Eesti politsei (1918–1940)

Siin on ülevaade Eesti Vabariigi loomisel 1918. aastal moodustatud ja 1940. aastal Eesti okupeerimisega NSV Liidu poolt tegevuse lõpetanud Eesti korrakaitseorganisatsiooni arengust ja tegevusest.

Eesti riiklik iseseisvus kuulutati välja Tallinnas 24. veebruaril 1918. Järgmisel päeval algas kaheksa ja pool kuud kestnud Saksa okupatsioon ning Eestis kehtestati Saksa okupatsioonivõim. Saksa keisririik ei tunnistanud Eesti Vabariiki ja Eesti Ajutine Valitsus oli sunnitud minema põranda alla.

11. novembril 1918 Esimese maailmasõja lõpetanud Compiegne'i vaherahu järel andis Saksa volinik Baltimaades August Winnig võimu üle Eesti Ajutisele Valitsusele. Ööl vastu 12. novembrit 1918 võeti Tallinnas asunud politseijaoskonnad sakslastelt üle. Seda päeva, 12. novembrit 1918, loetaksegi Eesti politsei asutamise päevaks.

„Protokoll nr 1

11. nov 1918

Osavõtjad:

Peaministri asetäitja Jaan Poska.

Ministrid: Jüri Jaakson, Jaan Raamot, Juhan Kukk, August Hanko, Ferdinand Peterson, Peeter Põld.

Protokollis Th. Käärik.

Otsustatakse:

1) Kohustada omavalitsusi politseiasjandust oma kätte võtma.

2) Omakaitse laiali saata.

3) Maa kaitsmine Eesti Kaitseliidu kätte anda, mis allub sõjaministrile.

4) Mõnede Valitsuse liikmete sooviavalduse puhul ametist lahkuda: kõik Valitsuse liikmed jäävad oma kohtadele, kuni uue valitsuse moodustamiseni Vanematekogu ja Maapäeva poolt.

5) Avaldada rahvale üleskutse kolmes kohalikus keeles: "Eesti Ajutine Valitsus Eestimaa rahvale" ja volitada J. Poskat seda alla kirjutama.“

Ajalugu

 Pikemalt artiklites Eestimaa kubermangu korrakaitse ja Ajutise Valitsuse korrakaitse

Aastail 1918–1919 tegutses korrakaitse Eestimaa kubermangu Venemaa Ajutise Valitsuse miilitsaseaduse alusel, allus kohalikule omavalitsusele ning kandis miilitsa nimetust. Korra tagamiseks ja kuritegevusega võitlemiseks hakkas pärast Saksa okupatsiooni lõppu tegutsema kohaliku omavalitsuse poolt ülalpeetav miilits, mis oli moodustatud vastavalt 17. aprillil 1917 kehtestatud Ajutisele miilitsa seadusele. 2. märtsil 1917. aastal kogunes mõnisada inimest Tallinna börsisaali, kus otsustati linna kaitset korraldada, et panna piiri lõhkumistele ja röövimistele. Linna kaitsjad, valged lindid käe ümber, käisid salkades mööda linna julgeoleku kindlustamiseks. Seda võiks nimetada esimeseks katseks kaitseorgani loomisel julgeoleku kindlustamiseks pärast tsaarivõimude langemist. Seejärel Tallinnas asus kaitse korraldamisele revolutsiooniline Tallinna Tööliste ja sõjaväe saadikute nõukogu täidesaatev komitee, kus töötati välja juhis, mille põhjal asutati Rahva miilitsavägi. Nimetatud miilits komplekteeriti vabatahtlikest ja nende teenistustunnusmärgiks oleks käevarrel kantav Tallinna linna vapiga ja M tähega varustatud valge lint. 9. märtsil samal aastal võttis Tallinnas Tallinna linnavalitsus miilitsa korraldamise enda peale. 14. märtsil Eestimaa kubermangukomissar määras maakondadesse aga ajutised miilitsakomissarid: Harju maakonda J. Reinthal, Järva maakonda A. Veiler, Viru maakonda T. Kalbus, Lääne maakonda A. Eldring. Tallinna miilitsa ülemaks valiti 29. märtsil linnavolikogu poolt K. Päts, kes aga tegelikult miilitsa korraldamisele ei saanud asuda, sest TTSSN täidesaatev komitee, olid tema vastu. Selle asemel valiti 25. aprillil soldatite ja tööliste nõukogu miilitsaülemaks Tallinnasse A. Hellat. Hellat võttis miilitsas ette puhastustöö ja rookis 2000 inimesest välja ligemale 1800 kui kahtlase elemendi ja see miilits püsis Tallinnas kuni enamlaste riigipöördeni, kes 15. jaanuaril võtsid miilitsa üle ja tagandasid A. Hellati.

