Mine sisu juurde

Eduskund

Allikas: Vikipeedia
Eduskund
Eduskunta
Tüüp
Tüüp Ühekojaline parlament
Ajalugu
Asutatud 9. mai 1906
Eelnev Soome maapäev
Juhtkond
Esimees Jussi Halla-aho, Põlissoomlased
alates 21. juunist 2023
Esimene aseesimees Paula Risikko, Koonderakond
alates 21. juunist 2023
Teine aseesimees Tarja Filatov, Sotsiaaldemokraatlik Partei
alates 12. aprillist 2023
Struktuur
Kohtade arv 200
Fraktsioonid

Koalitsioon (109)


Oppositsioon (91)

Volituste kestus Neli aastat
Valimised
Valimissüsteem Proportsionaalne
Esimesed valimised 16. aprill 1907
Viimased valimised 2. aprill 2023
Järgmised valimised 2027 või varem
Kogunemispaik
Eduskunna hoone, Helsingi
Veebileht
www.eduskunta.fi
www.riksdagen.fi
Soome parlamendihoone
Parlamendihoone trepid

Eduskund (soome keeles eduskunta, rootsi keeles riksdagen) on Soome parlament. See on ühekojaline ja koosneb 200 otse rahva poolt valitavast liikmest. Eduskund töötab Soome pealinnas Helsingis.

Parlamendihoone (soome keeles eduskuntatalo) asub Helsingis Mannerheimintie ääres. See ehitati Johan Sigfrid Siréni projekti järgi 1920. aastatel ja avati 7. märtsil 1931.

Eduskunna eelkäija oli Soome maapäev, mis oli asutatud aastal 1809, pärast Soome minekut Venemaa võimu alla.

Tänapäevasel kujul loodi Eduskund 1906. aastal. Esimesed Eduskunna valimised toimusid 15. ja 16. märtsil 1907. Soome oli esimene maa, kus naised said meestega võrdse aktiivse ja passiivse valimisõiguse. Ühtlasi said valida kõik Soome elanikud, sealhulgas need, kellele ei kuulunud maad, ja ükski rahvus polnud valimisõigusest ilma jäetud. Eduskunda valiti 19 naist, mis oli tollal pretsedenditult suur arv.

Esimestel aastatel takistasid Eduskunna tegevust Soome suurhertsogiriigi riigipea Nikolai II ja Venemaa sõjaväe ohvitseridest moodustatud Soome valitsus, kes juurutas venestamispoliitikat. Eduskund ei olnud tsaarivalitsusele kuulekas ning sellepärast saatis Nikolai II peaaegu igal aastal Eduskunna laiali ja korraldas uued valimised. Tõelise võimu sai Eduskund kätte alles pärast veebruarirevolutsiooni 1917.

Pärast oktoobrirevolutsiooni kuulutas Soome ennast 6. detsembril 1917 iseseisvaks ja puhkes Soome kodusõda, milles Soome senati juhitud Soome valgekaart purustas sotsialistide Soome punakaardi. Ühtlasi käis arutelu, kas Soomest peaks saama kuningriik või vabariik. Esialgu oli ülekaal monarhistidel, kelle mõjul valis Eduskund 1918. aasta sügisel Saksa vürsti Väinö I Soome kuningaks. Kuid Saksamaa kaotuse tõttu Esimeses maailmasõjas loobus Väinö I troonist. 1919. aasta parlamendivalimistel said vabariiklikud erakonnad kolmveerandi kohtadest ja uue kuninga valimine ei kerkinud enam kunagi päevakorda.

Siiski oli monarhistidel nii palju mõju, et Soome loodi presidentaalse riigina, kus presidendil oli väga suur võim. Selliseks jäi Soome enam kui 70 aastaks, kuni 1991. aasta põhiseadusreformini. Eduskunnal ei olnud siis palju võimu. Ühtlasi kuulus Eduskunda palju erakondi, kellest osa ei soovinud valitsusse kuuluda. Sellepärast iseloomustasid seda aega sagedased valitsusevahetused. Alles 1980. aastatel, kui Soome president oli Mauno Koivisto, sai Soome valitsused, mis püsisid terve parlamendivalimistevahelise aja.

Talvesõja ajal põgenes eduskund Helsingist Kauhajoele.

2000. aasta põhiseadusreformiga vähendati presidendi võimu ja Soome muudeti parlamentaarseks riigiks. Valitsuse ja Eduskunna käes olev võim suurenes. Ühtlasi likvideeriti rahvusvähemuste võimalus seaduseelnõusid blokeerida ja sätestati Euroopa Liidu seaduste arutamise kord Eduskunnas.

Naissaadikute osakaal on Soome parlamendis olnud läbi aegade maailma suurimaid: aastal 2003 valiti esinduskogusse 75 naist.

Parlamendivalimised

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Soome parlamendivalimised

Valimised toimuvad iga nelja aasta järel. Esinduskogu valimisteks jagatakse Soome 15 valimisringkonnaks. Kõik kohad selgitatakse ringkonnas avatud nimekirjadega d'Hondti meetodil. Iga valija saab hääletada ainult ühe kandidaadi poolt. Ahvenamaal on Soome Vabariigi põhiseaduse järgi üks koht Soome parlamendis.

Viimased parlamendivalimised toimusid 2023. aastal.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]