Jean-Pierre Vernant

Jean-Pierre Vernant (4. jaanuar 1914 Provins, Prantsusmaa – 9. jaanuar 2007 Sèvres, Prantsusmaa) oli prantsuse klassikaline filoloog, religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog.

Jean-Pierre Vernant (2006)

Ta õpetas Pariisis École pratique des hautes études'is ning oli Collège de France'i auprofessor.

Vernant'i uurimistöö keskmes oli vanakreeka mütoloogia ning selle antropoloogiline tähendus antiikaja religiooni- ja kultuuriloole. Ta oli Louis Gernet' õpilane ning avaldas pärast tolle surma tema peamised teosed.

Vernant oli esimene klassikaline filoloog, kes kasutas kreeka mütoloogia käsitlemisel süstemaatiliselt Claude Lévi-Straussi sktrukturalistlikke meetodeid. Koos Pierre Vidal-Naquet' ning Marcel Detienne'iga asutas ta ajaloolise antropoloogiaga tegeleva Pariisi koolkonna, mis püüab analüüsida Vana-Kreeka religiooni- ja kultuurilugu strukturalistliku antropoloogia ning sotsiaalteadusliku lähenemise baasil. Oma mittekonventsionaalsete interdistsiplinaarsete käsitlustega on ta pälvinud rahvusvahelise tunnustuse. Koolkonda ühendab 1965. aastal asutatud Antiikühiskondade võrdlevate uuringute keskus (Centre de Recherches Comparées sur les Sociétés Anciennes), mis hiljem kandis nime Louis Gernet' keskus (Centre Louis Gernet) ning alates 1. jaanuarist 2010 on osa keskusest ANHIMA (Anthropologie et Histoire des Mondes Antiques).

Jean-Pierre Vernant oli organisatsiooni Jeunesse communiste ning alates 1932. aastast Prantsusmaa Kommunistliku Partei (PCF) liige. Teise maailmasõja ajal oli ta prantsuse vastupanuliikumise (résistance) juhtfiguure. 1970. aastal astus ta kommunistlikust parteist välja. Ta oli ka varem parteid kritiseerinud, nimetades end pigem marksistiks.

Tunnustus

• Vabastusorden
• Croix de guerre 1939–1945
• Auleegioni komandöri klassi orden
• Ordre national du Mérite'i suurristi klassi orden
• valiti Belgia kuningliku teaduste, kirjanduse ja kaunite kunstide akadeemia välisliikmeks
• valiti Briti Akadeemia välisliikmeks
• valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliikmeks (1993)

Teoseid

• "Les Origines de la pensée grecque", Paris 1962
• "Mythe et pensée chez les Grecs. Études de psychologie historique", Paris 1965
• "Problèmes de la guerre en Grèce ancienne" (koostaja), Paris 1968
• "Mythe et tragédie en Grèce ancienne" (koos Pierre Vidal-Naquet'ga), Paris 1972
• "Mythe et société en Grèce ancienne", Paris 1974
• "Les Ruses de l'intelligence: la mètis des Grecs" (koos Marcel Detienne'iga), Paris 1974
• "Religion grecque, religions antiques", Paris 1976
• "Religion, histoires, raisons", Paris 1979
• "La Cuisine du sacrifice en pays grec" (koos Marcel Detienne'iga), Paris 1979
• "La Mort, les morts dans les sociétés anciennes" (koos Gherardo Gnoliga), Cambridge 1982
• "La Mort dans les yeux. Figures de l'autre en Grèce ancienne", Paris 1985
• "Mythe et tragédie, II" (koos Pierre Vidal-Naquet'ga), Paris 1986
• "Travail et esclavage en Grèce ancienne" (koos Pierre Vidal-Naquet'ga), Bruxelles 1988
• "L'individu, la mort, l'amour. Soi-même et l'autre en Grèce ancienne", Paris 1989
• "Mythe et religion en Grèce ancienne", Paris 1990
• "Figures, idoles, masques", Paris 1990
• "La Grèce ancienne. Tome I: Du mythe à la raison", Paris 1990; Tome II: "L'espace et le temps", Paris 1991; Tome III: "Rites de passage et transgression", Paris 1992 (kõik koos Pierre Vidal-Naquet'ga)
• "L' Homme grec" (koostaja), Paris 1993 (esmaväljaanne itaalia keeles, "L'uomo greco", 1991; eesti keeles "Vana-Kreeka inimene", tõlkinud Heigo Sooman ja Kattri Türk, Tallinn: Avita, 2001)
• "Œdipe et ses mythes" (koos Pierre Vidal-Naquet'ga), Bruxelles 1994
• "Passé et présent: contributions à une psychologie historique", Roma 1995
• "Les Mythes grecs au figuré de l'antiquité au baroque" (koostanud koos Stella Georgoudiga), Paris 1996
• "L'Orient ancien et nous" (koos Jean Bottéro ja Clarisse Herrenschmidtiga), Paris 1996
• "Entre mythe et politique", Paris 1996
• "Dans l'œil du miroir" (koos Françoise Frontisi-Ducroux'ga), Paris 1997
• "L'univers, les dieux, les hommes", Paris 1999
• "La Traversée des frontières", Paris 2004
• "Pandora, la première femme", Paris 2005
• "Oeuvres. Religions, rationalités, politique", Paris 2007 (2 köidet)