Antoine Jérôme Balard
| Antoine Jérôme Balard | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
30. september 1802 Montpellier |
| Surmaaeg |
30. märts 1876 (73-aastaselt) Pariis |
| Amet | professor |
| Töökoht | |
| Autasud | Auleegioni komandör |
Antoine Jérôme Balard (30. september 1802 Montpellier – 30. märts 1876) oli prantsuse keemik, Prantsuse Teaduste Akadeemia liige (1844).
Ta alustas tööd apteekrina, aga pärast õpet hakkas tööle oma kodulinna ülikooli loodusteaduskonna keemialaborandina. Peatselt sai ta keemiaprofessoriks ning õpetas lisaks ülikoolile farmaatsiakoolis ja kuninglikus kolledžis.
1826. aastal avastas Balard broomi. Ta avastas senitundmatu elemendi mereveest ja andis sellele nime. Aasta varem oli temast sõltumatult broomi mineraalsooladest avastanud saksa keemik Carl Jacob Löwig ja neid mõlemaid peetakse broomi avastajateks.
See saavutus tegi Balardi nii tuntuks, et tagas talle valimise Louis Jacques Thénardi järglasena College de France'i keemiaprofessoriks. Tema õpilased, siis assistendid ja seejärel kolleegid olid Marcellin Berthelot ja Louis Pasteur. Balardi laboris avastas Pasteur erinevuse vasaku- ja paremakäeliste kristallide vahel, töötades viinhappega. Balard aitas ka Pasteuril välja töötada katset, mille abil Pasteur hiljem näitas, et elu iseeneslik teke elutust ainest ei ole võimalik.
Tänapäeval tuntakse Balardi peamiselt broomi avastamise ja paljude broomi sisaldavate liitainete valmistamise poolest, aga ta oli viljakas nii teoreetilises kui rakendusteaduses. Ta otsis võimalusi, kuidas saada majanduslikult tasuval moel mereveest kaaliumkarbonaati ja naatriumhüdroksiidi. Nende tööde praktiline väärtus kadus pärast seda, kui Saksamaal Staßfurdis avastati suured potaselademed, mida hakati 1861 kaevandama. Esimesena väljendas ta seisukohta, et kloori valgendavad omadused tulenevad kaltsiumkloriidist ja kaltsiumhüpokloriidist. Orgaanilise keemia vallas avaldas ta teadustöid ammooniumoksalaadi lagunemise kohta, mille käigus tekib oksalaathape, samuti amüülalkoholidest, tsüaniididest ning etüülnitraadi ja dietüüleetri omavahelisest erinevusest.