New Yorgi osariik

New Yorgi osariik
inglise State of New York
New Yorgi osariigi lipp New Yorgi osariigi pitsat
Pindala: 141 300 km²
Elanikke: 20 201 249 (1.04.2020)
Rahvastikutihedus: 143 in/km²
Pealinn: Albany

New York on Ameerika Ühendriikide osariik 1788. aastast alates. Põhjas piirneb Kanada Québeci provintsiga, läänes Ontario provintsiga, lõunas Pennsylvania ja New Jersey osariigiga ning idas Vermonti, Massachusettsi ja Connecticuti osariigiga.

Osariigi suurim linn on New York. Suuremad linnad on veel Buffalo, Rochester, Yonkers ja Syracuse.

Tänu heal majanduslikul järjel olekule, sotsiaalse ressursi rohkusele ja euroopalike väärtuste tähtsaks pidamisele hüütakse seda Empire State'iks.

Praegune kuberner on Kathy Hochul.

Ajalugu

Eurooplased kaardistasid praeguse New Yorgi osariigi piirkonna 17. sajandi alguses seoses Henry Hudsoni retkega praegust Hudsoni jõge mööda üles. Retk sai teoks Madalmaade Ida-India Kompanii kulul ja nii muutus piirkond Hollandi kolooniaks keskusega Nieuw-Amsterdam (vt Uus-Amsterdam) praeguse New Yorgi linna koha peal. Koloonia tegeles peamiselt karusnahakaubandusega, ajapikku kasvas põllumajanduse tähtsus. Esimesed ümberasujad saabusid kolooniasse 1625.

Inglased hõivasid Uus-Hollandi koloonia 1664. Mõistes vastupanu asjatust, andis kuberner Peter Stuyvesant Nieuwe Amsterdami linna (ja seega ka kogu koloonia) ilma ühegi püssipauguta üle. Tähtsamad hollandikeelsed kohanimed asendati ingliskeelsetega, sealhulgas sai Nieuw-Amsterdamist New York. Hollandi kultuur jäi aga veel pikaks ajaks oluliseks. Kui New Yorgi linn muutus ingliskeelseks 18. sajandi esimesel poolel, siis näiteks Albany (endine Fort Oranje) oli veel 1750. aastatel hollandikeelne. Üksikutes maakohtades pidas hollandi keel vastu 19. sajandi alguseni.

Koloonia esimestel aastakümnetel olid suhted indiaanlastega suhteliselt rahumeelsed. Uusasukaid oli vähe ning karusnahakaubandus põhines kohapealt ostatavatel nahkadel. Eurooplaste arvu kasvades hakati aga indiaanlastega üha rohkem suhtlema jõupositsioonilt ning sagenesid konfliktid kariloomade pärast. Lisaks suri palju kohalikke Euroopast tulnud nakkushaigustesse.

Eeskätt tänu New Yorgi linnale haaras koloonia endale olulise osa Ameerika ja Euroopa vahelisest kaubandusest.

Iseseisvussõda möödus osariigile suuremate lahinguteta Briti okupatsiooni all.

Tohutu tõuke osariigi arengule andis Erie kanal (valmis 1825). Kanal ühendas osariigi läänepiiril asuva Buffalo Albanyga ja võimaldas niiviisi palju odavamalt kaupu läbi kogu osariigi vedada. Suurem tagamaa aitas New Yorgi linnal omakorda muutuda USA suurimaks sadamaks.

Kodusõjas toetas New York Uniooni kõige suurema hulga sõdurite ning tänu oma positsioonile finantskeskusena ka raha ja laenudega. Kodusõja orjandusevastane idee ei leidnud aga üldist toetust. 1863. aastal kehtestatud üldine sõjaväekohustus, mis "sunnib valge töölise minema sõtta neegri eest, kes vabana hakkab temaga konkureerima", põhjustas sama aasta juulis New Yorgi linnas mässu.

New Yorgi osariik oli 19. sajandil oluline tööstus- ja finantskeskus. Tööstuslik areng jätkus 1950. aastateni ja hakkas siis tasapisi taanduma. Osariik jäi rahvaarvu poolest alla Californiale ning 1994 ka Texasele. Tööstuse liikumine nn Sun Belti ning teistesse piirkondadesse mõjus eriti raskelt osariigi kesk- ja põhjaosale. Ka 1990. aastate kiire majandustõusu ajal töökohtade arv kohati vähenes.

Haldusjaotus

Regioonid

New Yorgi osariigi maakonnad

Osariik jaguneb 10 regiooniks, seitsmeks ülaosariigiks ja kolmeks alaosariigiks.

Upstate New York:

1. Western New York
2. Finger Lakes
3. Southern Tier
4. Central New York
5. North Country
6. Mohawk Valley
7. Capital District

Downstate New York:

8. Hudson Valley
9. New York
10. Long Island

Maakonnad

Regioonid jaotuvad kokku 62 maakonnaks, nende hulgas New Yorgi viis linnaosa:

• Albany maakond
• Allegany maakond
• Bronxi maakond
• Broome'i maakond
• Cattarauguse maakond
• Cayuga maakond
• Chautauqua maakond
• Chemungi maakond
• Chenango maakond
• Clintoni maakond
• Columbia maakond
• Cortlandi maakond
• Delaware'i maakond
• Dutchessi maakond
• Erie maakond
• Essexi maakond
• Franklini maakond
• Fultoni maakond
• Genesee maakond
• Greene'i maakond
• Hamiltoni maakond
• Herkimeri maakond
• Jeffersoni maakond
• Kingsi maakond
• Lewise maakond
• Livingstoni maakond
• Madisoni maakond
• Monroe maakond
• Montgomery maakond
• Nassau maakond
• New Yorgi maakond
• Niagara maakond
• Oneida maakond
• Onondaga maakond
• Ontario maakond
• Orange'i maakond
• Orleansi maakond
• Oswego maakond
• Otsego maakond
• Putnami maakond
• Queensi maakond
• Rensselaeri maakond
• Richmondi maakond
• Rocklandi maakond
• Saratoga maakond
• Schenectady maakond
• Schoharie maakond
• Schuyleri maakond
• Seneca maakond
• St. Lawrence'i maakond
• Steubeni maakond
• Suffolki maakond
• Sullivani maakond
• Tioga maakond
• Tompkinsi maakond
• Ulsteri maakond
• Warreni maakond
• Washingtoni maakond
• Wayne'i maakond
• Westchesteri maakond
• Wyomingi maakond
• Yatesi maakond

Kirjandus

• Milton M. Klein (ed), The Empire State: A History of New York, Cornell University Press, Ithaca/London 2001

Välislingid

• New Yorgi osariigi koduleht

	Ontario Ontario järv	Quebec	Champlaini järv
	Erie järv		Vermont Massachusetts Connecticut
		New Yorgi osariik
	Pennsylvania	New Jersey	Atlandi ookean