Tallinnas peeti 18. septembril ka seltskondlike organisatsioonide esindajate vaheline koosolek, kus otsustati asutada organisatsioonide esindajaist Omakaitse Nõukоgu", kes valib täidesaatva Komitee" Omakaitse" asutamiseks.

Otsus miilits taastada võeti vastu 12. novembril 1918, taastamise aluseks sai 1917. aasta ajutine miilitsaseadus. Saksa okupatsiooni sümboliks oleva politsei asendamine miilitsaga toimus kõikjal võimalikult pea pärast kohaliku võimu üle võtmist. Tallinnas võttis miilits juba 15. novembriks politsei funktsioonid üle, Tartus kaotati politsei ning taastati miilitsa tegevus alles 22. novembril. Militsionääride väliseks tunnusmärgiks olid tavaliselt ühist värvi käepaelad, Tartus sinised, Tallinnas aga punased ja linna vapiga Tallinna miilitsaülem oli Aleksander Hellat ja Tartu miilitsaülem Karl Einbund.

Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus alustas tööd 2. detsembril 1918. Detsembrist 1918 hakkas miilits töötama küll Politsei Peavalitsuse juhtimise all, kuid majanduslikult kuulus ka omavalitsuse haldusalasse. Tallinnas ja Tartus loodi lisaks veel kriminaaljaoskonnad. 1920. aastast oli Eesti korrakaitseorganisatsiooni nimetuseks politsei.

Korrakaitseorganisatsiooni ülesehitamise aeg kattus Eesti Vabadussõjaga, mistõttu tuli see moodustada erakordselt rasketes oludes. Kesise relvastusega, aga mõnikord isegi ilma relvadeta politseinikud abistasid sõjaväevõime, hoidsid tagalas vaos kuritegevust ning korraldasid koos Kaitseliiduga ühisoperatsioone, et tabada väejooksikuid, salaviinatootjaid ja spekulante.

Asutav Kogu võttis alles 17. detsembril 1919 vastu politsei korralduse. Loodi riiklik välispolitsei, kelle ülesanne oli hoida ühiskondlikku julgeolekut ja korda, kaitsta kõiki ja igaüht tooruse, vägivalla ning omavoli eest. Politsei ülalpidamise kulud kandis sestpeale riik. Maakondade ja linnade politseivalitsuste baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad. Tallinna, Tartu ja Narva, samuti ka vabariigi raudteed olid eraldatud ise politseiringkondadeks. Maakonna politseiülem asus maakonnalinnas, linna politseiülemad vastavates linnades ja raudtee politseiülem — Tallinnas. Esialgu oli kohalikke välispolitsei valitsusi 15, 4. novembril 1925 koondati need üheksaks prefektuuriks vastavalt kehtinud Eesti haldusjaotusele: Harju, Järva, Lääne, Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi, Viru ja Võru maakond.

1918. aasta novembris, peale saksa okupatsioonivõimude lahkumist Eestist alustasid tegevust omavalitsusele allunud miilitsavalitsused ja nende juures üksikud kriminaalpolitsei ametnikud, kes määrati ametisse maakondade miilitsaülemate poolt. 5. jaanuaril 1920. aastal valitsuse poolt vastu võetud Kriminaalpolitsei korralduse alusel asutati omavalitsustest sõltumatu Riiklik Kriminaalpolitsei, mille tegevust juhtis Kohtuministeeriumi koosseisu kuulunud Kriminaalpolitsei Peavalitsus.

Eesti kriminaalpolitsei asutamise kuupäev on 5. jaanuar 1920, kaitsepolitsei (aastast 1925 – Poliitiline Politsei) asutati 12. aprillil 1920.

Juhid ja organisatsioon

Politsei Peavalitsus, 1918–1926
Politseivalitsus, 1926–1938
Politseitalitus, 1938–1940

Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1940
Peakorter	Tallinn, Toompea loss
Asukoht	Lossi plats 1, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Emaorganisatsioon	Siseministeerium

Aastatel 1919–1926 tegutses Eesti politsei keskasutusena Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus;

Aastatel 1926–1938 Kohtu- ja Siseministeeriumi (1929–1934) ja Siseministeeriumi Politseivalitsus

Aastatel 1938–1940 Siseministeeriumi Politseitalitus

• 1918–24. maini 1919 Eduard Alver, Politsei Peavalitsuse ülem
• 1919–1920 Mihkel Ostrat, Politsei Peavalitsuse ülem
• 1920–1921 Karl-Johann Laurits, Politsei Peavalitsuse ülem
• 1921–1923 Hans Kuben, Politsei Peavalitsuse ülem
• 1924–1925 Hugo-Johannes Möldre, Politsei Peavalitsuse ülem(kohusetäitja)
• 16. veebruar 1925 – 16. märts 1934 Nigul Reimo, Politsei Peavalitsuse ülem ja alates 1. jaanuarist 1926 Politseivalitsuse direktor
• 1934–1935 Friedrich Kuusekänd, Politseivalitsuse direktor
• 4. jaanuar 1935–1938 Richard Veermaa, Politseivalitsuse direktor
  • abidirektor Johan Sooman,
• 1938–1940 Johan Sooman, Politseitalituse direktor

Politseiorganisatsiooni loomisel 1918. aastal (mida algselt nimetati miilitsaks), loodi välispolitsei kohalike omavalitsuse alluvuses, kuid 2. detsembrist 1918 koordineeris kogu politsei tööd Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus, 17. detsembril 1919 kommunaalpolitsei kaotati ja loodi riiklik politsei Politsei Peavalitsuse alluvuses.

Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 20. mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse, mille alusel loodi Siseministeeriumi alluvuses Politsei Peavalitsus, mis ühendas kõik kolm ametkonda. 16. juunist likvideeriti politsei-, kriminaal- ja kaitsepolitsei peavalitsused kui iseseisvad asutused. Siseministeeriumi Politsei Peavalitsuse juhiks oli peavalitsuse ülem (aastast 1925 politseidirektor). Politsei Peavalitsuse (Politseitalituse) ruumid asusid Toompea lossis. Politseivalitsused (alates 1926. aastast prefektuurid) paiknesid üldjuhul suurtes kivihoonetes, mida olid juba varem kasutanud tsaaripolitsei ja Vene Ajutise Valitsuse miilits.

1920. aastal asutati Eestis politseireserv, mille üksused asusid Tallinnas ja Petseris. Politseireservis teenis nii jala- kui ka ratsapolitseinikke. Ratsapolitsei üksused olid kõige mobiilsemad ja distsiplineeritumad politseiüksused. Politsei ratsareserv andis 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal enamlastele otsustava vastulöögi.

1925. aasta kevadel asutati Tallinnas, Lai tänav 46 Politseikool. Politseikooli kõrgema klassi lõpetas 598 politseiohvitseri, alamast klassist tuli reakoosseisule täiendust 717 isikut.

Aastail 1918–1925 moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna. Politseiasutuste kujundamise määrusega 1. jaanuaril 1926 loodi prefektuurid: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Pärnu Prefektuur (1926–1927), Viljandi Prefektuur (1926–1927), Võru-Petseri prefektuur, Lääne-Saare Prefektuur, Viru-Järva, Narva, Raudteede prefektuur.

1927. aastal ühendati Viru-Järva prefektuuriga Narva prefektuur, liideti Pärnu ja Viljandi prefektuurid Viljandi-Pärnu prefektuuriks. Tallinna-Harju ja Võru-Petseri prefektuuri koosseisu kuulus politsei ratsareserv.

1932. aastal muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur ja nimetati Võru-Petseri prefektuur ümber Petseri-Võru prefektuuriks.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaaside asutamisega Saaremaal asutati 13. oktoobrist 1939, Saare prefektuur ning eraldati Saare ja Lääne prefektuurid.

1940. aasta suvel tegutsesid 9 prefektuuri: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Viljandi-Pärnu, Petseri-Võru, Saare, Lääne, Rakvere-Paide, Narva, Raudteede prefektuur.

Politseiharud

Politseiteenistused jagunesid: välis-, kriminaal- ja poliitilise politseiks.

• Välispolitsei tegeles avaliku korra ja heakorra tagamisega. Välispolitsei koosseisus oli ka Tervishoiupolitsei', mis tegeles turgude valve ja puhtuse kontrolliga ning sanitaarkontrolliga toitlustusasutustes;
• Kriminaalpolitsei tegeles krimininaalkuritegude ärahoidmise ja avastamisega;
• Kaitse(poliitiline)politsei tegeles riigivastaste ja poliitiliste kuritegude ärahoidmisega.

Kohtueelset uurimist viisid läbi kohtu-uurijad.

Kriminaalpolitsei

Eesti kriminaalpolitsei moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, kriminaalpolitsei korraldusega Kohtuministeeriumi alluvuses. Kriminaalpolitsei jagunes maakondlikul alusel, s. t. kriminaalpolitsei komissaride ametkonnad paiknesid maakonnalinnades ja eraldi Narva linnas. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: Kriminaalpolitsei Peavalitsus Tallinnas ja linnade ja maakondade politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei komissarid allusid hiljem Politseitalituse kriminaalpolitsei inspektorile. Kriminaalpolitsei kohuseks oli prokuratuuri ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, kuritegevuse jälgimist alustada ja juurdlemist toimetada.

Alates 1. maist 1919 oli kriminaalmiilitsa ülem, 28. novembril 1919 nimetas Vabariigi Valitsus Kriminaalpolitsei Peavalitsuse ülema kohusetäitjaks ja 2. juulil 1924 Politsei Peavalitsuse ülema abiks Jakob Kuuse.

Ametinimetused

Miilitsa-politsei algaastatel olid ametinimetused järgmised: linna miilitsaülem, maakonna miilitsaülem, miilitsaülema abi, jaoskonnaülem, jaoskonnaülema abi, kantseleiamtnik, vanemmilitsionäär, militsionäär. 1926. aastal seoses politseiasutuste reorganiseerimisega võeti kasutusele ametinimetus komissar (jaoskonnaülem).

18. oktoobril 1919 ilmus Politsei Peavalitsuse ülema käskkiri, mis kohustas kasutama ametinimetustes endiste miilitsa-ametinimetuste asemel politseiametinimetusi: militsionäärid nimetati kordnikeks, vanemmilitsionäärid – vanemkordnikeks. 1921. aastast nimetati vanemkordnikud rajooniülemateks ning kordnikud jaotati kahte järku – kordnikud ja vanemkordnikud.

1. jaanuarist 1926 võeti kasutusele euroopalikud ametinimetused: politseidirektor (peavalitsuse ülem), prefekt (linna või maakonna politseiülem), komissar (jaoskonnaülem) ja konstaabel (rajooniülem).

Politsei kõrgem juht oli politseidirektor, tema abi oli politsei abidirektor, Politsei Peavalitsuse osakonnajuhataja oli politseiinspektor. Välis-, kriminaal- ja poliitilise politsei jaoskondi juhtisid komissarid ning abikomissarid.

