McDonnell Douglas
| McDonnell Douglas Corporation | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 28. aprill 1967 |
| Tegevus lõpetatud | 1. august 1997 (liidetud Boeinguga)[1] |
| Peakorter | Berkeley, Missouri, USA |
| Võtmeisikud | Harry Stonecipher (CEO, 1994–1997) |
| Valdkonnad | lennundus- ja sõjatööstus |
| Tooted |
kommerts- ja militaarlennukid kosmosesüsteemid |
| Koduleht | mdc.com (arhiveeritud koopia) |
McDonnell Douglas oli Ameerika Ühendriikides paiknev õhu- ja kosmosesõidukite tootja ja kaitsetööstusettevõte. See loodi ettevõtete McDonnell Aircraft ja Douglas Aircraft Company liitmisel 1967. aastal. Ettevõte liideti 1. augustil 1997 Boeinguga.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Douglas
[muuda | muuda lähteteksti]
Douglas Aircraft Company oli Donald Wills Douglase ettevõte, mis loodi 1921. aastal. Kolm aastat pärast asutamist tellis Ameerika Ühendriikide õhuvägi neli lennukit. Nendega lennati kõikides maailmajagudes, suurendades Douglase tuntust ja edukust.[2]
1932. aastal soovis Trans World Airlines tellida kolme mootoriga lennuk, eelistades Boeingule Douglast. Välja töötati DC-1 (Douglas Commercial 1), kiirem ja suurem, kuid kahemootoriline lennukitüüp.[2]
McDonnell
[muuda | muuda lähteteksti]McDonnell Aircraft Corporation alustas tegevust USA Missouri osariigis Saint Louise linnas 1939. aastal. Ettevõte keskendus Ameerika mereväe soovitusel hävitajate arendusele ja tootis reaktiivmootoriga sõjalennukeid. Nende seas oli ka FH-1. Merevägi oli pöördunud ka teiste lennukitootjate, nagu Douglase ja Grummani poole, kuid nad olid hõivatud propellerlennukite ehitamisega. Sõja lõppedes tühistati suur osa propellerlennukite tellimustest, kuid mitte McDonnelli reaktiivlennukite omi.[2]
Liitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Douglas eiras üldist arengut ning jäi hoolimata loodud A-4 ründelennuki edust Lockheedist ja Boeingust maha. Douglas taipas probleemi ja püüdis turgu taas võita. Boeing 707 konkurendiks välja arendatud DC-8 suutis Boeingut edestada. Tüübi edasiarendus DC-9 võeti väga hästi vastu, kuid lennukit müüdi suurte soodustustega ja suure tellimusmahu tõttu ei järgitud enam kuluefektiivsust. Seetõttu läksid kulud ja tulud tasakaalust välja.[2]
27. aprillil 1967 sõlmisid kaks ettevõtet liitumislepingu, millega pääses Douglas pankrotist. Liitumisega ühendati Douglase tsiviillennukite tootmise kogemus ja McDonnelli hävitajate ehitamise oskus.[2]
Tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]
Liitmisel võeti kasutusele nimi McDonnell Douglas ja ettevõttest sai peamine sõjalennukite tootja. Nende arendatud lennukid olid ühed esimesed, mis suutsid maanduda lennukikandjatel. Peamiselt ehitati hävitajaid, nagu F-4 Phantom, A-4 Skyhawk ning F-15 ja F-18.[3]
Boeing 747 turuletoomisega 1969. aastal asus McDonnell Douglas välja töötama lennukitüüpi DC-10, kuid jäi turul alla Airbusile ja Boeingule. Sellest hoolimata olid nad edukad sõjalennukite tootmisel.[2]
Berliini müüri langemisega 1989. aastal lõppes külm sõda ja kadus sõjalennukite nõudlus. Aasta hiljem koondati peaaegu kolmandik töötajatest. Suure löögi sai McDonnell Douglas ka 1991. aastal, mil Ameerika kaitseväe suured tellimused läksid konkurent Lockheedile.[2]
Boeing teatas 15. detsembril 1996 McDonnel Douglase ostmisest ja sai suurimaks lennukitootjaks. Kahel ettevõttel on lennukitellimusi kokku enam kui saja miljardi dollari eest. Ettevõtete käive on ligikaudu 48 miljardit dollarit.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Boeing (12. märts 2020). "Boeing Chronology, 1997–2001". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2013. Vaadatud 12. märtsil 2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Deseret News (16. detsember 1996). "ONLINE DOCUMENT: A LOOK AT MCDONNELL-DOUGLAS' HISTORY". Vaadatud 12. märtsil 2020.
- ↑ Encyclopaedia Britannica (20. detsember 2018). "McDonnell Douglas Corporation". Vaadatud 12. märtsil 2020.
- ↑ Knowlton, Brian (16. detsember 1996). "Boeing to Buy McDonnell Douglas". Vaadatud 12. märtsil 2020.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
McDonnell Douglas – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis