Saginaw

Saginaw on linn Ameerika Ühendriikides Michigani osariigis, Saginaw' maakonna halduskeskus. Linn asub Detroitist umbes 160 km kaugusel kirdes, paiknedes Saginaw' jõe kaldal Huroni järvest umbes 25 km kaugusel sisemaal. Saginaw moodustab koos lähedal asuvate Midlandi ja Bay Cityga suurlinna-ala (Tri-Cities), kus elab ligi 400 000 inimest.

Saginaw
Saginaw' kesklinn Saginaw' jõe ääres
Lipp Pitsat
Pindala: 46,12 km²
Elanikke: 44 202 (1.04.2020)
Koordinaadid: 43° 25′ N, 83° 57′ W

Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 44 202. Aastal 2010 oli elanikke 51 508.

Sõna Saginaw pärineb arvatavasti odžibvei keelest ja tähendab 'soogide maa'.

Linna lähedal asub ligi 40 km² suurune loodusreservaat Shiawassee National Wildlife Refuge.

Ajalugu

Saginaw' piirkonna põliselanikud olid soogide indiaanihõim, kes tõrjuti hiljem välja odžibveide poolt. 17. sajandi lõpul saabusid sinna prantsuse misjonärid ja kaupmehed. Teadaolevalt külastas esimese eurooplasena Saginaw' piirkonda 1675. aastal jesuiidi misjonär Henri Nouvel.

Esimese püsiasula rajas Saginaw' jõe läänekaldale 1816. aastal karusnahakütt ja seikleja Louis Campau. Enne seda polnud selle alal püsiasustust kunagi olnud, osaliselt seetõttu, et ala paiknes madalal alal Saginaw' jõe ääres, mida tabas sageli üleujutus. 1819. aastal sõlmitud Saginaw' lepinguga omandas USA indiaanlastelt suure osa Alam-Michigani poolsaarest. 1820. aasta esimesel poolel asus selle lähedal sõjaväestatud kontrollpunkt Fort Saginaw, mis 1825. aastal maha jäeti.

Vaade linnulennult East Saginaw'le ja Saginaw Cityle 1885. aastal

Saginaw hakkas kasvama 1850. aastatel, kui see sai oluliseks puidutööstuskeskuseks. Sellel ajal oli suurem osa Michiganist kaetud väärtusliku valge männiga. Puidu transporti soodustas suurte veeteede olemasolu. Lisaks transporditi puitu kaugemate vahemaade taha rongiga. Puidutööstuse kõrval olid esindatud põllumajandus ja soolatööstus.

19. sajandil koosnes Saginaw kahest osast. Saginaw' jõe läänekaldal paiknes esimese asula ümber arenenud Saginaw City, mis sai linnaõigused 1857. aastal ja oli Saginaw' maakonna keskus. Saginaw' jõe idakaldal asus East Saginaw, mis sai linnaõigused 1859. aastal.

19. sajandi keskpaigas elas kahes linnas kokku üle 2000 elaniku. Puidutööstusbuumi lõpuks 1890. aastatel oli elanike arv kasvanud üle 45 000. 28. juunil 1889 East Saginaw ja Saginaw City liideti ning ühtse linna nimeks sai Saginaw.

20. sajandi alguses tärkas Saginaw's sarnaselt paljude teiste Michigani linnadega autotööstus. Saginaw's toodeti põhiliselt autode varuosi. Ühed tähtsamad linnas tegutsenud autotootjad olid 1900. aastatel Rainier Motor Car Company ja 1910. aastatel Argo Electric. Lisaks paiknes linna lähedal söekaevandus ja kasvatati suhkrupeeti.

Vaade Saginaw' kesklinnale

Teise maailmasõja ajal oli tööstus suunatud sõjatehnika ja -varustuse tootmisele. Linna elanike arv jätkas kasvamist tänu peamiselt lõunaosariikidest pärit mustanahaliste sisserändele. Tippajal, 1960. aastal, elas linnas ligi 100 000 elanikku.