Alates 1933. aastast kandsid kordnikud, vanemkordnikud ja allkonstaablid kogu riigis kumminuia, mis asendas täägi.

Politseivalitsused, 1918–1926

Ajalooliste Venemaa keisririigi Eestimaa ala Politseivalitsuste ning 9 maakonna ja linnade politseivalitsuste baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad. Tallinna, Tartu ja Narva, samuti ka vabariigi raudteed olid eraldatud ise politseiringkondadeks.

Tallinna linna Politseivalitsus

Tallinna Linna Miilitsavalitsus
Tallinna Linna Politseivalitsus

Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1926
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Viru tänav 6, Tallinn (1918) Aia tänav 12 (−1924) Pikk tänav 63 (1924–)
Tegevuspiirkond	Tallinna linn
Juht	Aleksander Hellat August Liit Voldemar Palitser Hans Kuben Rudolf Saar kt. Mihail Tang Oskar Tolmoff
Emaorganisatsioon	Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus

Tallinna politseiülemad

• 12. november – 17. november 1918, Aleksander Hellat, Tallinna linna miilitsaülem
• 17. november 1918 – 4. veebruar 1920, August Liit, Tallinna linna miilitsaülem
• 4. veebruar – 14. september 1920, Voldemar Palitser, Tallinna linna politsei ülem
• 14. september 1920 – 20. aprill 1921, Hans Kuben, Tallinna linna politsei ülem
• 20. aprill 1921 – 12. detsember 1924, Rudolf Saar, Tallinna linna politsei ülem
• 12. detsember 1924 – 7. veebruar 1925, Mihail Tang, Tallinna linna politsei ülema ajutine kt.
• 7. veebruar 1925 – 1. veebruar 1928, Oskar Tolmoff, Tallinna linna politsei ülem

Tallinna politseijaoskonnad

 Pikemalt artiklis Tallinna linnaosad#Politseijaoskonnad ja linnaosad, Tallinna-Harju prefektuur

• I politseijaoskond, Soo tänav 23, Niine tänav 15 (Vana-Kalamaja tänava ja Niine tänava ristmikul). Ülem: Martin Kanter, 13. november 1918 – 6. oktoober 1919, August Plink (1924);
  • Kopli abijaoskond, Vene tehases 24. Ülem: Voldemar Olup, 13. november 1918 – 1. veebruar 1921;
  • Balti Puuvillavabriku abijaoskond, Kopli tänav 21;
• II politseijaoskond, Kadriorus, Jakobsoni tänav 44/Koidula tänav 10. Ülem: Mihkel Mölder, 14. november – 18. detsember 1918, Jüri Schults (1921), Johannes Mardi (1924), Karl Podrätsik (1924);
• III politseijaoskond, Suur-Tartu maantee 43/Suur-Tartu maantee 37. Ülem: Arnold Reindorf, 13. november 1918 – 6. märts 1926;
  • Lasnamäe abijaoskond, Katusepapi tänav 7;
• IV politseijaoskond, Suur-Tatari tänav 46/Veerenni ja Tatari tänava nurgal asuv maja Tatari tänav 54. Ülem: Konstantin Kallismaa, 13. november 1918 – 9. september 1919, Leonhard Brunhof (Pruunmaa);
• V politseijaoskond, Paldiski maantee 23. Ülem: Johannes Hiis, 13. november 1918 – 5. veebruar 1920, Roman Pavian (1924), Eduard Miller (1924–);
• VI politseijaoskond, Pühavaimu tänav 11/Olevimägi 16. Ülem: Juhan Paas, 13. november 1918 – 15. september 1921, Evald Prunn, Nikolai Kõrge (1924);
• Politsei arestimaja/eeluurimisvangla, Vene tänav 23/Laboratooriumi tänav 20. Ülem: Aleksander Lange, 13. november 1918 – 6. märts 1920;
• Sadama politseijaoskond, Vana-Sadama tänav 19. Ülem: Eller;
• Tallinna Aadress- ja Leiubüroo, Vene tänav 23;
• Tervishoiupolitsei jaoskond, Pikk tänav 63.

• 1922. aastal töötas Tallinnas 497 politseiametnikku- ja teenistujat, nendest kordnikke ja vanemkordnikke oli kokku 331.

Tartu linna Politseivalitsus

Tartu Linna Miilitsavalitsus
Tartu Linna Politseivalitsus

Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1926
Peakorter	Tartu
Tegevuspiirkond	Tartu linn
Emaorganisatsioon	Siseministeeriumi Politseivalitsus

• 1917 Heinrich Luht, Tartu miilitsaülem
• 1918 Kaarel Eenpalu, Tartu miilitsaülem
• 1918–1919 Siegfried Tattar
• 1919 Johannes Kodres
• 1919 Nikolai Reiman
• 1919–1920 Oskar Truus
• 1920 Emanuel Kahna, Tartu linna politseiülem
• 1920– 20. aprill 1924 August Saar, Tartu linna politseiülem
• 1924 Oskar Truus, Tartu linna politseiülem
• 1924–1925 Nikolai Reiman, Tartu linna politseiülem
• 1925. aasta märts – 10. oktoober 1925, Artur Stolzen (1896– 10. oktoober 1925), Tartu linna politseiülem
• 1925–1926 Oskar Truus, Tartu linna politseiülem

Narva linna Politseivalitsus

Narva Linna Miilitsavalitsus
Narva linna Politseivalitsus

Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1926
Peakorter	Narva
Tegevuspiirkond	Narva linn

• 1918 – november 1918, Voldemar Palitser Narva miilitsaülem

Harju maakonna politseivalitsus

Harju maakonna Miilitsavalitsus
Harju maakonna Politseivalitsus

Asutatud	15. november 1918
Tegevuse lõpetanud	1926
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Pagari tänav 1, Tallinn (1918) Väike-Pärnu maantee 4-1 (−15.11.1921) Suur-Roosikrantsi tänav 12 (11.1921–) Pagari tänav 2 Lai tänav 48 (7.1.1925–) Pikk tänav 63
Tegevuspiirkond	Harju maakond

• Konstantin Maksimovitš Anikijev, Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu Harju maakonna politseivalitsuse, Suur-Tartu maantee 48A. (saksa keeles Harrische Kreispolizeiverwaltung, vene keeles Ревельское уездное полицейское управление) politseimeister
• 1917–1918, Robert Berendsen, Harju maakonna miilitsaülem
• 29. november 1918 – 20. aprill 1921, Rudolf Saar, Harju maakonna Politseivalitsuse ülem
• 20. aprill 1921 – 1. jaanuar 1926, Valdo Ojanurm (Voldemar Holm), Harju maakonna Politseivalitsuse ülem

Harju maakonna Miilitsavalitsuse koosseisus oli 1919. aastal 6 miilitsajaoskonda ja nendes 40 rajooni ning 2 linna:

• Keila miilitsa/politseijaoskond Keilas, Vaksali tänaval: Keila vald, Kernu vald, Klooga vald, Kloostri vald, Laitse vald, Saku vald, Saue vald, Vihterpalu vald, Madise, Risti, Nõva vald, Pakri vald Riisipere vald, Vardi vald, Kirna vald-Kohatu vald algselt ka Paldiski linn. Ülem: Martin Sellin, 25. november 1918 - 9. jaanuar 1920.
• Raasiku miilitsa/politseijaoskond Anija mõisas: Raasiku vald, Kuivajõe vald, Ravila vald, Alavere vald, Peningi vald, Anija vald, Kõnnu vald, Kolga vald, Kolga-Leesi, Kiiu vald, Kodasoo vald, Jõelähtme vald ja Haljava, Koogi, Loksa, Kuusalu, Kose alevikud. Ülem: Johan Tobias, 15. november 1918 - 1. mai 1924.
• Rapla miilitsa/politseijaoskond Raplas, Viljandi maantee 7: Rapla alevik, Rapla vald, Raiküla vald, Järvakandi vald, Kehtna vald, Ingliste vald, Juuru vald, Kabala, Kaiu vald-Kuimetsa vald, Triigi vald, Kohila vald, Hageri vald. Ülem: Valdo Ojanurm (Voldemar Holm), 12. november - 20. detsember 1920.
• Tallinna Linnaümbruse miilitsa/politseijaoskond: Hüüru vald, Harku vald, Kurna vald, Rae, Pirita, Nehatu vald, Saarte rajoon (Naissaare, Prangli vald); algselt ka Nõmme alew. Ülem Aleksander Vilde, 13. november 1918 - 15. veebruar 1921.
• Nõmme miilitsa/politseijaoskond Nõmmel, Pärnu maantee 43: Nõmme alevik, Valdeki ja Peetri aedlinnad. Ülem: Paul Ormus, 16. november - 1. detsember 1918.
• Paldiski (Baltiski) miilitsa/politseijaoskond Paldiski, Peetri tänav: Paldiski linn, Pakri vald, Kloostri valla Pakri poolsaare osa. Ülem: Paul Ormus, 1. detsember 1918 - 5. veebruar 1919.

