Giorgio Antonucci
Giorgio Antonucci (24. veebruar 1933 Lucca – 18. november 2017) oli Itaalia terapeut, kes oli tuntud kui psühhiaatria põhialustes kahtleja.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1963 õppis Antonucci psühhoanalüüsi koos psühhosünteesi rajaja Roberto Assagioliga ja hakkas pühenduma psühhiaatriale, püüdes lahendada patsientide probleeme ja vältida hospitaliseerimist ja mistahes sundmeetodeid. Aastal 1968 töötas ta Cividale del Friuli linna haigla selles osakonnas[2], mis oli avatud alternatiivina vaimuhaiglatele.
Aastal 1969 töötas ta Gorizia psühhiaatriahaiglas, mille juhataja oli Franco Basaglia.[3][4] Aastatel 1970–1972 juhatas Reggio Emilia provintsis asunud Castelnuovo nei Monti vaimse hügieeni keskust. Vahemikus 1973 ja 1996 töötas ta aga Imolas sealsete Osservanza ja Luigi Lolli psühhiaatriahaigla likvideerimise kallal. Aastal 1968 Sitsiiliat tabanud maavärina ajal töötas ta arstina Firenze tsiviilkaitseteenistuses. Hiljem elas Antonucci Firenzes ja osales organisatsiooni Inimõiguste kodanikekomisjon (Citizens Commission on Human Rights ehk CCHR) Itaalia haru töös.
Mõtted psühhiaatriast
[muuda | muuda lähteteksti]„Dacia Maraini: "Mida see uus meetod nende nn vaimuhaigete inimeste osas kaasa toob?"
Giorgio Antonucci: "Minu jaoks tähendab see seda, et vaimuhaigeid inimesi ei ole olemas ja et psühhiaatria tuleb tervenisti kõrvaldada".“– Intervjuu, 1978[5]
Oma kirjutistes on Giorgio Antonucci väitnud, et oma teooriates on ta lähedal Carl Rogersi humanistlikule-eksistentsialistlikule perspektiivile, psühhiaatria kriitikale keskendunud lähenemistele (Erving Goffman, Ronald David Laing, David Cooper ja Thomas Szasz[6]) ning Franco Basaglia kriitikale psühhiaatrilise institutsiooni suhtes.
Ka Szasz kinnitab seda, et ta nõustub Antonucciga nn psühhiaatriliste patsientide "isiku" mõiste osas: nad on sarnaselt meiega igas suhtes isikud, kelle üle saab emotsionaalselt otsustada ja seda ka nende "inimlikus olukorras"; "vaimuhaigus" ei tee patsienti "vähem inimeseks" ja ei ole tarvis pöörduda psühhiaatri poole, et viimane "neile inimlikkuse tagasi annaks".[6]
Ta on ka psüühilise kannatamise mitte-psühhiaatrilise lähenemise looja[1][7][8]; see põhineb järgmistel teesidel:
- Sunniviisiline pühendumine ei saa olla teaduslik ja meditsiiniline lähenemine kannatamisele, kuna see põhineb patsiendi tahte vastu suunatud vägivallal.
- Sunduse eetika asendatakse dialoogi eetikaga. Dialoog ei saa aset leida kui üksikisikud ei tunnista end omataoliste hulgas toimuval vastandamisel isikutena.
- Diagnoos heidetakse kõrvale kui psühhiaatriline eelarvamus, mis takistab inimeste kannatustega tegeliku psüühilise töö tegemist, kuna see toob kaasa looduse ja südametunnistuse vasturääkivused, vasturääkivused ühiskonnas ja koos elamise konfliktid.
- Psühhoaktiivsete ravimite eesmärk on rahustada, uimastada inimest selleks, et parandada psühhiaatrilise patsiendi eest hoolitsevate inimeste elamistingimusi. Keeldutakse kõigist muudest vahenditest, mis inimest kahjustavad; lobotoomiast kastreerimiseni (mida pakkusid välja ka mõned inimesed Itaalias, viidates seksuaalkuritegudele) ja ka igat tüüpi šokk.
- Selleks, et institutsioone kritiseerida, on vaja kahtluse alla seada ka need loonud mõtteviis.
Giorgio Antonucci ja Thomas Szasz
[muuda | muuda lähteteksti]Thomas Szasz on tema kohta öelnud järgmist. "Giorgio Antonucci on Itaalia psühhiaatriat loendamatult rikastanud. Teda on võimalik pidada heaks psühhiaatriks (mida iganes see sõna tähendab): ja see on tõsi. Teda on võimalik pidada ka heaks antipsühhiaatriks (mida iganes see sõna tähendab): ja see on täpselt sama kindel. Ma eelistan pidada teda lugupeetud isikuks, kes asetab austuse nn vaimuhaige vastu kõrgemale austusest eriala vastu. Selleks saadan ma talle oma tervitused".[7]
Autasud
[muuda | muuda lähteteksti]2005. aasta 26. veebruaril anti Giorgio Antonuccile Los Angeleses üle Thomas Szaszi preemia.
Töid
[muuda | muuda lähteteksti]- I pregiudizi e la conoscenza critica alla psichiatria (preface by Thomas S. Szasz), ed. Coop. Apache – 1986.
- Psichiatria ieri ed oggi, Enciclopedia Atlantica (European Book, Milano) – 1989.
- Il pregiudizio psichiatrico, Eleuthera – 1989 ISBN 88-85861-10-5.
- La nave del paradiso, Spirali – 1990 ISBN 88-7770-296-6.
- Freud e la psichiatria, Enciclopedia Atlantica, European Book, Milano – 1990.
- Aggressività Composizione in tre tempi in Uomini e lupi, Edizioni Eleuthera – 1990 issn 0392 5013.
- Psichiatria e cultura, Enciclopedia Atlantica, European Book, Milano – 1991.
- Contrappunti, Roma: Sensibili alle foglie – 1994 ISBN 978-8886323062.
- Critica al giudizio psichiatrico, Sensibili alle Foglie – 1994 ISBN 8889883014.
- Il giudice e lo psichiatra, collection Volontà di Eleuthera – volume – Delitto e castigo – 1994 issn 03392 5013.
- (with Alessio Coppola) Il telefono viola. Contro i metodi della psichiatria, Eleuthera – 1995 ISBN 9788885861602.
- Pensieri sul suicidio, Eleuthera – 1996 ISBN 88-85861-75-x.
- Il pregiudizio psichiatrico, Eleuthera – 1998 EAN 9788885861992.
- Le lezioni della mia vita. La medicina, la psichiatria, le istituzioni Spirali – 1999 ISBN 88-7770-536-1.
- Pensieri sul suicidio Eleuthera – 2002 EAN 9788885060692.
- Il cervello. Atti del congresso internazionale Milano, dal 29 novembre al 1º dicembre 2002 [it contains Antonucci's speech at the congress) Spirali – 2004.
- Critica al giudizio psichiatrico, Sensibili alle Foglie – 2005 ISBN 978-8889883013.
- Diario dal manicomio. Ricordi e pensieri, Spirali – 2006 ISBN 978-8877707475.
- Igiene mentale e libero pensiero. Giudizio e pregiudizio psichiatrici, publication by the association "Umanità nova", Reggio Emilia – October 2007.
- Foucault e l'antipsichiatria. Intervista a Giorgio Antonucci."Diogene Filosofare Oggi" N. 10 – Anno 2008 – Con «IL DOSSIER: 30 anni dalla legge Basaglia».
- Corpo – "Intervista di Augusta Eniti a Giorgio Antonucci", Multiverso" Università degli studi di Udine, n.07 08 issn 1826-6010. 2008.
- Conversazione con Giorgio Antonucci edited by Erveda Sansi. Critical Book – I quaderni dei saperi critici – Milano 16.04.2010. S.p.A Leoncavallo.
- (with other authors) La libertà sospesa, Fefè editore, Roma – 2012 ISBN 978-88-95988-31-3.
- (contributions by Giorgio Antonucci and Ruggero Chinaglia) Della Mediazione by Elisa Ruggiero, Aracne – 2013 ISBN 978-88-548-5716-2.
