Kärbes

Makrovõte kärbseliste esindajast

Carlo Crivelli madonnapildil (1473) sümboliseerivad kärbes ja pragunev rinnatis surma ja kaduvust.

Kärbes on inimkaasleja putukas elegantse londi, suurte kaunite silmade ja õhtutaevana helkivate tiibadega, bioloogilises mõttes nimetatakse nii kärbseliste (Brachycera) alamseltsi kuuluvaid putukaid.

Surnud kärbsed panevad haisema salvisegaja õli,
pisut rumalust võib mõjuda rohkem kui tarkus ja au.

• Koguja raamat, peatükk 10, salm 1

Kärbsel läksid silmad punni,
kui ta silmas sitajunni.
Kärbes oma kärbsekeeles
kiitis siiras tänumeeles:

"Tänan sind, et annad, Looja,
meile igapäevast rooja!

• Joel Sang, luulekogust "Tule eile meile" Tallinn: EKSA, 2018

• Eestlased ei ole mitte kärblased, kes täna sünnivad ja homme surevad.
  • Jakob Hurt

• Kärbes tahab peremees olla kuningakojas ja saunahurtsikus. Legendi järele saanud ta selle voli sellepärast, et ta ei lasknud Õnnistegijal rinnust naela läbi lüüa. Ristilööjad tahtnud Õnnistegija südamestki naela läbi lüüa, kuid enne kui nad seda suutnud teha, kadunud üks ristinael ära. Kärbes aga lennanud just Õnnistegija rinnale ja jäänud sinna. Musta täpet rinnal nähes arvanud ristilööjad selle naela olevat; nad ei otsinudki enam naela. Kärbsele antud selle teo eest luba igale poole minna, ka kuninga lauda ja pähe.
  • Matthias Johann Eisen, "Eesti vana usk" (1926), 6. osa: "Loomad"

• „Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas,“ ütles ta lõpuks.

„See’p see ongi, et elate nagu kärbsed,“ arvas Andres.

„Aga nõnda saab ilusti ära elada. Endine peremees läks siin rikkakski, ostis välismaale koha.“

„Ja elab ka seal nagu kärbes, kui nõnda elab,“ vastas peremees.

„Kärbes oled sinagi, kärbsed oleme kõik,“ oleks tahtnud sauna-Madis peremehele vastata, aga ometi rahuldus ta ainult sülitamisega.

• • A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus", I osa, 2. peatükk

• Sinu jutt on minu kõrvadele kui kärbse pinin.
  • Mika Waltari romaanis "Sinuhe"

Vanasõnad

• Seadused on nagu ämblikuvõrk: kärbse peavad kinni, aga kulli mitte.
  • Hispaania vanasõna

• Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
  • Eesti vanasõna