Tennis

Tennis (inglise keeles tennis) on sportmäng, mida mängivad kaks (üksikmäng) või neli tennisereketiga mängijat (paarismäng) võrguga kaheks väljakupooleks eraldatud väljakul.^[1] Eesmärk on lüüa pall reketi abil väljakul vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.

Vanemas kirjanduses on tennist nimetatud ka kui murutõnis.^[2]

Ajalugu maailmas

Tennise eelkäijaks peetakse pallimängu jeu de paume, mida mängiti umbes 800 aastat tagasi Prantsusmaa kloostrite sisehoovis, mis oli kaetud kiviplaatidega. Reketi asemel kasutati kinnastatud kätt. Peagi võeti kasutusele puidust puulabidakujulised reketid, mille asemel hakati 15. sajandil kasutama keelestikuga reketeid. Tennisest kujunes populaarne Prantsuse kõrgseltskonna mäng, mille tarbeks oli ainuüksi Pariisis üle 250 väljaku.^[1]^[3] 1590. aastal anti välja esimesed tennisemängu reeglid, mida aja jooksul täiendati.^[3]

16. sajandil levis tennisemäng Inglismaale, kus seda hakkasid esialgu mängima vaid kuningliku perekonna ja õukonna liikmed. Seejärel jõudis tennisemäng Hispaaniasse, Itaaliasse, Hollandisse ja mujale.^[3]

Esimest korda mainiti tennist Inglise spordiajakirjas 29. septembril 1793.^[viide?] Mängu patenteeris Briti armee major Walter Clopton Wingfield^[1]^[4], keda peetakse tennise isaks ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise 1874. aastal oma maamajas Walesis^[viide?]. Patent hõlmas väljaku, võrgu ja postide mõõtmeid, palle ja reketeid, aga ka reegleid.^[1]

1877. aastal korraldati Üleinglismaalise Kroketiklubi muruväljakutel Wimbledonis suur turniir, mis on tänapäeval üks prestiižsemaid tenniseturniire.^[3]

Olümpiamängude programmi kuulus tennis kõigepealt aastatel 1896–1924. Naiste üksikmäng lisati olümpiakavva 1900. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel 1920. aastal. 1928. aastal otsustati tennis olümpiamängude alade hulgast välja jätta. Taas oli tennis olümpiamängudel kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Soulis oli tennis juba täisväärtuslik olümpiaala.^[5]

Ajalugu Eestis

Pikemalt artiklis Eesti tennis#Tennise ajalugu Eestis

Eesti tennise ajalugu algab 19. sajandi lõpust, kui baltisaksa mõisate ja rikaste linnakodanike villade juurde rajama tenniseväljakuid. Esimesed tenniseväljakud said endale Tallinn, Narva-Jõesuu (Hungerburg) ja Pärnu, seejärel Tartu ja Kuressaare. Kui alguses mängiti tennist meelelahutuseks, siis 1920. aastatel kujunes tennis spordialaks. Eesti tennise kuldajaks peetakse 1960. aastaid, millele järgnes mõningane langusaeg ja stabiilsusperiood. Uus tõusuaeg jääb 21. sajandisse.

Mänguvahendid

Väljak

Pikemalt artiklis Tenniseväljak

Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul. Väljaku pikema külje jagab kaheks ühesuuruseks osaks võrk, mis on võrgusammaste kohalt 1,07 m kõrge ja keskelt 91,4 cm kõrge.^[6]

Levinumad on muru-, savi-liiva- ja kõvakattega väljakud. Kõvakattega väljakud võivad olla betoon-, asfalt-, tehismuru- või puitkattega. Väljaku kattest oleneb palli põrkamise ja mängu kiirus.^[viide?]

Reketid

Pikemalt artiklis Tennisereket

Reeglite kohaselt ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm ega laiem kui 31,75 cm. Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300–325 g.^[viide?]

Tänapäeval valmistatakse reketite raamid terasest, alumiiniumist, plastist, klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesugustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid.^[viide?]

Pall

Tennisepalli läbimõõt on 6,35–6,67 cm. Pall kaalub 57–59 g.^[viide?] Pall on üldjuhul kollast või valget värvi.^[6]

Punktiarvestus

Tennises algab punktiarvestus arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse geimivõit.^[6] Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena (nt kui pallib mängija A ja saab esimese punkti, on seis 15 : 0; kui esimese punkti saab mängija B, on seis 0 : 15). Kui mõlemad mängijad saavad kolm punkti ja seis on 40 : 40 (40 tasa), peab geimi võitmiseks üks mängijast saama kaks punkti järjest (mängija peab saama vastasest kaks punkti rohkem).^[viide?]

Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab seti. Kui geimide seis on 5 : 5 (5 tasa), peab üks mängijatest või paaridest seti võitmiseks võitma kaks geimi vastasest rohkem.^[6]

Kui mängu seis on 6 : 6 (6 tasa), selgitatakse seti võitja nn kiires lõppmängus. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (nt 7 : 7) mängitakse seni, kuni üks mängijatest on saavutanud kahepunktilise vahe.^[6] Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parem- ja vasakpoolsesse pallingukasti. Alustatakse parempoolsest.^[viide?]

Naised mängivad kaks või kolm setti (kahe setivõiduni) ja mehed kolm kuni viis setti (kolme setivõiduni).^[viide?]

