Angkor Wat
| Angkor Wat | |
|---|---|
|
| |
| Koordinaadid: 13° 25′ N, 103° 52′ E | |
  |
Angkor Wat oli alguses hinduistlik Višnu tempel, hiljem budistlik tempel muistses Angkori linnas Kambodžas. See ehitati Khmeeri impeeriumis 12. sajandi esimesel poolel kuningas Suryavarman II valitsusajal (valitses 1113 – u 1150).
Angkoris olid kümned kivist ehitatud hinduistlikud ja budistlikud templid, millest suurim oli Angkor Wat (wat tähendab khmeeri keeles templit).
Angkor Wat on maailma suurim pühakoda. Tänapäevani pole selge, milliseid tehnoloogiaid muistsed meistrid selle ehitamisel kasutasid. Alles aerofotod näitasid tänapäeva uurijatele, kuivõrd ideaalsed on Angkori templikompleksi proportsioonid.
Alates 13. sajandi lõpust hakkas Angkor Wat tasapisi liikuma hindu mõju alt theravaada budistide mõju alla. Tänapäeval ongi Angkor Wat tuntud kui budistlik templikompleks.
Kambodža pealinn Angkor jäi siiamlaste sõjasalkade pidevate rünnakute objektiks: 1431. aastal vallutasid ja rüüstasid nood Angkori. Ainult vietnamlaste ja siiamlaste sõjaline konkurents võimaldas khmeeride kuningriigil nendes kurnavates sõdades naabritega säilitada oma sõltumatust.
Khmeerid olid sunnitud Angkori maha jätma. 1443. aastal rajasid nad kuningriigi uue pealinna Phnom Penhi neile alles jäänud riigi keskossa. Phnom Penh oli riigi vähenenud võimalusi arvestades Angkorist märksa väiksem.
Tühjaks jäänud ja paljaks röövitud Angkor uppus peagi džunglisse. Hilisemad khmeeride põlvkonnad unustasid pikapeale keset metsikut troopikat laguneva Angkori üldse, jäid vaid legendid džunglis asuvast imelisest linnast. Esimesed Kambodža rannikule jõudnud eurooplased – portugallased ja hispaanlased – pidasid neid legende muinasjuttudeks.
1863. aastal jõudis Angkori prantslasest loodusteadlane Henri Mouhot. Mouhot sai nähtust šoki: prantslasel oli maha jäetud templimaastikku nähes tunne, nagu ta oleks sattunud teisele planeedile, kus tsivilisatsioon on kosmilise kataklüsmi tagajärjel hukkunud. Sellele järgnesid teaduslikud ekspeditsioonid, peamiselt 1899. aastal asutatud École française d'Extrême-Orient egiidi nime all. Uurijad, kelle hulgas oli ka Vene päritolu kunstiteadlane V. Golubev, mängisid suurt rolli templikompleksi uurimisel, puhastamisel ja konserveerimisel. II maailmasõda katkestas need tööd kümneks aastaks. Tööde juurde naasti 1950. aastatel ja need jätkusid 1970. aastateni.
Ameeriklaste agressioon Indohiinas, punaste khmeeride valitsemine Kambodžas, rohked riigipöörded, revolutsioonid ja muud sedasorti takistused pidurdasid restaureerimistöid Angkoris kaheks aastakümneks.
Sellel perioodil avastasid Angkori templid kunstiröövlid. Aardekütid raiusid templite seintest lahti skulptuure ja reljeefe, mis seejärel veeti salakaubana Taisse ja sealt edasi Euroopasse. Templid, mille rikkusi džunglid olid kaitsnud pikki sajandeid, laastati mõne aastakümnega. Ulatuslikud templite taastamistööd algasid alles 1990. aastatel.
Tänapäeval on Angkor Wat Kambodža tähtsaim turismiobjekt.