Fentanüül

Fentanüül on sünteetiline opioid, mida kasutatakse koos teiste ravimitega anesteesias valu leevendamiseks. Samuti kirjutatakse seda tänapäeval välja inimestele, kellel on kroonilised valud või vähktõvest tingitud valud.

Lisaks sellele on opioid kasutusel ka kui nn vabaajanarkootikum, mida võetakse koos teiste opioididega, näiteks heroiiniga. Tihti kasutatakse koos fentanüüliga antidepressante, kokaiini ja metamfetamiini. Fentanüüli manustatakse mitmel viisil: veenisiseselt, nahapealselt (kasutades plaastrit), suukaudselt, kõrvakelmel, kõrvalestaaluselt või sisse hingates.

Tavalised kõrvalnähud fentanüüli kasutamisel on iiveldus, uimasus, oksendamine, väsimus, peavalu, kõhukinnisus, aneemia ja välised tursed. Kõige tõsisemad tüsistused, mis fentanüüli tarvitamisel võivad tekkida, on aga hüperventilatsioon, lihasjäikus, insult ja kooma. Põhiliselt toimib fentanüül aktiveerides μ-opioidi retseptoreid ning on kuni sada korda tõhusam kui morfiin. Fentanüüli töötlemisel on saadud ka analoogseid opioide, mille hulka kuuluvad näiteks karfentanüül, sufentanüül, alfentanüül ja remifentanüül.

Fentanüüli lõid dr Paul Jansseni ja tema firma Janssen Company 1960. aasta detsembris. Euroopas kasutati seda esimest korda 1963. aastal ja Ameerika Ühendriikides 1968. aastal. Sellest ajast on fentanüülist saanud maailma üks olulisemaid ja kasutatumaid opioidseid valuvaigisteid. Jansseni eesmärk oli leida tõhusam valutundetust esile kutsuv ravim kui morfiin või meperidiin ning sellest tulenevalt õnnestus tal 1960. aastal esimest korda fentanüüli sünteesida.

Meditsiin

Terav valu

Fentanüüli antakse patsientidele enne operatsiooni, operatsiooni ajal ja vahetult pärast operatsiooni selle tugeva valu vaigistava toime pärast. Seda manustatakse süstides ning lühiajalise valu korral, mida hoitakse kontrolli all lühiajalise toimega oopiumpreparaadiga, näiteks fentanüüliga.

Anesteesia

Fentanüül on anesteesias kasutusel täiendusena tavalisele anesteesiale või spinaalanesteesiale. Lisaks kasutatakse seda veel neuroleptanalgeesias koos droperidoliga.

Kroonilised valud ja pahaloomulised kasvajad

Krooniliste valude ja pahaloomuliste kasvajate korral manustatakse fentanüüli patsientidele, kellel on välja kujunenud oopiumpreparaatide vastu tolerants. Fentanüüli antakse ka patsientidele, kellel on niivõrd suured valud, et need nõuavad pikaajalist, ööpäevaringset oopiumpreparaadilist valuvaigistit. Fentanüüli võiks kasutada ainult siis, kui alternatiivsed ravivalikud ei sobi või on kasutuskõlbmatud. Seda seetõttu, et isegi kui manustada fentanüüli soovitatud koguses, on oht sellest sõltuvusse jääda või kuritarvitajaks saada nii suur, et sellest võivad tuleneda üledoos ja surm. Patsientidel on oopiumpreparaatide vastu tolerants siis, kui nad on saanud ööpäev läbi oopiumpreparaadilist ravi. Ravi peab sisaldama vähemalt 60 mg morfiinsulfaati, 25 μg fentanüüli nahapealse plaastri kaudu tunnis, 30 mg oksükodooni suu kaudu päevas või muud valu vaigistava toimega oopiumpreparaati iga päev vähemalt ühe nädala.

Kõrvaltoimed

Üldiselt kõige levinumad fentanüüliga kaasnevad kõrvalnähud on peavalu, iiveldus, oksendamine, uimasus ja kõhukinnisus. Nähud varieeruvad vastavalt sellele, millisele suuremale süsteemile fentanüül inimese kehas on mõju avaldanud.

Närvisüsteemi puhul on kõige levinumad sümptomid, mis esinevad rohkem kui 10% inimestest, somnolents (teadvuse hägunemise 2. aste) ja uimasus. Veel levinud, kuid vähem või kuni 10% inimestel, on väsimus, ärevus, ebanormaalne mõtlemine, peavalu, ärrituvus, letargia (pikaajaline sügava une taoline haiguslik seisund) ja külmavärinad.

Südameveresoonkonna puhul on kõige levinum kõrvalnäht tahhükardia ehk südameerutlus. See on kiirenenud südametegevus, mille puhul on südame löögisagedus üle 100 korra minutis.

Hingamisteedega kaasnevad kõige tuntumad sümptomid on haigutamine, hüperventilatsioon või riniit.

Psüühilised kõrvalnähud, mis esinevad enamikul inimestel, on ärevus ja ärritus, rahutus, depressioon, emotsionaalne labiilsus, eufooria, deliirium ja ebaisikustumine.

Ajalugu

Dr Paul Jansseni üks huvidest oli töödelda efektiivseid ja kiire toimega valuvaigisteid, et aidata lahendada paljusid valuga seotud probleeme meditsiinis. 1953. aastal olid saadaval nii morfiin kui ka meperidiin. Dr Janssen ja tema kolleegid arvasid, et piperidiiniring morfiinis ja meperidiinis on kõige olulisem keemiline struktuur, mis kutsus esile valutundetuse nende molekulides. Nad alustasid tööd meperidiiniga kui põhilise molekuliga uute ja paremate ühendite tootmises, sest meperidiin ei olnud nii kompleksne molekul kui morfiin ning seda oli lihtsam muuta. 1953.–1957. aastal töötasid Janssen ja tema tiim välja tosinaid uusi tõhusaid valuvaigisteid, fentanüüli sünteesisid nad esimest korda 1960. aastal. Fentanüül oli kümme korda tõhusam kui fenasopüridiin, mis oli fentanüüli eelkäija. Selle lõid samuti Janssen ja tema firma Janssen Pharmaceutica 1957. aastal. Lisaks sellele oli fentanüül mitusada korda tõhusam kui morfiin.

Fentanüül Eestis

Eestis on fentanüül ringluses ka illegaalsel narkootikumiturul, kus seda tuntakse nimetustega "valge hiinlane", "pärslane" ja "afgaan". Puhtuse poolest silma paistnud afgaani hakati Eestis kasutama 2009. aasta kevadel. Selle manustamise tagajärjel on olnud surmajuhtumeid, mis on tingitud üledoosist, kuna teadmatusest on tarvitatud afgaani liiga suures koguses. Tänavatel müüdavale fentanüülile on lisatud ka teisi aineid, näiteks glükoosipulbrit ja kriiti, või teisi narkootikume, näiteks heroiini. Fentanüüli müüakse Eestis tavaliselt fooliumpakikestes, mida tänavakeeli nimetatakse tšekkideks või poolikuteks.