Amrum

Amrum (põhjafriisi keele kohalikus murdes (Öömrang)) Oomram) on saar Põhjameres, üks Friisi saartest. Amrum kuulub Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaale Põhja-Friisimaa kreisi Föhr-Amrumi maakonda. Asub Syltist lõunas ja Föhrist edelas. Saarest läände jääb Põhjameri, itta madal ja saarterohke Waddensee.

Amrumi pindala on 20,46 km² ning ta on suuruselt Saksamaa 10. saar. Saare pikkus on 10 km ja laius kuni 2,5 km. Saare läänerannikul on kuni 1 km laiune liivaluidete riba ja sellest läänes asub kogu Põhja-Euroopa suurim, 12 km pikkune liivarand^[viide?]. Saare kõrgus merepinnast on kuni 32 meetrit (Siatleri luitel). Saare põhjaosas moodustavad luited väikese Odde poolsaare.

Norddorfist põhjas on soo. Teine, väiksem soo asub Süddorfi ja Steenodde vahel. Kumbagi sood kaitsevad üleujutuste eest tammid.

Mõõna ajal saab Amrumilt jalgsi naabersaarele Föhrile kõndida.

Amrumil elab umbes 2300 inimest viies külas: Wittdün, Nebel, Norddorf, Süddorf ja Steenodde. Halduslikult jaguneb saar kolmeks vallaks: Norddorfi vald, Nebeli vald ja Wittdüni vald. Enamik asustusest on idarannikul. Saareelanike peamine elatusallikas on turism, sest põllumajanduse jaoks on saare pinnas ebasoodne.

Ajalugu

Amrumi asustuse vanimad jäljed on pärit neoliitikumist. Sellest ajast pärineb hulk dolmeneid. Säilinud on ka hulk pronksiajast ja rauaajast pärit haudu. Düünist on leitud rauaaegse küla jäänused.

Nime järgi on oletatud umbes 100 eKr koos kimbrite ja teutoonidega Roomat ähvardanud ambronite seost Amrumiga (varasem nimi Ambrum). Sel ajal oli saar maasääre abil mandriga ühendatud.

Varakeskajal asustasid saare friisid. Nende elatusalad olid soola tootmine, põllumajandus, kala- ja vaalapüük ning kaubalaevandus. 19. sajandi lõpus hakkasid kõik teised tegevusalad turismi kõrval tagaplaanile jääma.

Saare ainus sadam oli Sttenodde, kuni 1890 rajati saare uusim, Wittdüni küla, mille sadam sai kiiresti saare suurimaks. Wittdün on ka saare kõige enam turismist mõjustatud küla.

Alates keskajast kuulus Amrum vaheldumisi Taanile ja Schleswigi hertsogkonda. Kuni 1864. aastani, mil Taani kaotas Teise Schleswigi sõja, moodustas Amrum Taani enklaavi. Seejärel kuulus Amrum Preisimaa ja Austria ühise valitsemise alla, aastast 1867 ainult Preisimaale, alates 1871 Saksamaale. Ta kuulus ühte omavalitsusüksusse Tønderi saarega kuni 1920. aastani, mil rahvahääletuse tulemusena läks Tønder Taanile, aga Amrum jäi Saksamaale. Sellest ajast moodustab Amrum koos Föhri saarega ühise omavalitsusüksuse, mis kuni 1972. aastani kandis nime Lõuna-Tönderni maakond.

19. sajandil emigreerus rohkem kui veerand saareelanikest USA-sse. Tänapäeval on USA-s rohkem Amrumi päritolu inimesi kui Amrumil enesel. Arendatakse sidemeid Amrumi ja USA vahel.

Pilte

Aerofoto
Norddorf
Kirik Nebelis
Majakas
Friesen-Café

Välislingid

Amrumi koduleht