Adi keel
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
| adi keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Indias (Arunachal Pradesh), Bhutanis, Hiinas |
| Kokku kõnelejaid | 100 190 |
| Keelesugulus |
Hiina-Tiibeti keeled Tiibeti-Birma keeled Põhja-Assami keeled adi keel |
Adi keel (või ka abhor, abor, boga’er luoba, lhoba, luoba) on üks Hiina-Tiibeti keelte hulka kuuluv Põhja-Assami keeltest.
Ainuüksi Indias on 97 000 adi keele kõnelejat (2001. aastal). Kõnelejate arv eri piirkondades kokku aga ulatub 100 190 inimeseni. Peamiselt kasutab adi keel ladina kirja, Hiinas tiibeti kirja. Selle keele kõnelejad on adid.[1]
Keelesugulus[1][2]
[muuda | muuda lähteteksti]Kõnelejate asualad[1]
[muuda | muuda lähteteksti]Adi keelt räägitakse Arunachal Pradeshis (India osariik): Ida-, Lääne- ja Ülem-Siangi ringkonnad, Ülem-Subansiri ja Dibangi oru ringkonnad, aga ka Assamis, põhjapoolsetel mägedel Assami orus, Bhutani ja Buruli jõe vahelisel alal. Lisaks räägitakse seda ka Bhutanis ja Hiinas (boga’er luoba).
-
Arunachal Pradesh
.svg)
Põhiarvsõnad 1–10[3]
[muuda | muuda lähteteksti]- – ā-kā
- – ā-ñī-ko
- – ā-ūm-ko
- – ā-pī-ko
- – pil-ŋo
- – ā-keŋ-ko
- – kī-nit-ko
- – pi-ñi-ko
- – ko-nāŋ-ko
- – ē-iŋ-ko
Keele struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Adi keel on aglutineeriv keel. Adi keele häälikusüsteem koosneb 15 konsonandist ehk kaashäälikust. Nendest neli on nasaalsed konsonandid – m, n, ŋ, ñ. Lisaks on veel üheksa vokaali ehk täishäälikut ja kuus diftongi ehk kahest erinevast täishäälikust koosnevat ühendit (kaksiktäishäälikut). Diftonge kasutatakse väga vähe.[4]
Lauseliikmete järjekord (sõnajärg) lauses on alus, sihitis ja tegusõna (Subject-Object-Verb, SOV). Abisõnad näitavad grammatilisi kuuluvusi. Eristatakse pikki ja lühikesi vokaale. Suurem osa sõnu on pikemad kui kolm silpi. Laensõnad on laenatud enamasti tiibeti keelest.[1]
- Omadussõna – erki
- Nimisõna – biidung
- Mitmus – boje
- Ainsus – baatel
- Tegusõna – engun
Sood
[muuda | muuda lähteteksti]Sugu – luube. Sulgudes näide, tähendus 'koer'
- Naissugu – ane luube (kiine)
- Meessugu – abo luube (kiibo)
- Kesksugu – dajam luube (ekii)
Võrded [5]
[muuda | muuda lähteteksti](Algvõrre-keskvõrre-ülivõrre)
botte – botteyana – botte yalumna (suur, suurem, suurim)
Emotsioone edasi andvad sõnad: Abah! Eh! Oh! Ah! Wah! Ei! Ayah! Ubi!
Keelenäide [6]
[muuda | muuda lähteteksti]No kape la? – Kuidas sul läheb?
Ngo ai dung. – Mul läheb hästi.
Huvitavat
[muuda | muuda lähteteksti]Adid kasutavad ka assami, hindi ja nepali keelt. Adi keel sarnaneb ka adi galo keelega, kuid need keeled on sotsiolingvistiliselt erinevad/kauged. Adi keelel on arvatavalt 19 dialekti. Adi keeles tehakse raadiosaateid ja ka piibel on tõlgitud adi keelde (2005–2009).[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 http://www.ethnologue.com/language/adi
- ↑ EKI keelte loend
- ↑ http://www.zompist.com/numbers.htm
- ↑ Morphology of the Adi Language
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2015. Vaadatud 18. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ An Introduction to Adi Language