Fedora

See artikkel räägib operatsioonisüsteemist. Filmi kohta kohta vaata artiklit Fedora (film).

---

Fedora

Fedora 12 (Constantine)
Ettevõte/arendaja	Fedora Project (toetab Red Hat)
OS-i tootepere	UNIXi-laadne operatsioonisüsteem
Hetkeseis	aktiivne
Lähtekoodi tüüp	vaba tarkvara
Algne versioon	16. november 2003
Stabiilne väljalase	41 / 29.10.2024
Sihtgrupp	üldkasutatav
Saada olev(ad) keel(ed)	mitmekeelne
Uuendamismeetod	Yellow dog Updater
Paketihaldur	RPM Package Manager
Toetatud platvormid	IA-32, x86-64, PowerPC
Tuuma tüüp	monoliitne (Linux)
Vaikekasutajaliides	GNOME
Litsents	GNU GPL ja teised
Veebisait	www.fedoraproject.org

Fedora on Linuxi-põhine UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis toetub paketihaldussüsteemile RedHat Packet Manager.

Fedorat arendab kogukonnapõhine Fedora Project ja ettevõtmist toetab Red Hat. Fedora eesmärk on toota avatud lähtekoodiga vabavara ja olla teenäitaja selle arendamisel. Fedora arendajad eelistavad tarkvara uute versioonide väljatöötamisel teha vanasse versiooni selliseid parandusi, mida Fedora kogukonna liikmed on soovitanud. See tagab, et versiooniuuendused on saadaval kõigis GNU/Linuxi distributsioonides.

Fedora on Red Hat Linuxi järglane ja seda ka nime poolest. Inglise keeles on fedora teatud viltkaabu, mis sai populaarseks 19. sajandi lõpus naiste peakattena, 20. sajandi algul ka meeste peakattena. Fedorat on kujutatud ka Red Hati logol.

Fedoral on võrdlemisi lühike toetusperiood: versiooni N toetus lõpeb üks kuu pärast versiooni N+2 väljalaset. Kuna versioonide vahele jääb 6 kuud, siis kestab versiooni toetus umbes 13 kuud.

Distrowatchi andmetel oli Fedora 2010. aasta alguses populaarsuselt teine GNU/Linuxi-põhine operatsioonisüsteem, jäädes alla vaid Ubuntule.

Fedora arendamisel on suurt tähelepanu pööratud turvalisusele. Fedora-põhiline turvavahend Security Enhanced Linux kasutab mitmesuguseid turvavahendeid, sealhulgas kohustuslikku juurdepääsuõiguste kontrolli Linuxi tuumas asuvate Linuxi turvamoodulite kaudu.

Ajalugu

Fedora Project sai alguse 2003. aasta lõpul, kui Red Hat Linuxi arendamine katkestati. Red Hat Enterprise Linux sai Red Hati ainsaks ametlikult toetatud GNU/Linuxi distributsiooniks, Fedorast sai kogukonnapõhine distributsioon. Red Hat Enterprise Linuxi versioonid kasvavad välja Fedora versioonidest. Fedorat on peetud ka Red Hati katselaboriks.

Fedora Linux sai alguse 2002 Warren Togami projektina, mis pidi pakkuma hoidlat hästi testitud kolmandate osapoolte tarkvarapakettidele, et mitte-Red Hat-päritolu tarkvara oleks lihtsam leida, arendada ja kasutada. Põhierinevus Fedora Linuxi ja Red Hat Linuxi vahel oli see, et Fedora hoidla arendamine põhines koostööl rahvusvahelise vabatahtlike kogukonnaga. Fedora Linux sai lõpuks osaks Fedora Projectist ja tõi sinna kaasa oma koostööl põhineva lähenemise. Fedora on Red Hati kaubamärk.

Fedora esimesed kuus versiooni (Yarrow, Tettnang, Heidelberg, Stentz, Bordeaux ja Zod) kandsid projektinime Fedora Core, ülejäänud, alates seitsmendast, lihtsalt Fedora. Fedora versioonid kannavad nime Moonshine, Werewolf, Sulphur, Cambridge, Leonidas ja Constantine. 11. mail 2010 avaldati 13. versioon Goddard.

Fedora Projecti juhatab nõukogu, mille liikmete enamuse valib Fedora kogukond.