Mine sisu juurde

Claude Mellan

Allikas: Vikipeedia
Claude Mellan
Autoportree
Sündinud 1598
Surnud 1688
Rahvus prantslane
Tegevusala kunstnik

Claude Mellan (23. mai 1598 Abbeville9. september 1688 Pariis) oli prantsuse joonestaja, graveerija ja maalikunstnik.[1]

Mellan sündis tolliametniku pojana.[2] Tema esimene teadaolev trükis, mis on tehtud Collège des Mathurinsi teoloogiatöö jaoks, näitab, et ta oli 1619. aastaks Pariisis.[1] Tema esimesi õpetajaid ei ole kindlaks tehtud, kuid arvatakse, et tema varased gravüürid näitavad Léonard Gaultier' mõju.[1]

Aastal 1624 läks Mellan Rooma, kus õppis lühikest aega graveerimist koos Francesco Villamenaga, kes suri samal aastal. Seejärel õppis ta Simon Vouet' käe all, kes oli olnud Roomas alates 1614. aastast. Vouet julgustas Mellani joonistama, pidades seda oluliseks nii graveerimisel kui ka maalimisel. Mellan graveeris mõned Vouet' tööd ja hakkas ka natuurist portreesid joonistama. Paljusid tema portreejoonistusi ei graveeritud kunagi.[1] Ta arendas välja oma stiili, mis oli iseloomulik kogu tema hilisemale loomingule. Paljud tema gravüürid Roomas olid reprodutseeriv graafika, sealhulgas näiteks Pietro da Cortona ja Gianlorenzo Bernini kavandid. Vähesed tema kavandite järgi tehtud teosed on "Püha Franciscus de Paul" ja "Pattukahetsev Magdaleena".[1]

Veronika rätt, Claude Mellani graveering, 1649

Aastal 1637, pärast Aix-en-Provence'is koos Nicolas-Claude Fabri de Peiresciga veedetud aega, naasis ta Pariisi, kus võttis kasutusele omapärase tehnika, mille puhul varju loomisel kasutas ta ruudustiku asemel paralleelseid jooni, reguleerides tooni nende laiust ja kaugust muutes.[2] Eriti tähelepanuväärne on tema gravüür "Kristuse nägu" (1649), teise nimega "Veronika rätt", mis on loodud ühe spiraalse joonega, mis algab Jeesuse ninaotsast.[1][2]

Hilisemal perioodil Pariisis graveeris Mellan enamasti oma tööd ise. Ta oli väga nõutud portreekunstnik, kes joonistas natuurist ja graveeris portreesid. Tema modellide hulka kuulusid Bourboni kuningliku perekonna liikmed. Tema joonistustes on rohkem stiili ja teostuse mitmekesisust, kui ta gravüürides.[1] Kaks näidet, millest on olemas nii joonistus kui ka gravüür, on Marie-Louise de Gonzague-Neversi ja Nemoursi hertsogi Henri de Savoie portreed.[1]

Ta lõi ka suuri religioosseid teoseid. Anatole de Montaiglon kataloogis 400 Mellani gravüüri[3] ja teada on umbes 100 joonistust.[1] Enamik neist asub Stockholmi Rahvusmuuseumis (Carl Gustav Tessini kogus) ja Ermitaažis Peterburis (Cobenzli kollektsioonis).[1] Mitmed Mellani kadunud maalid on teada tema gravüüride järgi, sealhulgas "Simson ja Delilah" ja "Ristija Johannes kõrbes.[1]

Ta suri Pariisis.

Eesti Kunstimuuseumi kogus asub tema teos "Apostelliku jõu näide" (1681, vasegravüür) ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses "Jean Pierre Camus' portree" (1652).[4]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Lavergnée, Barbara Brejon de (2003), "Mellan, Claude", Oxford Art Online, Oxford University Press, ISBN 978-1-884446-05-4, vaadatud 21. mail 2024
  2. 2,0 2,1 2,2 Strutt, Joseph (1786). A Biographical Dictionary: Containing an Historical Account of All the Engravers from the Earliest Period of the Art of Engraving to the Present Time (inglise). London. Lk 142-144.
  3. Bibliothèque nationale (France); Weigert, Roger-Armand; Préaud, Maxime; Bibliothèque nationale de France, toim-d (1939). Inventaire du fonds français: Graveurs du XVIIe siècle. Paris: Bibliothèque nationale. ISBN 978-2-7177-0886-8.
  4. https://www.muis.ee/search

Bibliograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Orazio ja Artemisia Gentileschi, Metropolitani kunstiraamatukogude täielikult digiteeritud näitusekataloog, mis sisaldab materjali Claude Mellani kohta (vt indeks)