Mine sisu juurde

Gruusia Rahvusleegion

Allikas: Vikipeedia
Gruusia Rahvusleegion
Embleem
Asutatud 2014
Riik  Ukraina
Lahingud Hostomeli lahing
Ülemad
Praegune ülem Mamuka Mamulašvili

Gruusia Rahvusleegion või lühidalt Gruusia Leegion (ukraina keeles Грузинський національний легіон (Hruzõnskõi natsionalnõi lehion); gruusia keeles ქართული ლეგიონი (karthuli legioni)) on peamiselt grusiinidest koosnev vabatahtlike üksus Ukraina sõjajõudude koosseisus. Leegioni komandör on Mamuka Mamulašvili.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Peale Venemaa sissetungi Krimmi ja Donbassi 2014. aastal kutsus Gruusia ekspresident ja tollane Gruusia opositsiooniliider Mihheil Saakašvili grusiine üles minema Ukraina poolel võitlema, väites, et "Gruusia saatus otsustatakse Ukrainas."[1] Juba aprillis 2014 formeerib sõjakogemustega Gruusia ohvitser Mamuka Mamulašvili Luhanski oblastis Gruusia leegioni, kuhu algul kuulus kuus liiget, kes olid samuti sõjaliste kogemustega. Algul polnud neil ei mundreid ega eraldusmärke ja neid polnudki ametlikult olemas. Nad ei saanud oma teenistuse eest mingit tasu ning nende relvastus ja laskemoon pärinesid Donbassi venemeelsete separatistide käest võetud trofeerelvadest. Aastavahetuseks 2014/2015 oli leegionis umbes 20 liiget. Ainuke võimalus tollal leegioniga liituda oli mõne liikme tutvus ja soovitus. Detsembri keskel 2014 külastas üksus Gruusia eurointegratsiooni minister Giorgi Baramidze. 17. jaanuaril 2015 langes rindel esimene leegioni võitleja. Sügisel 2015 läks Mamulašvili USAsse külastades sealseid ukraina ja gruusia kogukondasid, et koguda leegioni jaoks raha. Eesmärk oli palgata leegioni väljaõppeks USA sõjalised instruktorid. 5. novembril 2015 võttis Ukraina parlament vastu seaduse, mis lubas välismaalastel astuda Ukraina relvajõududesse. 24. veebruaril 2016 võeti kogu leegion Ukraina armee koosseisu, täpsemalt Ukraina 25. üksikusse motoriseeritud pataljoni "Kyiv Rus". Pataljoniülema sõnul oli juulis 2017 leegionis umbes 150 võitlejat. 2017. aastal siirdus leegion Ukraina 54. mehhaniseeritud brigaadi alluvusse. Jaanuari algul 2018 teatas leegioni komandör, et alates 20. detsembrist 2017 on leegion lahkunud 54. brigaadi alluvusest seoses viimase komandöri Oleksi Maistrenko ebakompetentsusega (16. detsembril 2017 sai 11 grusiini haavata).[2][3] 15. jaanuaril 2018 teatas Mamulašvili, et leegion siirdub ühe teise Ukraina brigaadi alluvusse, kuid ei lahku Ukraina sõjaväe koosseisust seni kuni Venemaa poolt okupeeritud territooriumid ei ole siirdunud Ukraina võimu alla.[4]

Ukraina-Venemaa sõda 2022–2023

[muuda | muuda lähteteksti]

Enne sõja algust tegeles leegion Ukraina tsiviilelanike sõjalise väljaõppega.[5] Sõja alguses veebruaris 2022 oli leegionis umbes 250 võitlejat. Rindele läks võitlema 6 rühma. Leegion osales võitlustes Kiievi Hostomeli lennuvälja ja Butša linna pärast. "Kui meil lõppes laskemoon sõitsin Vene langevarjuritest üle oma BMW maasturiga," ütles Mamulašvili ajakirjale "The Economist" märtsis 2022.[6] Sõja esimese paari nädalaga liitus leegioniga Mamulašvili arvates üle 300 uue võitleja.[7] Sõja eel ja alguses liitus leegioniga ohtralt ameeriklasi.[8] Märtsi lõpuks 2022 oli leegionis umbes 500 grusiini ja teist sama palju võitlejaid muudest riikidest.[9] Enne Ukraina rahvusvahelise maakaitseleegioni loomist 27. veebruaril 2022 võitles enamus välismaiseid sõdureid Ukrainas Gruusia leegionis.[10]

Leegionisse võetakse vastu ainult professionaalseid eelneva sõjalise väljaõppega sõdureid. Vastu ei võeta paremäärmuslasi, rassiste, natsiste. 2023. aasta algusest võitleb osa leegionist Bahmuti rindel. Nende ülesandeks on nn "erioperatsioonid" – vaenlase tagalas olevate oluliste sihtmärkide (juhtimispunktid, kõrgemad ohvitserid) hävitamine. Gruusia leegion on välja õpetanud 10 000 Ukraina erivägede sõdurit. Juunis 2023 oli leegionis 2000 võitlejat.[11]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Adam Potočnak, Miroslav Mares "Georgian Foreign Fighters in the Conflict in Eastern Ukraine, 2014–2017" – The Journal of Slavic Military Studies, 32 (2). Pp. 164
  2. ↑ UAWire – ‘Georgian Legion’ leaves Ukrainian Armed Forces
  3. ↑ Adam Potočnak, Miroslav Mares "Georgian Foreign Fighters in the Conflict in Eastern Ukraine, 2014–2017" – The Journal of Slavic Military Studies, 32 (2). Pp. 165–166
  4. ↑ https://uawire.org/georgian-legion-commander-we-moved-to-another-brigade-with-a-competent-commander
  5. ↑ https://nationalpost.com/news/world/the-georgian-fighters-stiffening-ukraines-defences-against-russia
  6. ↑ https://www.economist.com/1843/2022/03/15/ill-stay-until-putins-dead-or-the-war-is-over-the-americans-fighting-for-ukraine
  7. ↑ https://www.thenationalnews.com/world/us-news/2022/03/04/foreign-fighters-answer-zelenskyys-call-to-defend-ukraine/
  8. ↑ https://english.nv.ua/nation/texas-paratrooper-and-iraq-veteran-reveals-his-reasons-for-protecting-ukraine-50234883.html
  9. ↑ https://www.france24.com/en/live-news/20220325-georgia-mourns-two-fighters-killed-in-ukraine
  10. ↑ https://www.vice.com/en/article/akvyq4/russian-ukraine-invasion-foreign-fighters-battalion
  11. ↑ https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120210488/laksin-14-aastasena-sotta-pilt-kevadpaikese-all-lebavatest-vaenlaste-surnukehadest-kummitab-mind-siiani
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gruusia_Rahvusleegion&oldid=6693454"