Mine sisu juurde

Anton Tšehhov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AnankeBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (robot lisas: gl:Anton Chekhov
Resümee puudub
 
(ei näidata 5 kasutaja 17 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
[[File:Anton Chekhov with bow-tie sepia image.jpg|thumb|Kui inimene millestki aru ei saa, tunneb ta hingelist ebakõla. Kuid siiski ei otsi ta seda ebakõla enesest, nagu ta peaks, vaid väljastpoolt ennast. Nii satubki ta sõjajalale sellega, mida ei mõista.]]
'''Anton Pavlovitš Tšehhov''' (''Антон Павлович Чехов''; 29. jaanuar 1860 – 15. juuli 1904) oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna.


'''Anton Pavlovitš Tšehhov''' (''Антон Павлович Чехов''; 29. jaanuar 1860 – 15. juuli 1904) oli vene [[kirjanik]], tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna.
* Võõras hing on põlismets.
* "Eelarvamused ja kõik need elu nurjatused ja sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik mustmullaks. Maa peal pole midagi head, mille algallikas poleks leidunud jälkust."<ref name="jutustused_1979_1"/>


== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="jutustused_1979_1">"Jutustused". Anton Pavlovitš Tšehhov. "Palat nr 6", lk 77, tõlkinud Friedebert Tuglas. Tallinn: Eesti Raamat, 1979 (Tallinn: Kommunist).</ref>


==Kirjad==
}}
* Ei tohi [[lava]]le panna laetud [[relv]]a, kui keegi ei kavatse sellest tulistada. Ei saa pelgalt lubadust anda.
** {{halliga|Нельзя ставить на сцене заряженное ружьё, если никто не имеет в виду выстрелить из него. Нельзя обещать.}}
** kirjas Aleksandr Lazarev-Gruzinskile, 1. novembril 1889, [http://chehov.niv.ru/chehov/letters/1888-1889/letter-707.htm № 707] // Чехов А. П. ПСС в 30 т. Письма. Т. 3. Октябрь 1888 — декабрь 1889. — М.: Наука, 1976., lk 273
** vaata ka [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A7%D0%B5%D1%85%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B5_%D1%80%D1%83%D0%B6%D1%8C%D1%91 ru.wikipedia.org: Чеховское ружьё]


==Proosa==
==="Palat nr 6"===
Tsitaadid väljaandest: Anton Tšehhov, "Palat nr 6", tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], rmt: "Valitud teosed", 5. kd, 1962.


* ...[[eelarvamus]]ed ja kõik need [[elu]] nurjatused ja sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski [[Mõistlikkus|mõistlikuks]], nagu [[sõnnik]] mustmullaks. [[Maa (planeet)|Maa]] peal pole midagi [[hea]]d, mille algallikas poleks leidunud [[jälkus]]t. (lk 130-131; väljaandes "Jutustused", 1979, lk 77)

* Kui mõnus on [[lamamine|lamada]] liikumatult [[diivan]]il ja tajuda, et oled üksi toas! Tõeline [[õnn]] pole võimalik ilma [[üksindus]]tundeta. [[Lucifer|Langenud ingel]] loobus jumalast tõenäoliselt sellepärast, et igatses üksindust, mida ei tunne [[inglid]]. (lk 158)

==Allikata==
* [[Võõras]] [[hing]] on põlismets.

==Tema kohta==
** Kui palju [[kultuur]]i, peale ande, näib nõudvat korrektse ja [[maitse]]ka teose kirjutamine. Kui vähe on neid, kes iial ei haava, kordagi ei komista. Igavesti eeskujulik on ses suhtes Tšehhov. Suured "esimese järgu geeniused" on harva nii neitsilik-häbelikud. Ei ole seda [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]], [[Henrik Ibsen|Ibsen]] ega [[Lev Tolstoi|Tolstoi]]. Nad on liiga eksimatud, liiga enesega rahul, et olla tagasihoidlikud ning taktitundvad. Nad on ikkagi kuskil [[banaalsus|banaalseid]] tõdesid kuulutanud või robinal peale tunginud. Kuid kõik, mis peale tungib, mis liiga kindel oma õiguses ja kõigutamatult iseteadlik, on kunstis vale.
** [[Friedebert Tuglas]], "Marginaalia". Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 122


* Tšehhovit just iseloomustab ta väljenduslik tagasihoidlikkus ja [[delikaatsus]], mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud.
** [[Olev Jõgi]], ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. ''Cit. via'': [[Lea Pild]], [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"], [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019. Vihje [[Friedebert Tuglas]]e samateemalisele tsitaadile.

