Bretša

Basaltne bretša, rohekas põhimass koosneb epidoodist

Neugrundi meteoriidikraatrist pärit peamiselt gneisist ja amfiboliidist koosnev bretša. Pilt on tehtud Ristna neemel (Harjumaa)

Bretša on ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim.

Põhiline osa kivimist moodustub tavaliselt purustatud kivimite peentest tükkidest. Kivimi koostis ei ole selle kivimi puhul esmatähtis. Bretša võib koosneda nii sette-, moonde- kui ka tardkivimeist. Oluline on see, et bretša tekkeks on alati vaja kivimite liikumist, sest bretša tekib kivimite mehaanilise purustamise ja hilisema taaskokkuliitumise tulemusel. Vastavalt tekkeliigile nimetatakse bretšasid tektoonilisteks (Maa tektoonilised liikumised), moondelisteks (purustusmoone), vulkaanilisteks, impaktseteks (meteoriidiplahvatus) jne.

Eestis võib bretšasid leida Loode-Eestist, näiteks Osmussaarelt. Neid nimetatakse neugrundbretšadeks ja nad on tekkinud meteoriidiplahvatuse tagajärjel purustatud kivimeist. Bretšasid on nii Eesti aluskorras, settelises aluspõhjas kui ka rändkivide seas.

• 
  Merevee poolt lihvitud bretša Osmussaarel.
• 
  Neugrundbretša Osmussaare I rahnuderühmas.
• 
  Bretšarahn Osmussaarel.
• 
  Ahhaatbretša. Schwarzwald, Saksamaa.

Välislingid

• Ulla Preeden, Impaktbretšade peenfraktsiooni lõimis, Kärdla, Neugrundi, Åvike ja Lumparni kraatrites, magistritöö 2004