Albert Hirschman

Albert Otto Hirschman (sünninimega Otto-Albert Hirschmann; 7. aprill 1915 – 10. detsember 2012) oli saksa juudi päritolu Ameerika Ühendriikide mõjukas majandusteadlane ning mitme poliitökonoomia- ja poliitideoloogiateemalise raamatu autor.

Karjääri algusaegadel uuris Hirschman arengumaade majandust. Siin pooldas ta tasakaalustamata kasvu. Kuna arengumaadel jääb vajaka otsuste tegemise oskustest, siis tuleks julgustada selliste oskuste tekkimist ning aidata neil ressursse kasutusele võtta.

Ta hilisem töö keskendus poliitökonoomiale. Raamatus "Exit, Voice, and Loyalty" kirjeldas ta inimeste võimalikke käitumisviisi vastamaks ettevõtete või riigikordade allakäigule (mujale minek või hääle tegemine s.t kaebamine/muudatusettepanekud/protest, ja neid mõjutav lojaalsuse aste). Raamatus "The Rhetoric of Reaction" seletas ta lahti kolm konservatiivide põhilist väidet, mida nood ühiskondlike muutuste vastu toovad: perverssuse argument, mõttetuse argument ja eksisteeriva olukorra ohustamise argument (perversity, futility, jeopardy).

Teises maailmasõjas aitas ta kaasa põgenike päästmisele okupeeritud Prantsusmaa aladelt.

Elukäik

Hirschman sündis Saksamaal Berliinis juudi peres. Ursula Hirschmann oli ta vanem õde. Ta käis Friedrich-Wilhelms Universitätis, HEC Paris, Sorbonne’i Ülikoolis ja Londoni Majanduskoolis (London School of Economics). 1938. aastal sai ta majandusteaduse doktorikraadi Trieste Ülikoolist.

Seejärel osales ta vabatahtlikuna Hispaania Vabariigi poolel Hispaania kodusõjas. Kui Prantsusmaa natsidele alistus, aitas Hirschman koostöös Varian Fryga paljudel kuulsatel Euroopa kunstnikel ja intellektuaalidel (näiteks Hannah Arendt, Marcel Duchamp, André Breton, Max Ernst, Marc Chagall) Ameerika Ühendriikidesse pageda. Hirschman, kes rääkis saksa keelt nagu sakslane, prantsuse keelt nagu prantslane ja itaalia keelt nagu itaallane, aitas neid okupeeritud Prantsusmaalt läbi Püreneede Hispaaniasse ja sealt Portugali.

1941–1943 oli Hirschman Rockefelleri stipendiaat California Ülikoolis Berkeleys, 1943–1946 töötas ta USA armee strateegiliste teenuste büroos (Office of Strategic Services), 1946–1952 juhtis ta Föderaalreservi Lääne-Euroopa ja Briti asumaadega tegelevat osakonda ja töötas Marshalli plaani kallal ja 1952–1956 tegutses ta Colombias majandusnõunikuna.

Seejärel suundus Hirschman akadeemiasse. Ta töötas Yale'i Ülikoolis (1956–1958), Columbia Ülikoolis (1958–1964), Harvardi Ülikoolis (1964–1974) ja Princetonis asuva Institute for Advanced Study juures (1974–2012).

1967. aastal avaldatud essees "The Principle of the Hiding Hand" ("Peitva käe põhimõte") kirjutas Hirschman, et kui inimene võtab mingi projekti oma plaanidesse, siis teadmatus tulevastest takistustest laseb tal ratsionaalselt projekti kallal tööle asuda, ja kui ta juba projekti kallal töötab, siis kasutab ta oma loomingulisust, et töö käigus ilmnevatest tõrgetest üle saada, sest on juba liiga hilja projekt hüljata. Ta kirjutas: "Kuna me paratamatult alahindame oma loomingulisust on soovitav, et me ligikaudu samal määral alahindaks enda ees seisva ülesande sooritamisel ette tulevaid raskusi, et need teineteist tühistavad alahindamised peibutaks meid võtma ette ülesandeid, mida me vastasel juhul ei julgeks ette võtta". Nähtamatu käe eeskujul andis Hirschman sellele nähtusele nimeks (ülesande keerulisust) 'peitev käsi' (hiding hand).

