Clermont-Ferrandi katedraal

Vaade katedraalile loodest

Katedraali põhiplaan

Clermont-Ferrandi Maarja taevamineku katedraal (prantsuse keeles Notre-Dame de l’Assomption, Cathédrale Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand) on 13. sajandist pärinev gooti kirik Clermont-Ferrandi kesklinnas, roomakatoliku kiriku katedraal, mille ehitamist alustati 1262. aasta Île-de-France'i gooti katedraalide eeskujul. Tänapäevani säilinud välimuse andis kirikule ehitusmeister Eugene Viollet-le-Duc, kes kõrgendas kiriku läänetorne 1866. aastal 96,2 meetrini. Katedraal on üleni ehitatud mustast laavakivist (pièrre de Volvic).

Ajaloost

Eelromaani ja romaani ehitised

Juba 450. aastal oli Clermont-Ferrandis katedraal, mis oli püstitatud piiskop Namatiuse eestvõttel. Kirik oli pühitsetud märtritele Agricolile und Vitalile, kelle säilmed toodi Bolognast Clermont-Ferrandi. Toursi Gregoriuse kirjelduse järgi oli kirik ristikujulise põhiplaaniga ja ümara apsiidiga, sel oli 42 akent, 70 sammast, kaheksa ust ja marmorist mosaiikidega kaunistatud seinad. 761. aastal purustati esimene kirik Pippin Lühikese sõjakäigus Akvitaania hertsogi vastu ja ehitati uuesti üles (piiskop Haldebert pühitses selle arvatavasti uuesti aastal 768).

946. aastal pühitses piiskop Etienne II uue katedraali neitsi Maarjale. Ta paigaldas kirikusse Neitsi skulptuur-relikviaari, mis oli kaetud kullaga ja mis asus seal Prantsuse revolutsioonini.

Gooti katedraal

1248. alustati uue gooti katedraali ehitust piiskoppide Hugues de la Touri algatusel ja 1253. aastast alates tema vennapoja Guy ning kanoonikute kapiitli eestvõttel. Katedraali arhitektiks peetakse Jean Deschampsi, kelle tööd jätkas ta sugulane Pierre Deschamps. Koorilõpmik valmis 1262. aastal, kooriruum, transept ja pikihoone esimene travee 13. sajandi lõpul.

14. sajandi esimesel poolel ehitas arhitekt Pierre de Cébazat veel kaks traveed, mis toetuvad eelmise romaani kiriku tornidele. 1350. aasta paiku katkes ehitus 500 aastaks, põhjuseks rahvastiku vähenemine ja vaesus Saja-aastase sõja ja Musta surma tõttu. Katedraali taheti lõpetada leekestiilis fassaadiga, kuid see osutus liiga kalliks. Siseruumi täiendati Martin Gouge de Charpaignesi (1415-1444) loodud leekestiilis koorivahevõrega , mis hävis 18. sajandil, ja Jacques d'Amboise'i (1505-1516) kooritoolistikuga. Jacques d'Amboise asendas ka originaalkatuse tänapäevani säilinud seatinast katusekattega ja püstitas selle tippu Iisai puu ja seda krooniva Neitsi skulptuuri.

Arhitektuur

Katedraali tornid on 96 m kõrged. Hoone ise on 99 m pikk, siseruumi pikkus 82,7 m. Kesklöövi kõrgus on 29,7 m ja laius 12,33 m. Kiriku ehitusstiili iseloomustavad gothique rayonnant' stiili tunnusjooned:

• viielöövilist pikihoonet pikendavad transept ja kooriruum
• koori ümbritseb kabelipärjaga kooriümbriskäik
• kõrgsein on kolmevööndiline: arkaadid ja valgmik on ühekõrgused, nende vahel stiilile erandlikult akendeta trifoorium
• saledad kimppiilarid jätkuvad seinaturpadena võlvideni, andes siseruumile tugeva vertikaalse aktsendi
• suured aknapinnad ja transepti 14. sajandist pärit roosaknad vitraažidega

Viollet-le-Duci 19. sajandil lisatud täiendused - pikihoone kaks läänetraveed ja eeskoda - sobituvad keskaegse stiiliga.

Katedraali kooriosa all on ümbriskäiguga ja kabelitega krüpt, mis pärineb 10. sajandist ja on säilinud osa 946. aastal pühitsetud romaani kirikust.

Pildid

• 
  Läänefassaad
• 
  Iisai puu ja Maarja kuju katusel
• 
  Ehitusdetail
• 
  Veesüliti
• 
  Katedraali siseruum
• 
  Maarja Magdaleena kabel ja keskaegsed aknavitraažid
• 
  Lõunapoolse transeptiharu roosaken
• 
  Detail kabelist krüptis
• 
  Seinamaaling krüpti ümbriskäigu laes