Lavendel

Lavendel (Lavandula) on igihaljaste aromaatsete poolpõõsaste, lehtpõõsaste ja rohttaimede perekond huulõieliste sugukonnast.

Lavendel
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulised Magnoliopsida
Selts	Astrilaadsed Asterids
Sugukond	Huulõielised Lamiaceae
Perekond	Lavendel Lavandula

Lavendel on tuntud kui lõhnataim, ammustest aegadest on kasutatud lavendliõli, lõhnavett ja lavendlisalvi. Lehti ja õisi kasutatakse ka toitude maitsestamisel.

Nimetus

Arvatakse, et ingliskeelne sõna lavender tuleb vanaprantsuskeelsest sõnast lavandre, mis on omakorda tuletatud ladinakeelsest sõnast lavare, mis tähendab 'pesema'. Arvatakse, et see viitab taimede leotise kasutamisele. Ka botaanikas kasutatav nimetus lavendula arvatakse tulenevat sellest. Teine seisukoht on, et nimetus on tegelikult tulnud ladinakeelsest sõnast livere, mis tähendab 'sinakas'.

Laialdaselt kasutatavad liikide nimetused on inglise lavendel, prantsuse lavendel ja hispaania lavendel. Inglise lavendliks kutsutakse tavaliselt tähklavendlit (L. angustifolia), prantsuse lavendlit seostatakse liikidega L. stoechas või L. dentata ning hispaania lavendlit liikidega L. stoechas, L. lanata või L. dentata.

Levila ja kasvukoht

Looduses leidub umbes 39 liiki lavendlit ning peamiselt kasvavad nad Vahemere maades. Nende leviala võib ulatuda kuni Indiani (Põhja- ja Ida-Aafrika, Edela-Aasiast kuni Kagu-Aasiani).

Eestis kasvab kaks liiki: tähklavendel (Lavandula angustifolia) ja laialehine lavendel (Lavandula latifolia). Euroopas on lavendel väga populaarne. Tuntud lavendlikasvatuspiirkond on Provence Prantsusmaal.

Lavendel eelistab päikest ja tuulevaikset kasvukohta ning looduslikult kasvab ta kivistel pindadel. Tal on vaja kasvuks pinnast, mis laseks vett hästi läbi, kuid poleks liiga viljakas ning oleks kergelt leeliseline (pH umbes 6–8). Talle sobib ka väga liivane pind. Lavendlile ei sobi liigne niiskus, ta hukkub liigniiskes pinnases kiiresti. Talvel vajab ta katet, et külmad üle elada.

Morfoloogia

Lavendlit on palju sorte ning igalühel on iseloomulik õie suurus ja värv, lehekuju, lõhn ja külmataluvus. Kuigi peamiselt tuntakse lavendlit sinise õievärvi järgi, siis tegelikult leidub seda lillades, valgetes, roosades ja isegi kollakates toonides. Sinised või violetsed õied asetsevad tavaliselt tähkjates õisikutes ning nende vili koosneb neljast pähklikesest. Õie tupplehed ja kroonlehed on torukujulised.

Lavendli lehed on harilikult kitsad, hallikasrohelised, kaetud väikeste karvadega, sageli hambulised ja osadel liikidel sulglõhised. Lehed asetsevad vastakuti ja on kinnitunud hargnenud varrele. Lavendli varrele annavad selle hallika tooni, vart katvad peened karvad.

Lavendlit lõigatakse ja kärbitakse kohe pärast õitsemist. Paljundatakse seemnetega, poolpuitunud varrepistikutega ja vanade puhmaste jagamisega. Seemnete idanevus säilib 3 aastat ja tõusmed ärkavad umbes 14–21 päeva pärast külvamist. Taimi on soovitatav ette kasvatada ning istutada põllule juuni algul vahekaugusega 35–40 cm. Lavendlil on hea lõhn, kuid mõrkjas maitse. Meelitab ligi mesilasi ja liblikaid.

• 
  Lavendlipõllud
• 
  Lavendlipõllud
• 
  Lõhislehise lavendli lehed
• 
  Hambuline lavendel
• 
  Kuivatatud lavendliõied
• 
  Õisikud
• 
  Tähklavendli õis

Kasutamine

Meditsiin

Lavendliga koogid

Lavendli eeterlik õli

Lavendel on tuntud ja armastatud oma lõhna poolest ning taime on kasutatud antiikaegadest saadik parfümeerias. Tänapäeval kasutatakse taime lisaks veel meditsiinis ja toiduainetööstuses.

Lavendlil on rahustavad ja antiseptilised omadused ning temaga saab ravida unetust, ärritust, puhitust ja koolikuid. Õitest valmistatakse droogi, mida soovitatakse kasutada migreeni, neuralgia ja närvilisusest põhjustatud südamehäirete korral. Õitega tehakse aromaatseid vanne ja aroomteraapiat. Piirituses lahustatud lavendli eeterlik õli leevendab hästi peavalu, mis tingitud stressist ja pingest ning seda võib hõõruda otse nahale (meelekohtadele). Tänu antiseptilisele toimele on seda kasutatud ka haava puhastamisel ja akne ravis, kuna suuremates doosides on lavendel antibakteriaalse toimega.

Lavendlit kasutatakse ka põletuste korral, sest aitab vähendada naha turset ja ärritust, niisutab nahka ning soodustab uute naharakkude teket. Lavendli eeterlikud õlid leevendavad valusid lihastes ja liigestes. Lavendel aitab suurendada sapi tootmist ning see leevendab seedehäireid. Lavendlit võib koos teiste ravimtaimedega kasutada südame ja närvisüsteemi tugevdamiseks.

Toiduainetööstus

Lavendli õisi ja lehti kasutatakse peamiselt maitseainena. Nad sobivad hästi koos piparrohu, salvei ja tilliga värsketele salatitele, kalale ja praetud lihale. Kuna lavendlil on tugev aroom, siis teda võib kasutada ka küpsetistes, kreemides ja gurmeeroogades.

Vastunäidustused

Lavendli eeterlikke õlisid ei ole soovitatav manustada suukaudselt. Pikaajaline tarvitamine võib meestel põhjustada hormonaalseid häireid. Pigem soovitatakse kasutada tinktuure, mis on lahjemad. Kui kasutada lavendli teed rahustamiseks, siis ei soovitata samal ajal kasutada rahustavaid või uniseks tegevaid ravimeid. Raseduse ajal tuleks lavendliteed ja -küpsetisi pigem vältida.

Keemiline koostis

Lavendli eeterlik õli on kui antioksüdant. Linalool on lavendli eeterliku õli tähtsaim koostisosa (44,54%), järgnevad geraniool (11,02%) ja atsetaat. Linalool on kui tuntud naturaalne keemiline ühend, mille peamiseks ülesandeks on taime lõhnastamine. Üle 200 taime toodab linalooli.

Linalooli võib peamiselt leiduda lõhnastatud kosmeetikas ja majapidamistarvetes. Seda kasutatakse ka kahjuri- ja sääsetõrjevahendina. Linalool vähendab stressi, kuna mõjutab neutrofiilide ja lümfotsüütide taset veres.

Geraniool on samuti naturaalne antioksüdant, mis puhtal kujul on värvitu õline vedelik, millel on õrn roosilaadne lõhn. Seda soovitatakse kasutada vähkkasvaja ravis. Geraniooli kasutatakse peamiselt parfümeerias.