2003. aastal tunnustas Ameerika Politoloogia Assotsiatsioon ta raamatut "The Passions and the Interests: Political Arguments for Capitalism before Its Triumph" Benjamin E. Lippincotti auhinnaga, mida antakse elusolevale teoreetikule ta tagasivaadates olulise teose eest. See 1977. aastal välja tulnud raamat annab ülevaate kapitalismile aluseks olnud mõtete ajaloost. Hirschman kirjeldab seal, kuidas 17. ja 18. sajandi mõtlejad vastukaaluks inimkonna hävitajalikele kirgedele ahnuse-patu omaks võtsid. Mõtlejad nagu Montesquieu, Sir James Steuart ja Adam Smith soosisid kapitalismi, kuna see pidi kired alla suruma ja need "kahjutute" kaubanduslike tegevuste vastu vahetama. Hirschman märgib, et sõnade nagu ’pahe’ (vice) ja ’kirg’ (passion) asemele tulid sellised ilmetut terminid nagu ’eelis’ (advantage) ja ’huvi’ (interest).

Hirschman on öelnud, et kõige rohkem nautiski ta "Kirgede ja huvide" raamatu kirjutamist. Biograaf Jeremy Aldermani kohaselt peegeldas raamat Hirschmani poliitilist mõõdukust. See oli väljakutse majandusteadlastele, kes nägid inimeses vaid "kasulikkuse maksimeerimise masinat" ja samuti marksistide või kommunitaaride "nostalgiale tarbijate saamahimule kaotatud maailma järele".

2007. aastal hakkas Sotsiaalteaduste Uuringunõukogu (Social Science Research Council) Hirschmani auks välja andma iga-aastast auhinda.

Hirschman suri 97-aastaselt 10. detsembril 2012.

Raamatud

• 1945. "National Power and the Structure of Foreign Trade". 1980 laiendatud trükk, Berkeley : University of California Press
• 1955. "Colombia; highlights of a developing economy". Bogotá: Banco de la Republica Press.
• 1958. "The Strategy of Economic Development". New Haven, Conn.: Yale University Press. ISBN 0-300-00559-8
• 1961. "Latin American issues; essays and comments" New York: Twentieth Century Fund.
• 1963. "Journeys toward Progress: studies of economic policy-making in Latin America". New York: Twentieth Century Fund
• 1967. "Development Projects Observed". Washington, D.C.: The Brookings Institution
• 1970. "Exit, Voice, and Loyalty: Responses to Decline in Firms, Organizations, and States". Cambridge, MA: Harvard University Press. ISBN 0-674-27660-4
• 1971. "A bias for hope : essays on development and Latin America". New Haven: Yale University Press.
• 1977. "The Passions and the Interests: Political Arguments For Capitalism Before Its Triumph". Princeton, NJ: Princeton University Press. ISBN 0-691-01598-8.
• 1980. "National power and the structure of foreign trade". Berkeley: University of California Press.
• 1981. "Essays in trespassing: economics to politics and beyond". Cambridge (Eng.); New York: Cambridge University Press.
• 1982. "Shifting involvements: private interest and public action". Princeton, N.J.: Princeton University Press.
• 1984. "Getting ahead collectively: grassroots experiences in Latin America" (Mitchell Denburgi fotodega). New York: Pergamon Press
• 1985. "A bias for hope: essays on development and Latin America". Boulder: Westview Press.
• 1986. "Rival views of market society and other recent essays". New York: Viking.
• 1991. "The Rhetoric of Reaction: Perversity, Futility, Jeopardy". Cambridge, MA: The Belknap Press of Harvard University Press. ISBN 0-674-76867-1 ja ISBN 0-674-76868-X .
• 1995. "A propensity to self-subversion". Cambridge, Mass.: Harvard University Press.
• 1998. "Crossing boundaries: selected writings". New York: Zone Books; Cambridge, Mass. Levitaja: MIT Press
• 2013. "Worldly Philosopher: The Odyssey of Albert O. Hirschman by Jeremy Adelman. ISBN 9780691155678. Princeton University Press. Princeton, NJ (2013)
• 2013 "The Essential Hirschman" Toimetanud Jeremy Adelman (Princeton University Press) 384 lk; 16 esseed.

Vaata ka

• Herfindahli-Hirschmani indeks