Suuremad turniirid

Davise karikavõistlused (Davis Cup)
Suurbritannia lahtised meistrivõistlused tennises (Wimbledon)
Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises (Roland Garros)
USA lahtised meistrivõistlused tennises (US Open)
Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises (Australian Open)
Billie Jean King Cup (endine Fed Cup)

Tuntumad tennisistid

Maailmast

Mehed

Andre Agassi – Arthur Ashe – Boris Becker – Björn Borg – Pat Cash – Jimmy Connors – Novak Djoković - Stefan Edberg – Roy Emerson – Roger Federer – Lleyton Hewitt – Goran Ivanisevic – Jan Kodes – Rod Laver – Ivan Lendl – John McEnroe – Rafael Nadal – John Newcombe – Pete Sampras

Naised

Maria Bueno – Evonne Cawley – Margaret Court – Lindsay Davenport – Chris Evert – Steffi Graf – Martina Hingis – Billie-Jean King – Conchita Martinez – Martina Navrátilová – Marija Šarapova – Serena Williams – Venus Williams

Eesti tennisistid

Naised

Tuntumad tennisistid: Maret Ani – Kaia Kanepi – Anett Kontaveit – Julia Matojan – Tiiu Parmas – Margit Rüütel

Eesti kõrgeima WTA edetabelikohaga naistennisist üksikmängus oli kuni 27. augustini 2006 Maret Ani (karjääri parim koht WTA nr 63 seisuga 15.05.2006). Pärast seda sai Eesti esinumbriks Kaia Kanepi (karjääri parim koht WTA nr 15 seisuga 13.08.2012). Alates 1. aprillist 2019 on hoidnud kõrgeimat kohta Anett Kontaveit (karjääri parim koht WTA nr 2 seisuga 06.06.2022).

Mehed

Tuntumad tennisistid: Mait Künnap – Toomas Leius – Jaak Põldma – Jürgen Zopp – Vladimir Ivanov

Eesti meeste esinumber ATP edetabeli järgi
Nimi	Alates	Kuni	Nädalaid järjest	Kokku	Parim edetabeli koht
Mait Künnap	10. september 2007	7. september 2008	52	52	ATP 705. (04.08.2008)
Jürgen Zopp	8. september 2008	8. mai 2022			ATP 71. (10.09.2012)
Mark Lajal	9. mai 2022

Eesti parim meestennisist läbi aegade oli Toomas Leius, kes jõudis 1965. aastal Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel veerandfinaali, kus pidi poliitilistel põhjustel andma loobumisvõidu lõuna-aafriklasele Cliff Drysdale'ile. Varem oli Leius teda mitu korda võitnud.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Ulman, J. (2011). Tennise seletussõnastik. – Võimlemise ja pallimängude sõnastik. Toim H. Valgmaa. Tartu: Koolibri. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/93a748c5-432e-4ed6-ae86-702d819a0f03/content
↑ Eesti Entsüklopeedia. 8. köide: Tanulane–Yvon. Tartu: Loodus, 1937, lk 102.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 20–23.
↑ Tennis (2024). Britannica. https://www.britannica.com/sports/tennis#ref403205
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :4 on ilma tekstita.
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 ^6,4 Tennise reeglid (2021). ETL. https://tennis.ee/wp-content/uploads/2021/04/TENNISE-ETIKETT-JA-REEGLID.pdf

Välislingid

[:21-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Ulman, J. (2011). Tennise seletussõnastik. – Võimlemise ja pallimängude sõnastik. Toim H. Valgmaa. Tartu: Koolibri. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/93a748c5-432e-4ed6-ae86-702d819a0f03/content

[EEvana-2] Eesti Entsüklopeedia. 8. köide: Tanulane–Yvon. Tartu: Loodus, 1937, lk 102.

[:22-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 20–23.

[4] Tennis (2024). Britannica. https://www.britannica.com/sports/tennis#ref403205

[:4-5] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :4 on ilma tekstita.

[:29-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 ^6,4 Tennise reeglid (2021). ETL. https://tennis.ee/wp-content/uploads/2021/04/TENNISE-ETIKETT-JA-REEGLID.pdf

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

v r Olümpiamängude spordialad
Suveolümpia spordialad	Aerutamine Golf Jalgpall Jalgrattasport (BMX · Maanteesõit · Trekisõit) Judo Kergejõustik Korvpall Käsipall Laskesport Lauatennis Maadlus (Kreeka-Rooma maadlus · Vabamaadlus) Maahoki Moodne viievõistlus Poks Purjetamine Ragbi Ratsasport Sulgpall Sõudmine Taekwondo Tennis Triatlon Tõstesport Veesport Kujundujumine Ujumine Veepall Vettehüpped Vehklemine Vibusport Võimlemine Iluvõimlemine Riistvõimlemine Trampoliinvõimlemine Võrkpall Rannavõrkpall Lisatud 2020. aasta olümpiamängude kavva: 3x3 (korvpall) · Karate · Pesapall/Pehmepall · Rulasõit · Sportronimine · Surfamine
Taliolümpia spordialad	Bobisõit/Skeleton Jäähoki Jääkeegel Kelgutamine Laskesuusatamine Suusasport Kahevõistlus Lumelauasõit Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine Suusahüpped Vigursuusatamine Uisusport Iluuisutamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine
Endised olümpiaalad	Jeu de paume Kriket Kroket Köievedu Lakross Mootorpaatide võidusõit Pelota Polo Rackets Roque