Pulsikell
Pulsikell ehk spordikell on elektroonikaseade, mis lisaks tavalistele kellafunktsioonidele näitab südamelöökide arvu minutis ja registreerib kogutud aja- ja koormusandmeid. Tegeliku pulsisageduse protsent etteantud maksimaalse sageduse suhtes võimaldab hinnata organismi füüsilist koormust ja hoida seda soovitud piires. Seega on pulsikell vajalik peamiselt kestvustreeningul ja kestvusspordialadel koormuse optimeerimiseks ja ülekoormuse vältimiseks.[1]
Tavaline pulsikell koosneb rinnavööst ja randmekellast.
Rinnavöös on pulsiandur, mis saab südamelöökidega seotud elektripinge impulsse rinnale asetatud elektroodide kaudu. Pulsinäidu saamiseks peab rinnavöö elektroodidel olema nahaga hea elektriline kontakt. Üleminekutakistuse vähendamiseks niisutatakse elektroode eelnevalt mõne veetilga või spetsiaalse geeliga. Treeningu käigus aitab kontaktitakistust tõhusalt vähendada elektroodi alla kogunev higi. Odavamad seadmed hakkavadki korralikult tööle alles treeningu käigus.
Anduri väljundsignaali juhtmevabaks edastamiseks on rinnavöös raadiosaatja. Raadioside toimub ülimadalsagedusel 3…8 kHz (VLF, vt Elektromagnetspekter). Mõnes mudelis on kasutusel ka Bluetooth-ühendus. Rinnavöö toitepatarei lülitub automaatselt sisse pulsisignaalide saabumisel. Randmekellas on raadiosignaale detekteeriv vastuvõtja ja ümberlülitatav digitaalne näidik.
Lisaks pulsisagedusele näitab pulsikell mitut liiki ajaandmeid, kulutatud energiat (kilokalorites), annab helisignaali koormuspiiridele lähenemise korral ja muud kasulikku infot efektiivseks kestvustreeninguks. Kelladel võib olla muid lisafunktsioone, nagu sammulugeja, termomeeter ja altimeeter. GPS-kiibiga kellad näitavad ka asukohaandmeid. Niisuguste lisavõimalustega käevõrukujulised nutiseadmed on tuntud aktiivsusmonitoridena. Pulssi mõõdavad need seadmed otse randmelt. Nii pulsikellad kui ka nutivõrud võivad saata kogutud andmeid Bluetooth-ühenduse kaudu nutitelefonisse.
Pulsikellade tuntuimad tootjad on Garmin (USA), Polar (USA) ja Suunto (Soome).
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Pulsikell: omadused ja tööpõhimõte". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2021. Vaadatud 22. detsembril 2020.
Kirjandus
muuda- Suur test: Üheksa pulsikella treeningu alustamiseks ‒ [digi] 7/2013 (juuli)