Valga maakonna Politseivalitsus

Valgamaa miilitsa- ja politseiülemad

• 1919–1924, Hans Sims, Valga maakonna politsei ülem
• 1924, Rudolf Sabbe, Valga maakonna politsei ülem
• 1924–1925, Albert Ojason, Valga maakonna politsei ülem
• 27. jaanuar 1925 – , Peeter Kraav, Valga maakonna politsei ülema kohuste täitja

 Pikemalt artiklis Tartu-Valga prefektuur

Viljandi maakonna Politseivalitsus

1917–1918, 1918–1919 Mart Martinson, Viljandi linna miilitsaülem, 1919- Hermann Sumberg,

• 1917, Aleksander Ennemuist, Viljandi maakonna miilitsaülem
• novembrist 1918 kuni septembrini 1919, Jakob Vares, Viljandimaa miilitsaülem ja Viljandi komandant.
• – 10. juuli 1925, Jaan Käär, Viljandi maakonna politsei ülem
• 10. september 1925–1934, Mihail Tang, Viljandi maakonna politsei ülem ja Viljandi-Pärnu prefektuuri prefekt

 Pikemalt artiklis Viljandi-Pärnu prefektuur

Lääne maakonna Politseivalitsus

• 1918, Villem Väeden, Läänemaa miilitsaülem
• 1918, Johann Kokla, Haapsalu linnamiilitsa ülem
• 15. jaanuar 1919 – 1920, Johann Kokla Lääne maakonna miilitsaülem
• 1920 – 1925, Johann Kokla, Lääne maakonna Politseivalitsuse ülem ja seejärel Lääne-Saare prefekt

 Pikemalt artiklis Lääne-Saare Prefektuur

Võru maakonna Politseivalitsus

• 1917, Martin Taevere, Võru maakonna miilitsaülem

 Pikemalt artiklis Võru-Petseri prefektuur

Pärnu maakonna Politseivalitsus

• 1917, Aleksander Tammann, Pärnu maakonna miilitsaülem
• 1918, Hendrik Soo, Pärnu maakonna miilitsaülem
• 1918, Nikolai Talts, Pärnu maakonna miilitsaülem

 Pikemalt artiklis Viljandi-Pärnu prefektuur

Saare maakonna Politseivalitsus

1917, Aleksander Haamer, Kuressaare linna miilitsaülem

• 1918, Aleksei Niit, Saaremaa miilitsaülem
• 1922–4. juuni 1925, Jaan Tilling, Saare maakonna politseiülem
• 27. mai 1925–, August Kurg, Saare maakonna politseiülem