==Välislingid==
{{vikipeedia}}
{{vikipeedia}}
[[Kategooria:Kirjanikud|Tšehhov, Anton]]


{{JÄRJESTA:Tšehhov, Anton}}
[[ar:أنطون تشيخوف]]
[[Kategooria:Venemaa kirjanikud]]
[[az:Anton Çexov]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[bg:Антон Чехов]]
[[Kategooria:Venemaa arstid]]
[[bs:Anton Pavlovič Čehov]]
[[ca:Anton Txèkhov]]
[[cs:Anton Pavlovič Čechov]]
[[de:Anton Tschechow]]
[[en:Anton Chekhov]]
[[eo:Anton Ĉeĥov]]
[[es:Antón Chéjov]]
[[fa:آنتون چخوف]]
[[fi:Anton Tšehov]]
[[gl:Anton Chekhov]]
[[he:אנטון צ'כוב]]
[[hr:Anton Pavlovič Čehov]]
[[hu:Anton Pavlovics Csehov]]
[[hy:Անտոն Չեխով]]
[[it:Anton Čechov]]
[[ka:ანტონ ჩეხოვი]]
[[ku:Anton Çexov]]
[[lt:Antonas Čechovas]]
[[pl:Anton Czechow]]
[[pt:Anton Pavlovitch Tchékhov]]
[[ru:Антон Павлович Чехов]]
[[sk:Anton Pavlovič Čechov]]
[[sl:Anton Pavlovič Čehov]]
[[sr:Антон Чехов]]
[[tr:Anton Çehov]]
[[uk:Чехов Антон Павлович]]

Viimane redaktsioon: 10. august 2022, kell 04:25

Kui inimene millestki aru ei saa, tunneb ta hingelist ebakõla. Kuid siiski ei otsi ta seda ebakõla enesest, nagu ta peaks, vaid väljastpoolt ennast. Nii satubki ta sõjajalale sellega, mida ei mõista.

Anton Pavlovitš Tšehhov (Антон Павлович Чехов; 29. jaanuar 1860 – 15. juuli 1904) oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna.


Kirjad

[muuda]
  • Ei tohi lavale panna laetud relva, kui keegi ei kavatse sellest tulistada. Ei saa pelgalt lubadust anda.
    • Нельзя ставить на сцене заряженное ружьё, если никто не имеет в виду выстрелить из него. Нельзя обещать.
    • kirjas Aleksandr Lazarev-Gruzinskile, 1. novembril 1889, № 707 // Чехов А. П. ПСС в 30 т. Письма. Т. 3. Октябрь 1888 — декабрь 1889. — М.: Наука, 1976., lk 273
    • vaata ka ru.wikipedia.org: Чеховское ружьё

Proosa

[muuda]

"Palat nr 6"

[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Anton Tšehhov, "Palat nr 6", tõlkinud Friedebert Tuglas, rmt: "Valitud teosed", 5. kd, 1962.


  • ...eelarvamused ja kõik need elu nurjatused ja sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik mustmullaks. Maa peal pole midagi head, mille algallikas poleks leidunud jälkust. (lk 130-131; väljaandes "Jutustused", 1979, lk 77)

Allikata

[muuda]

Tema kohta

[muuda]
    • Kui palju kultuuri, peale ande, näib nõudvat korrektse ja maitseka teose kirjutamine. Kui vähe on neid, kes iial ei haava, kordagi ei komista. Igavesti eeskujulik on ses suhtes Tšehhov. Suured "esimese järgu geeniused" on harva nii neitsilik-häbelikud. Ei ole seda Nietzsche, Ibsen ega Tolstoi. Nad on liiga eksimatud, liiga enesega rahul, et olla tagasihoidlikud ning taktitundvad. Nad on ikkagi kuskil banaalseid tõdesid kuulutanud või robinal peale tunginud. Kuid kõik, mis peale tungib, mis liiga kindel oma õiguses ja kõigutamatult iseteadlik, on kunstis vale.
    • Friedebert Tuglas, "Marginaalia". Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 122


Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel