Mine sisu juurde

Adõgee

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Venemaa haldusüksusest; rahva kohta vaata artiklit Adõgeed.

Adõgee Vabariik

vene Республика Адыгея
(Respublika Adõgeja)
adõgee Адыгэ Республик
(Adõge Respublik)


Pindala: 7600 km²
Elanikke: 500 591 (2024)
Rahvastikutihedus: 65,9 in/km²
Keskus: Maikop
Ametlikud keeled: vene ja adõgee
Kaart
Vabariigi territoriaalne jaotus

Adõgee (ametlik nimi Adõgee Vabariik, adõgee keeles Адыгэ Республик) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Lõuna föderaalringkonnas.

Adõgee asub enklaavina Krasnodari krai keskel.

Venemaa hakkas suurendama 19. sajandil oma mõju Taga-Kaukaasias, alustades 1817. aastal Kaukaasia sõda. Kuni 1864. aastani kestnud sõja tagajärjel oli osa adõgeedest sunnitud kolima Osmanite riigi aladele. Osa elanikest asusid ümber Kubani jõe vasakkalda tasandikele.

27. juulil 1922. aastal moodustati Tšerkessi (Adõgee) autonoomse oblast Kubano-Tšernomorskaja oblastis Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariigi koosseisus. Seejärel nimetati ringi Adõgee (Tšerkessi) autonoomseks oblastiks. 1928. aastal nimetati Adõgee autonoomseks oblastiks. See kuulus eri aegadel Põhja-Kaukaasia krai, Asovi-Tšernomorski krai ja Krasnodari krai koosseisu. 1936. aastal liideti autonoomse oblastiga Maikopi linn, mis sai keskuseks.

1960. aastate lõpus alustati Krasnodari veehoidla ehitusega, mis täideti veega 1975. aastaks.[1] Veehoidla alla jäi osa Adõgee territooriumist, põhjustades kahju majandusele (vee alla jäid põllumajandusmaad, metsad, asulad), kultuurile (vee all pühapaigad, kultuse kohad) ja ökoloogiale.[2]

5. oktoobril 1990 muutsid kohalikud rahvasaadikud oblasti nime Adõgee Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, aga sel polnud juriidilist jõudu. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsusega viidi Adõgee välja Krasnodari krai koosseisust.

3. juulil 1991 moodustati ametlikult riigivõimude otsusega Adõgee Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Adõgee Vabariigi nimi võeti kasutusele 23. märtsil 1992. aastal vabariigi Ülemnõukogu otsusega.[3]

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

Vabariigi koosseisus on 7 rajooni ja 2 linnaringkonda:

Rahvuslik koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Adõgee Vabariigis venelasi 270 700 (63,6%), adõgeesid 107 000 (25,2%), armeenlasi 15 600 (3,7%) ja ukrainlasi 5900 (1,4%).[4]

Adõgee Vabariigi rahvusliku koosseisu muutumine[5]
1926 1939 1959 1970 1979 1989 2002 2010
Adõgeed 50 800 (44,8%) 55 000 (22,8%) 65 900 (23,2%) 81 500 (21,1%) 86 400 (21,4%) 95 400 (22,1%) 108 100 (24,2%) 109 100 (25,2%)
Venelased 29 100 (25,6%) 171 900 (71,1%) 200 500 (70,4%) 276 500 (71,7%) 285 600 (70,6%) 293 600 (68,0%) 288 300 (64,5%) 270 700 (63,6%)
Armeenlased 700 (0,7%) 2300 (1,0%) 3000 (1,1%) 5200 (1,4%) 6400 (1,6%) 10 500 (2,4%) 15 300 (3,4%) 15 600 (3,7%)
Ukrainlased 26 400 (23,3%) 6100 (2,5%) 7900 (2,8%) 11 200 (2,9%) 12 100 (3,0%) 13 700 (3,2%) 9100 (2,0%) 5900 (1,4%)
Teised 6400 (5,7%) 6300 (2,6%) 7300 (2,6%) 11 200 (2,9%) 13 900 (3,4%) 18 700 (4,3%) 26 300 (5,9%) 19 900 (6,1%)
  1. КРАСНОДА́РСКИЙ КРАЙ. Большая российская энциклопедия 2004–2017.
  2. Адыгская (Черкесская) энциклопедия. Москва, 2006. 1247 с. ISBN 5-99003-371-0
  3. Закон Республики Адыгея от 23 марта 1992 года № 1-1. Архивировано 13 января 2016 года.
  4. "2010. aasta rahvaloenduse andmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2012. Vaadatud 1. jaanuaril 2012.
  5. Население Адыгеи

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]