Pärnu Rannastaadion
| Rannastaadion | |
|---|---|
 | |
| Täisnimi | Pärnu Rannastaadion |
| Endised nimed |
Pärnu staadion (1929–?) Pärnu Kalevi staadion (?–2016) |
| Asukoht | Ranna puiestee 2, 80012 Pärnu, Eesti |
| Avatud | 14. juuli 1929 |
| Renoveeritud | 1961–1965 / 1982–1987 / 2015–2016 |
| Omanik | Pärnu Spordikool |
| Kate |
Muru (jalgpalliväljak) Rekortaan (staadionirada) |
| Arhitekt | KAMP Arhitektid |
| Mahutavus | 1501 |
| Staadioniraja pikkus | 400 m |
| Väljaku mõõtmed | 105 × 67 m |
| Koduleht | www.rannastaadion.ee |
| Võistkonnad | |
|
Pärnu JK Vaprus Pärnu JK Vaprus naiskond Pärnu JK Pärnu JK naiskond SK Altius | |
Pärnu Rannastaadion on mitmeotstarbeline kergejõustiku- ja jalgpallistaadion Pärnus. Staadion asub Pärnu rannarajoonis, aadressil Ranna puiestee 2.
Pärnu Rannastaadion koosneb peaväljakust, harjutusväljakust, hostelist, saunast ning jõusaalist. Staadion vastab IAAF-i ja UEFA II-le kategooriale.[1] Staadioni tribüünil on 1501 istekohta. Lisaks on staadioni ümbruses umbes 1000 seisukohta.[2]
Staadioni põhikasutajad on Pärnu Spordikooli kergejõustiklased ja jalgpalliklubid Pärnu JK Vaprus ja Pärnu JK.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Velodroom
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandi lõpus soovisid sakslastest velosipedistid Pärnusse velodroomi rajada ja küsisid selle jaoks linnavalitsuselt maad. Linnavalitsus otsustaski 1895. aastal anda nende käsutusse karjamaa Kaarli tänava ja mere vahel. Saksa rattasõitjate selts asus kohe territooriumi korrastama ning velodroom avati 1896. aastal. Lisaks ehitati ringraja äärde ka klubihoone.[3]
Rattasõidu kõrval kasutati velodroomi ka muudeks kultuuriüritusteks. Vene sõjaväelased süütasid klubihoone 1915. aastal põlema ja velodroomile kaevati sakslaste võimaliku dessandi tõrjumiseks kaitsekraavid.[3]
Tervise spordiväli ja staadionikomisjon
[muuda | muuda lähteteksti]1921. aastal sõlmis äsja asutatud Pärnu SS Tervis linnavalitsusega lepingu velodroomi kasutamiseks viieks aastaks. 1922. aastal ehitati platsile jooksurajad ja 1923. aastal toimus staadionil laulupidu.[3]
1926. aastal lõppes rendileping Tervisega. Seltsi tolleaegne juht Eduard Oja kutsus sama aasta novembrikuus kokku spordiorganisatsioonide esindajad, et pidada nõu edasise spordivälja korralduse asjus. Asutati seltsidevaheline platsikomisjon, mida hiljem hakati nimetama staadionikomisjoniks.[4]
1928. aasta alguses koostati liidu põhikiri, kuhu kuulusid Pärnu Jalgpalli Klubi esimees Arvid Kristjanson, Pärnu SS Vapruse esimees Villiam Puust ja Pärnu Saksa Spordiselts volinik Stakelberg.[4]
Pärnu staadion
[muuda | muuda lähteteksti]Laulupeo toimkonna nime all tegutsenud komisjonid ehitasid platsile plankaia ning kaks laululava. Viimase laululava ümberehitamisest ja täiendamisest kerkis staadionile esimene tribüün. Tribüün läks maksma 15 000 krooni, millest 5500 krooni andis linnavalitsus ja ülejäänud ehituskulud kandis laulupeo toimkond. Tribüünil oli umbes 700 istekohta. [4]
Ehitise all asusid kohvik, riietusruumid koos pesemisvõimalustega nii meeste- kui naisterahvastele. Tribüüni esiküljel rõdu kohal oli nimetus "Staadion". Väljaspoosel küljel asus lipukiri "Tervis – Jõud – Ilu". Tribüüni paremas tiivas asus kaks kassat ja kaks pesemisruumi. Vasakus tiivas oli kohvik. Tribüünil oli neli sissepääsu. Ukse kaudu pääses tribüünilt tänavapoolsele rõdule, kust avanes kaunis vaade üle puiestiku rannale ja merele.[4]
Jalgpalliväljaku mõõtmed olid 101x65, mida ümbritses 367 meetri pikkune jooksurada. Ühte staadioni otsasegmenti olid veel loodud tingimused kõrgushüppeks, kuulitõukeks ja odaviskeks ning rööbiti muruväljakuga oli ka kaugus- ja kolmikhüppe jooksuala ning liivakast. Teise otsasegmenti ehitati võrkpalliplats.[4]