Bibliograafia
[muuda | muuda lähteteksti]- Dossier Imola e legge 180, Alberto Bonetti, Dacia Maraini, Giuseppe Favati, Gianni Tadolini, Idea books – Milano 1979.
- Antipsykiatri eller Ikke – Psykiatri, Svend Bach, Edizioni Amalie Copenaghen – 1989.
- Atlanti della filosofia. Il pensiero anarchico. Alle radici della libertà. Edizioni Demetra – Colognola ai Colli.Verona – December 1997. ISBN 88-440-0577-8.
- Sanità obbligata, Claudia Benatti, preface by Alex Zanotelli, Macro Edizioni, Diegaro di Cesena – October 2004. ISBN 88-7507-567-0.
- Le urla dal silenzio.La paura e i suoi linguaggi, Chiara Gazzola, Interviste, Aliberti Editore, Reggio Emilia – 2006. ISBN 88-7424-129-1.
- Il 68 visto dal basso. Esercizi di memoria il '68, Giuseppe Gozzini, Asterios editore Trieste – November 2008. ISBN 9788895146171.
- Dentro Fuori: testimonianze di ex-infermieri degli ospedali psichiatrici di Imola, edited by Roberta Giacometti, Bacchilega Editori – 2009. ISBN 978-8888775951.
- La parola fine. Diario di un suicidio by Roberta Tatafiore, Rizzoli – April 201.ISBN 978-88-17-03992-5.
- La mia mano destra by Donato Salvia, Bonfirraro Editore, Barrafranca-Enna – May 2011 ISBN 978-88-6272-030-4.
- La grande festa by Dacia Maraini, Rizzoli – November 2011 – ISBN 978-88-17-05548-2.
- L'inganno psichiatrico by Roberto Cestari, Libres s.r.l. Casa Editrice, Milano – May 2012 ISBN 978-88-97936-00-8.
- Che cos'è l'Antipsichiatria? – Storia della nascita del movimento di critica alla psichiatria by Francesco Codato Ed. Psiconline, October 2013, ISBN 978-88-98037-27-8.
- La Repubblica dei matti by Foot John, Ed. Feltrinelli, November 2014. ISBN 978-88-07-11137-2.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 I pregiudizi e conoscenza critica alla psichiatria (itaalia). Preface by T. Szasz. Apache. 1986.
{{cite book}}
: CS1 hooldus: teised (link) - ↑ "Edelweiss Cotti e Giorgio Antonucci a Cividale del Friuli – Foto" (itaalia). Centro di Relazioni Umane.
- ↑ Francese, Daniela (2011). Sanità S.p.a. (itaalia).
- ↑ Fortini, Franco (1996). Disobbedienze: Gli anni della sconfitta, scritti sul manifesto 1985–1994 (itaalia).
- ↑ "Dacia Maraini intervista Giorgio Antonucci" [Dacia Maraini interviews Giorgio Antonucci]. La Stampa (itaalia). 26.07.1978 ja 29.–30.12.1978. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2013. Vaadatud 24. aprill 2015.
{{cite news}}
: CS1 hooldus: teised (link) - ↑ 6,0 6,1 Preface by Thomas Szasz in “Il pregiudizio psichiatrico” by Giorgio Antonucci
- ↑ 7,0 7,1 Il pregiudizio psichiatrico [Psychiatric injury] (itaalia). Eleuthera. 1989. ISBN 88-85861-10-5.
- ↑ "Thomas Szasz Award". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2014. Vaadatud 24. aprill 2015.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Premio Giorgio Antonucci
- Intervjuu Giorgio Antonucciga (itaalia keeles)
- Giorgio Antonucci Franco Basagliast rääkimas (itaalia keeles)
- Giorgio Antonucci psühhiaatriast rääkimas (itaalia keeles)
- Giorgio Antonucci ADHD'st rääkimas (itaalia keeles)
- Intervjuu Giorgio Antonucciga (itaalia keeles)
- Giorgio Antonucci Thomas Szasz'ist rääkimas (itaalia keeles)
- Giorgio Antonucci. "Il pregiudizio psichiatrico". Raamatu täistekst (itaalia keeles)
- Gli occhi non li vedono
- Intervjuu Giorgio Antonucciga | Diagonal (hispaania keeles)