16. märts
Ilme
<< Märts >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
26 | 27 | 28 | 29 | 1 | 2 | 3 |
4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
2024 |
16. märts on Gregoriuse kalendri 75. (liigaastal 76.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. märts (1900–2099). Aasta lõpuni on 290 päeva.
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1762 – Liivimaa kindralkuberneriks sai katoliiklasest iirlane George Browne.[1]
- 1918 – Kuressaare linnapeaks sai Axel von Rehekampff.[2]
- 1921 – Vabariigi Valitsus määras administratiivkorras väljasaadetavate välismaalaste paigutamise kohaks Kihnu ja Hiiumaa saare.[3]
- 1934 – Hans Alver valiti tagasi Haapsalu linnapeaks.
- 1934 – Tallinnas arreteeriti lapualane Kosti-Paavo Eerolainen.
- 1952 – Augsburgis asutati Eesti Ühiskond Saksa Liiduvabariigis.
- 1996 – Õigeusu kirik Eestis: tuhanded moskvameelsed õigeusklikud korraldasid Tallinnas ristikäigu, et palvetada kirikuvarade nende kätte jäämise eest ja kirikulõhe lahenemise eest.[viide?]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 597 eKr – Jeruusalemm kapituleerus Uus-Babüloonia suurkuninga Nebukadnetsar II üksustele. Juuda kuningas Jojakim vangistati ning tribuudikohuslase kuningana pandi troonile tema onu Zedekia.
- 1521 – Hispaania lipu all sõitev portugali maadeavastaja Fernão de Magalhães avastas Filipiinid.
- 1793 – maskiballil Rootsi Kuninglikus Ooperiteatris tulistati kuningas Gustav III-t. Kuningas suri 29. märtsil.
- 1802 – Ameerika Ühendriikides asutati West Pointi Sõjaväeakadeemia.
- 1815 – Willem I võttis endale Madalmaade Ühendkuningriigi kuninga tiitli.
- 1819 – John Bostock kirjeldas Londoni Kuningliku Meditsiini ja Kirurgia Ühingu koosolekul heinanohu kliinilisi sümptomeid. See oli esmakordne allergia sümptomite kirjeldus.
- 1831 – Pariisis ilmus Victor Hugo ajalooline romaan "Jumalaema kirik Pariisis".
- 1921 – Saksa keemik Fritz Winkler avastas uue agregaatoleku – plasmaoleku.
- 1939 – Adolf Hitler kuulutas okupeeritud Prahas välja Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi.[4]
- 1945 – Teine maailmasõda: Briti lennuvägi pommitas Würzburgi, hävitades 90% linnast.
- 1968 – Vietnami sõda: Mỹ Lai veresaunas tapsid USA sõdurid sadu relvastamata tsiviilisikud.
- 1978 – Punased Brigaadid röövisid Itaalia ekspeaministri Aldo Moro.
- 1986 – Šveitsis toimunud referendumil hääletas 75,7% osalenutest ÜROga liitumise vastu.
- 1990 – Lätis tähistati esimest korda Läti leegionäride päeva.
- 1995 – Mississippi ratifitseeris viimase osariigina USA põhiseaduse 13. paranduse, millega keelustati orjandus ja sunnitöö.
- 2014 – 2014. aasta Krimmi kriis: Krimmis ja Sevastopolis toimus "referendum" Venemaaga ühinemise küsimuses.[5] Väidetavalt osales 83,1% hääleõiguslikest, kellest 96,77% pooldas liitumist Venemaaga.[6]
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 16. märtsil
- 1751 – James Madison, USA neljas president
- 1789 – Georg Simon Ohm, saksa füüsik (Ohmi seadus)
- 1839 – René François Armand Sully-Prudhomme, prantsuse kirjanik, esimene Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1901)
- 1839 – John Butler Yeats, iiri kunstnik
- 1901 – Julius Oengo (J. Oro), eesti lastekirjanik ja luuletaja
- 1911 – Josef Mengele, sõjakurjategija
- 1927 – Vladimir Komarov, vene kosmonaut
- 1927 – Akivo Lenzner, eesti arst ja mikrobioloog
- 1939 – Carlos Bilardo, argentina jalgpallitreener
- 1940 – Bernardo Bertolucci, itaalia filmirežissöör
- 1946 – Anti Liiv, Eesti psühhiaater ja poliitik
- 1949 – Hieronymus, Colloredo-Mannsfeldi vürst
- 1953 – Richard Stallman, vaba tarkvara propageerija
- 1953 – Isabelle Huppert, prantsuse näitleja
- 1959 – Jens Stoltenberg, Norra poliitik
- 1967 – Lauren Graham, USA näitleja
- 1972 – Veiko Õunpuu, eesti filmilavastaja
- 1978 – Brooke Burns, USA modell ja näitleja
- 1984 – Nele-Liis Vaiksoo, eesti laulja
- 1987 – Tiiu Kuik, eesti modell
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 16. märtsil
- 37 – Tiberius, Vana-Rooma keiser
- 1919 – Jakov Sverdlov, Vene revolutsionäär ja riigitegelane
- 1925 – Valentin Sontag, Eesti sõjaväelane
- 1935 – Aaron Nimzowitsch, maletaja
- 1940 – Selma Lagerlöf, rootsi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1909
- 1945 – Marius Fabre, prantsuse kabetaja
- 1957 – Constantin Brâncuși, rumeenia skulptor
- 1982 – Veljo Käsper, eesti filmilavastaja
- 1984 – Ervin Abel, eesti näitleja
- 2011 – Gennadi Trifonov, vene luuletaja ja kirjandusteadlane
- 2022 – Helene Vannari, eesti näitleja
- 2024 – Meeli Sööt, eesti näitleja ja teatripedagoog
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +13,9 °C (2015)
- Tallinna miinimumtemperatuur –25,3 °C (1942)
- Tartu maksimumtemperatuur +12,0 °C (2015)
- Tartu miinimumtemperatuur –29,1 °C (1942)
- 1993, 2007 – päeva kõrgeim õhutemperatuur Moskvas (+8,1 °C)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 100
- ↑ Kohalik elu. Kuresaare Teataja, 13. aprill 1918, nr. 19, lk. 3
- ↑ Vabariigi Valitsuse poolt 16. märtsil 1921 a. vastuvõetud määrus väljamaalaste administratiiv korras paigutamise kohtade üle
- ↑ Vor 70 Jahren: Einmarsch deutscher Truppen in Prag Czech Radio, 17. märts 2009
- ↑ Krimmi referendumil toetas Venemaaga ühinemist 95% hääletajatest uudised.err.ee
- ↑ Sirje Rank.96,7 % hääletasid poolt Äripäev, 17. märts 2014