Rasketööstuse järkjärgulise taandumise tõttu 20. sajandi poolel suurenes linnas märgatavalt tööpuudus, millest tulenevalt suurenes elanike väljaränne ja vähenes rahvaarv. 21. sajandi teise kümnendi alguseks oli elanike arv kahanenud võrreldes tippajaga ligi kaks korda. Lisaks suurenes linnas kuritegevus ning Saginaw oli mõnda aega üks suurima kuritegevuse määraga linnu USA-s.

Kliima

Saginaw's valitseb niiske mandriline kliima ning linna kliimat ei mõjuta asukoha tõttu sisemaal oluliselt Suur järvistu. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris –5,1 °C ja juulis 22,4 °C. Sademeid langeb aastas 816 mm. Kõige enam sajab augustis (98 mm) ja kõige vähem veebruaris (45 mm). Lumesadu võib esineda novembrist aprillini (124 cm/a).

Rahvastik

2010. aasta rahvaloenduse järgi moodustavad elanikest afroameeriklased 46,1% ja valged 43,5%. Veel 2000. aastal olid ülekaalus valged – valgeid 47,02%, afroameeriklasi 43,26%. Ladinaameeriklaste osakaal (sõltumata rassist) rahvastikust oli 2010. aastal 14,3%.

2015. aastal oli leibkonna keskmine sissetulek 27 990 dollarit. Alla vaesuspiiri elab 35,9% elanikest.

Haridus

Linna lähedal University Centeri asulas asuvad 1955. aastal asutatud ametikool Delta College ja 1963. aastal avatud Saginaw Valley State University ning eraülikooli Davenport University linnak.

Transport

Linna lähedalt möödub kiirtee Interstate 75. Läbi linna kulgeb tugimaantee Interstate 675.

Lähim suurem lennujaam on linnast umbes 20 km kaugusel loodes asuv MBS International Airport, mis teenindab ühtlasi ka Midlandi ja Bay Cityt. Saginaw' linna kõrval idas asub maakonna lennujaam Saginaw County H.W. Browne Airport.

Reisijate vedu raudteel lõpetati 1950. aastatel.

Kultuur

Dow Event Center

Linnas tegutseb sümfooniaorkester Saginaw Bay Symphony Orchestra, mis on loodud 1935. aastal.. Linnas asub 1927. aastal avatud teatrihoone Temple Theatre ning kunstimuuseum, endises postihoones asuv Saginaw' maakonna ajaloole pühendatud Castle Museum ja luuletaja Theodore Roethke'i kodumuuseum.

Suurim spordikeskus on sisehall Dow Event Center, kus asub linnas tegutseva jäähokiklubi Saginaw Spirit koduväljak. Saginaw Spirit mängib noorte jäähokiliigas Ontario Hockey League'is.

Sõpruslinnad

Saginaw' sõpruslinnad on Tokushima (Jaapan), Zapopan (Mehhiko) ja Awka (Nigeeria).

Popkultuuris

• 1964. aastal avaldas Lefty Frizzell laulu "Saginaw, Michigan", mis püsis neli nädalat USA kantrisinglite edetabelis esikohal.
• Saginaw' linna on mainitud folkrokidueti Simon & Garfunkeli laulus "America", mis on nende neljandal stuudioalbumil "Bookends" (1968).

Sündinud Saginaw's

• Robert Armstrong (1890–1973) – näitleja
• Wilber M. Brucker (1894–1968) – poliitik, 32. Michigani kuberner
• Draymond Green (1990) – korvpallur
• Ed Heinemann (1908–1991) – lennukidisainer
• Jason Richardson (1981) – korvpallur
• Theodore Roethke (1908–1963) – luuletaja
• Serena Williams (1981) – tennisist, endine maailma esireket
• Stevie Wonder (1950) – muusik

Välislingid

• Linna koduleht