 Pikemalt artiklites Lääne-Saare Prefektuur ja Saare Prefektuur

Järva maakonna Politseivalitsus

• 1917, Aleksander Veiler Eestimaa kubermangu Järva maakonna miilitsa esimees ja Eestimaa kubermangukomissari Järva maakonna maakonna komissar
• 1917, Jaan Lintrop, Järva maakonna miilitsaülem
• 1. juuli 1917 – 6. aprill 1918, Karl Rumvold, Järva maakonna miilitsaülem
• 15.november 1918 – 1. juuni 1919, Karl Rumvold, Järva Maakonna Politseivalitsuse ülem
• 1. juuni 1919 – 15. detsember 1922, Mihkel Venda, Järva maakonna Politseivalitsuse ülem
• 15. detsember 1922 – 21. mai 1925, August Kurg, Järva maakonna Politseivalitsuse ülem
• 5. juuni 1925 – 1. jaanuar 1926, Jaan Tilling, Järva maakonna Politseivalitsuse ülem

 Pikemalt artiklis Rakvere-Paide prefektuur

Viru maakonna Politseivalitsus

1917–1918, Gustav Kütt, Rakvere linna miilitsaülem

• 25. veebruar 1918 – 1925 (vaheaegadega), Aleksander Aren, Viru maakonna miilitsaülem
• ...– 1925, Aleksander Aren, Viru maakonna Politseivalitsuse ülem

 Pikemalt artiklis Rakvere-Paide prefektuur

Petseri maakonna Politseivalitsus

• 26. august 1924 – 8. jaanuar 1925, Aleksei Ivask, Petseri maakonna politsei ülema k.t
• 23. märts 1925 – märts 1927, Jakob Vares, Petseri maakonna politseiülema k. t.

 Pikemalt artiklis Võru-Petseri prefektuur

Tartu maakonna Politseivalitsus

• 1917 Tartu maakonnakomissar Juhan Ostrat, ajutine maakonna miilitsaülema kohusetäitja
• 1918–1919 Ivan Beljajev, Tartu maakonna miilitsaülem
• 1919–1921 August Ott, Tartu maakonna politseiülem
• 1921 August Kurg, Tartu maakonna politseiülem
• 1921–1925 Oskar Tolmoff, Tartu maakonna politseiülem
• 1925 Artur Stolzen, Tartu maakonna politseiülem
• 1925 Jaan Unt, Tartu maakonna politseiülem

 Pikemalt artiklis Tartu-Valga prefektuur

Raudtee Politseivalitsus

 Pikemalt artiklis Eesti politseiprefektide loend

Prefektuurid, 1926–1940

1926. aastal muudeti politseiasutuste ja ametnike nimetusi - kohalikud politseivalitsused nimetati prefektuurideks ja nende juhatajad prefektideks, jaoskonnaülemad politseikomisarideks, rajooniülemad konstaabliteks.

1940. aasta suvel tegutsesid 9 prefektuuri: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Viljandi-Pärnu, Petseri-Võru, Saare, Lääne, Rakvere-Paide, Narva ja Raudteede prefektuur.

Isikkoosseis

• Tsaariajal, 1916. aastal, teenis Eesti alal politseis 2168 inimest.
• 1919. aastal teenis politseinikke 1460, kui veel kogu Eesti territoorium ei olnud vabastatud.
• 1920. aastal teenis politseinikke kokku 2250 – välispolitseis 1840, kriminaalpolitseis 299 ning kaitsepolitseis 111 ametnikku.
• 1938. aastal teenis 1791 politseinikku – 1486 välispolitseinikku, 157 kriminaalpolitseinikku ja 112 poliitilise politsei ametnikku. Politseivalitsuses töötas 31 ja Politseikoolis 5 ametnikku.

Eesti politsei likvideerimine

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

21. juulil 1940 kuulutati välja nõukogude võim ja 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. 28. augustil 1940 vallandati viimased 170 politseinikku ning politsei asemele loodi Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisu kuuluv tööliste-talupoegade miilits. Paljud endised politseinikud arreteeriti ja viidi Venemaale vangilaagritesse, kus paljud hukkusid. Kodumaale tagasi jõudsid vähesed, kes sageli olid invaliidistunud.

Vaata ka

• Politseivalitsus (Venemaa)
• Eesti politsei