlakad luuviljad esinevad paljudel roosõielistel, näiteks kirsipuul, ploomipuul, aprikoosipuul ja toomingal. Kuivad luuviljad on näiteks harilikul mandlipuul.

Mõnel taimel on marjataolised luuviljad, näiteks leedril ja paakspuul.

Luuvilja mahlane vahekest meelitab loomi seda sööma. Niimoodi aitavad loomad luuviljadega taimedel levida: nad söövad ülejäänud vilja ära, aga sisekesta selles oleva seemnega viskavad ära, vahel emataimest kaugele. Paljud luuviljad ei kaota idanemisvõimet ka pärast ärasöömist, vaid nad läbivad looma seedeelundkonna ja vahel idanevad isegi paremini, kui on mõne looma soolestikust läbi käinud.

Luuvili on ka kookospalmil, aga see on muundunud. Kookospähkli suuruse tõttu on ebatõenäoline, et mõni loom selle alla neelaks, mistõttu ta pole selleks kohastunud. Kookospähkli vahekest ei ole mahlakas, vaid kiuline, ja kookospähkel on kohastunud eriti pikkadeks merereisideks veepinnal.