14. juuli 1929 toimus Pärnu staadioni pidulik avamine, millest võttis osa kogu Eesti spordieliit. Pidustused algasid sportlaste rongkäiguga, mille järel peeti staadionil kergejõustikuvõistlused, kus Felix Beldsinski jooksis 3000 meetri jooksus uue Eesti rekordi. Avamine lõppes Tallinn-Pärnu jalgpallimatšiga, mille võitis 2:1 Pärnu, kuid inetu skandaaliga.[3]
Staadioni tribüün süüdati 9. veebruaril 1933. Politseil ei õnnestunud süüdlasi tabada. Kuna tribüün oli kindlustatud, siis projekteeris linnaarhitekt Olev Siinmaa koos insener N. Leydeniga uue ja veel uhkema tribüüni. Selle avamine toimus 9. juulil 1933. Jälle korraldati rongkäik ja kergejõustikuvõistlused, kus püstitati üks uus Eesti rekord ja parandati kolme Pärnumaa tippmarki.[3]
Staadioni tribüün elas üle teise maailmasõja ja sellel peeti kõik sõjajärgsed laulupeod. 1965. aastal vahetati staadioni kate. Ajahambast puretud tribüün lammutati 1981. aastal.[3][5]
Kalevi staadion
[muuda | muuda lähteteksti]Uue tribüüni ehitus võttis aastaid ja see valmis alles 1987. aastal. Vahepeal oli staadion läinud spordiselts Kalevi käsutusse ja staadioni hakati kutsuma Pärnu Kalevi staadioniks.[3]
Eesti taasiseseisvumise järel jäi staadioni korrastamine unarusse. Eriti halvas seisundis olid tribüün ja jooksurajad. Seetõttu andis Pärnu linn 2005. aastal spordiselts Kalevile staadioni hoonestusõiguse 99 aastaks. Lepingu järgi pidi Kalev kolme aasta jooksul staadioni renoveerima.[6]
Kuna Kalev ei suutnud tähtajaks staadionit korda teha, siis võttis Pärnu linn 2012. aastal hoonestusõiguse Kalevilt tagasi.[7]
Rannastaadion
[muuda | muuda lähteteksti]
2013. aastal korraldas linnavalitsus staadionile ideekonkursi, mille võitjaks tunnistati Kamp Arhitektid OÜ esitatud töö nimega „Sprint“.[8] 2014. aasta veebruaris nimetati staadion ümber Pärnu Rannastaadioniks.[9] Samal aastal kuulutas linn välja riigihanke staadioni ehitamiseks. Algselt loodeti, et staadion valmib 2015. aastal, kuid ehitushanke tulemused vaidlustati kohtus.[10][5]
Staadioni renoveerimistööd algasid 2015. aasta juulis pärast 11 kuud kestnud kohtuvaidluste lõppu.[5] Staadion sai nurgakivi 21. oktoobril 2015 ja Pärnu Rannastaadioni pidulik avamine toimus 9. juulil 2016.[11][12]
Rannastaadioni jooksuraja kate hakkas lagunema juba mõni kuu pärast jooksuraja avamist ja seetõttu vahetati katet juba 2019. aastal, kuigi see oleks pidanud remondita säilima vähemalt 10 aastat.[13]
Spordikompleks
[muuda | muuda lähteteksti]2016. aastal avatud Pärnu Rannastaadionil on iga päev avatud nii tavakülastajatele, harrastus- kui ja tippsportlastele. Rannastaadioni kompleksi kuulub lisaks peaväljakule ka harjutusväljak, hostel, merevaatega jõusaal, seminariruum ja kohvik Statka Resto. Peaväljakul leiavad aset nii jalgpallimängud kui ka kergejõustikuvõistlused. Peaväljakust idas asub 12 500 m²-ne muruga harjutusväljak.[14] Rannastaadioni hostelis on kokku 25 tuba, millest 3 on kolmesed toad ning 22 kahesed toad.[15]
Spordiklubid
[muuda | muuda lähteteksti]Jalgpall
[muuda | muuda lähteteksti]Rannastaadion on jalgpalliklubide Pärnu JK Vaprus ja Pärnu JK meeste ning naiste põhivõistkondade kodustaadioniks.[16][17][18][19]
Kergejõustik
[muuda | muuda lähteteksti]Rannastaadionit kasutavad Pärnu Spordikooli, Spordiklubi Altius ja Niidupargi Kergejõustikuklubi kergejõustiklased.[20]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Avaleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 29.11.2020. Vaadatud 20.12.2020.
