Moskva ülikool
| M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool | |
|---|---|
| Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова | |
 | |
| Asutatud | 1755 |
| Tüüp | riiklik ülikool |
| Rektor | Viktor Sadovnitši |
| Akadeemilisi töötajaid | 10 784 [1] |
| Üliõpilasi | 38 150 [1] |
| Asukoht | Moskva, Venemaa |
Moskva ülikool (vene keeles Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова (M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool), täisnimetus Федеральное государственное бюджетное образовательное учреждение высшего образования "Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова", lühend MRÜ, vene keeles МГУ) on kõrgem õppeasutus Venemaal Moskvas, Venemaa suurim ülikool.
Moskva ülikool asutati 25. jaanuaril 1755 keisrinna Jelizaveta Petrovna ukaasiga. 1940. aastal nimetati ülikool Mihhail Lomonossovi nimeliseks.
Tänapäeval õpib ülikoolis üle 40 000 üliõpilase ja 7000 aspiranti, seal töötab üle 4000 professori ja muu õppejõu. Instituutides töötab umbes 5000 teadustöötajat. 2008. aastal oli ülikoolis 30 teaduskonda ja 15 teadusinstituuti.
Ülikooli peahoone asub Moskva Lääneringkonnas Ramenki munitsipaalringkonnas Varblasemägedes. See valmis 1950. aastate algul ja oli sel ajal kõrgeim hoone maailmas väljaspool New Yorki. Kesktorni kõrgus on 240 meetrit ja sel on 36 korrust. Euroopa kõrgeim hoone oli see 1990. aastani.
Ülikoolis pandi 19. märtsil 2008 tööle Venemaa võimsaim superarvuti SKIF MSU, mille tippvõimsus on 60 TFLOPSi.
Nimetused
[muuda | muuda lähteteksti]- Keiserlik Moskva Ülikool (1755 – 8. märts 1917)
- Moskva Ülikool (1917. aasta märtsist – novembrini)
- Moskva Riiklik Ülikool (1917. aasta lõpust)
- Moskva 1. Ülikool (1918–1930)
- Moskva Riiklik Ülikool (1930–1932)
- Pokrovski-nimeline Moskva Riiklik Ülikool (1932–1937; Mihhail Pokrovski järgi)
- Moskva Riiklik Ülikool (1937–1940)
- Lomonossovi-nimeline Moskva Riiklik Ülikool (alates 1940. aastast)
Teaduskonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Ülikoolis on üle 40 teaduskonna ja teaduskonna staatuses instituuti, sealhulgas:
- Aasia ja Aafrika maade instituut
- Ajalooteaduskond
- Bioinseneeria ja bioinformaatika teaduskond
- Bioloogiateaduskond
- Biotehnoloogiateaduskond
- Filoloogiateaduskond
- Filosoofiateaduskond
- Füüsikateaduskond
- Geograafiateaduskond
- Geoloogiateaduskond
- Keemiateaduskond
- Kosmoseuuringute teaduskond
- Maailmapoliitika teaduskond
- Mehaanika-matemaatikateaduskond
- Politoloogiateaduskond
- Psühholoogiateaduskond
- Žurnalistikateaduskond
Instituudid
[muuda | muuda lähteteksti]Ülikoolis on 13 instituuti, sealhulgas:
- Skobeltsõni-nimeline tuumafüüsika teadusuurimisinstituut
- Mehaanika teadusuurimisinstituut
- Šternbergi-nimeline riiklik astronoomiainstituut
- Belozerski-nimeline füüsikalis-keemilise bioloogia teadusuurimisinstituut
- Bogoljubovi-nimeline mikromaailma teoreetiliste probleemide instituut
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Общая статистика университета. Vaadatud 23.12.2013.