Aare jõgi
Aare (saksa keeles Aare, prantsuse keeles Aar) on jõgi Euroopas Šveitsis, Reini lisajõgi.
Vooluhulga poolest on Aare Reini tähtsaim lisajõgi, ületades kaugelt Moselit, Maini ja Neckarit.
Jõe kulg
[muuda | muuda lähteteksti]Algab Berni Alpidest Aare liustikult Grimseli kuru lähedal. Laskunud läbi Hasli oru ja Meiringenist ülalpool asetseva sügava Aare kuristiku, suubub Brienzi juures Brienzi järve.
Jungfrau ümbrusest alla voolav Lütschine jõgi suubub Brienzi järve, mille kaudu selle veed jõuavad Aaresse. Aare voolab läbi Interlakeni Thuni järve. Seal võtab ta endasse Kanderi jõe koos Simme ja Engstligega. Brienzi ja Thuni järv on laevatatavad.
Pärast Thuni järvest väljumist voolab mööda Šveitsi kiltmaad, algul põhja, muuhulgas ümber Berni linna, hiljem itta. Suubub vasakpoolse lisajõena Reini.
Arvandmed
[muuda | muuda lähteteksti]Jõe pikkus on 295 või 291 km. Ta on pikim jõgi, mis voolab lähtest suudmeni Šveitsi territooriumil. Valgala pindala on 17 800 või 17 620 km². Langus on 1565 m.
Kõrgvesi on kevadel ja suvel. Ülemjooksul on sageli suvised ja talvised tulvaveed. Keskmine vooluhulk on umbes 560 m3/s.
Majanduslik tähtsus
[muuda | muuda lähteteksti]Aare jõgi on energiarikas, sellel on mitu hüdroelektrijaama.
Ta on laevatatav alates Thuni järvest. Kanali kaudu on ta ühenduses Bieli järvega.
Jõeäärsed asulad
[muuda | muuda lähteteksti]Aare jõe ääres asetsevad Bern, Aarau, Thun ja Solothurn .
Lisajõed ja järved
[muuda | muuda lähteteksti]- Saane jõgi (Sarine)
- Gürbe
Brienzi järv
Grimseli järv
Oberaarsee (Ülem-Aare järv)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Vikisõnastiku artikkel: Aare |