- ↑ "Staadion". Originaali arhiivikoopia seisuga 29.11.2020. Vaadatud 20.12.2020.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Olaf Esna (22. juuli 2016). "Kui Rannastaadioni avati". Pärnu Postimees. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Balti riikide kauneim staadion". Eesti Spordileht. 20. juuli 1929. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Teet Roosaar (3. juuni 2015). "Algas Pärnu Rannastaadioni uuendamine". Pärnu Postimees. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ Eno-Gerrit Link (29. mai 2007). "Pärnu Kalevi staadioni uuendusplaan venib uude aastasse". Pärnu Postimees. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ Eno-Gerrit Link (3. aprill 2012). "Pärnu linn võtab Kalevilt staadioni hoonestusõiguse". Pärnu Postimees. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ Raido Keskküla (23. jaanuar 2014). "Linn otsib Pärnu staadionile konkursiga nime". Pärnu Postimees. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ Raido Keskküla (7. veebruar 2014). "Kunagine Kalevi staadion sai nimeks Pärnu Rannastaadion". Pärnu Postimees. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ Raido Keskküla (13. jaanuar 2014). "Pärnu uus staadion peaks valmima 2015. aasta suvel". Pärnu Postimees. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ "Pärnu Rannastaadion sai nurgakivi". 22. oktoober 2015. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ "9. juulil avatakse renoveeritud Rannastaadion". parnu.ee. 8. juuli 2016. Vaadatud 21.12.2020.[alaline kõdulink]
- ↑ Märt Pilme (20. märts 2019). "Galerii ja video: Pärnu linna au ja uhkus kooritakse paljaks". Pärnu Postimees. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ "HARJUTUSVÄLJAK". Originaali arhiivikoopia seisuga 27.01.2021. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ "HOSTELIST". Originaali arhiivikoopia seisuga 29.11.2020. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ "Pärnu JK Vaprus". jalgpall.ee. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ "Pärnu Jalgpalliklubi". jalgpall.ee. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ "Pärnu JK Vaprus (N)". jalgpall.ee. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ "Pärnu JK (N)". jalgpall.ee. Vaadatud 21.12.2020.
- ↑ "Pärnu Rannastaadion". Eesti Spordiregister. Vaadatud 21.12.2020.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pärnu Rannastaadion |
 Pärnu maamärgid | |
|---|---|
| Ajaloolised hooned ja rajatised | |
| Piirkonnad | |
| Loodus ja pargid |
Pärnu jõgi · Sauga jõgi · Rannapark · Munamäe park · Koidula park · Brackmanni park · Niidu park · Jakobsoni park · Vanapark · Siinmaa park · Salme park · Waldhofi park · Veteranide park · Annemõisa park · Pilli park · Vabaduse park · Lastepark · Mõrra park · Ülejõe park · Noorteväljaku park · Rääma park · Leinapark · Pärlimõisa tammepark · Pärnu Vallikäär · Vaasa park · Paju park · Iseseisvuse väljak · Vana-Pärnu metsapark · Vana-Pärnu Keskpark · Koolinoorte metsapark
|
| Rannad | |
| Kultuuriasutused | |
| Sport | |
| Transport | |
| Meelelahutus | |