Ekmani spiraal
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2012) |
Ekmani spiraal (inglise Ekman spiral) on teoreetiline joonis, mille saab luua, kui kujutada jõujooni nii, et tuul püsivalt puhub üle piisavalt sügava ja suure veekogu veemassi ning selle eri kihid (vertikaalsihis) hakkavad eri suundades ja erineva kiirusega liikuma. See nähtus on nimetuse saanud rootsi okeanograafi Vagn Walfrid Ekmani järgi. Pinnahoovuste (inglise surface currents) kõrvalekallet täheldas esimesena norra okeanograaf Fridtjof Nansen oma Frami ekspeditsiooni (1893–1896) ajal.
Ekmani spiraal tekib Coriolisi jõu tõttu, mis kallutab põhjapoolkeral liikuvad kehad nende esialgsest liikumissuunast paremale (lõunapoolkeral vasakule). Seega, kui püsiv tuul puhub põhjapoolkeral üle küllalt suure ookeani pinna, siis tekib pindmine veevool, mis püsiva tuule puhumise mõjul kogub üha kiirust ning Coriolisi jõu tõttu ei liigu mitte otse, vaid kaldub paremale. Veemassi sügavuse suurenedes väheneb sügavuti liikumapanevast tuulest saadud jõud ning üha suureneva hõõrdetakistuse tõttu kaldub veevool algasendist (pindmistest veekihtidest) järjest paremale, kuni veealune vool on pinnapealse veevoolu suunaga vastupidine. Seda sügavust, kus veevool on vastupidine veepinnal puhuva tuule suunaga, nimetatakse Ekmani sügavuseks.