Seadlus
Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.
Eesti
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Vabariigi põhiseaduse (1992) § 109 kohaselt on juhul, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, Vabariigi Presidendil õigus edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi. Seadlused allkirjastavad President, Riigikogu esimees ja peaminister. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, riiklikke makse kehtestavaid seadusi, riigieelarvet ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, mille vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Peale Riigikogu kokku tulemist peab President esitama seadlused Riigikogule, kes kas võtab need seadusena vastu või tühistab.[1]
Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud Vabariigi Presidendi õigus anda seadlusi on erakorraline seadusandlik õigus, et tagada eriolukordades seadusandlik järjepidevus või lahendada hädasituatsioonis konkreetseid üksikjuhtumeid.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1920. aasta Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt oli seadluste väljaandmise õigus Vabariigi Valitsusel. Seadlused ei olnud seaduse jõuga õigusaktid tänapäeva mõttes, nendega reguleeriti üksnes kaitsevägesid puudutavaid küsimusi. Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud seadlused allkirjastasid riigivanem, riigisekretär ning kaitseväge puudutavates küsimustes sõjaminister, piirivalvet puudutavates küsimustes siseminister.[3]
Näiteks 1928. aastal andis Vabariigi Valitsus välja üleajateenijate teenistusseadluse.[4]
1933. aasta Eesti Vabariigi põhiseadusega läks kaitsevägesid puudutavate seadluste väljaandmise õigus riigivanemale.[5]
1938. aasta Eesti Vabariigi põhiseaduse § 131 kohaselt oli Vabariigi Presidendil õigus anda seaduses sätestatud alustel riigikaitset ja relvastatud jõude puutuvaid seadlusi. Sellised seadlused pidi kaasallkirjastama peaminister, asjaomane minister ja sõjavägede ülemjuhataja või sõjavägede juhataja. [6]
NSV Liidu konstitutsiooni §123 kohaselt oli NSV Liidus seadluste andmise õigus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumil. Analoogiliselt, Eesti NSV konstitutsiooni §110 kohaselt oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumil õigus anda seadlusi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349
- ↑ "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu Ülikool, 2012". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2015. Vaadatud 24. veebruaril 2015.
- ↑ Eesti Vabariigi põhiseadus. RT, 09.08.1920, 113/114, 243
- ↑ Vabariigi Valitsuse poolt 22. veebruaril 1928 a. antud Üleajateenijate teenistusseadlus. Riigi Teataja, nr. 19, 6. märtsil 1928
- ↑ Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus. RT, 28.10.1933, 86, 628
- ↑ Eesti Vabariigi põhiseadus.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Lang, Väino. Põhiküsimusi kehtivast riigikaitseõigusest. Õigus, 1939, nr. 6, lk. 241–254.