Henry A. Wallace
| Henry A. Wallace | |
|---|---|
 | |
| Ameerika Ühendriikide 33. asepresident | |
|
Ametiaeg 20. jaanuar 1941 – 20. jaanuar 1945 | |
| Eelnev | John Nance Garner |
| Järgnev | Harry Truman |
| Ameerika Ühendriikide 10. kaubandusminister | |
|
Ametiaeg 2. märts 1945 – 20. september 1946 | |
| Eelnev | Jesse Jones |
| Järgnev | William Harriman |
| Ameerika Ühendriikide 11. põllumajandusminister | |
|
Ametiaeg 4. märts 1933 – 4. september 1940 | |
| Eelnev | Arthur Hyde |
| Järgnev | Claude Wickard |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Henry Agard Wallace |
| Sünniaeg |
7. oktoober 1888 Orient, Iowa |
| Surmaaeg |
18. november 1965 (77-aastaselt) Danbury, Connecticut |
| Autogramm |
 |
Henry Agard Wallace (7. oktoober 1888 – 18. november 1965) oli Ameerika Ühendriikide poliitik, asepresident aastail 1941–1945 Franklin D. Roosevelti valitsusajal.[1]
Ta oli algul Vabariikliku Partei liige, kuid hiljem astus Demokraatlikku Parteisse. 1933–1940 oli ta põllumajandusminister. 1945–1946 oli ta kaubandusminister, kuid pidi lahkuma, kuna tal oli eriarvamusi president Harry Trumaniga.
1944 käis ta 25-päevasel visiidil Nõukogude Liidu Kaug-Ida aladel ja Hiinas.
1948 oli ta üks Progressiivse Partei asutajatest. Ta oli sama aasta presidendivalimistel Progressiivse Partei presidendikandidaat. Asepresidendiks soovis ta Florida senaator Claude Pepperit, kes aga ei olnud nõus Demokraatlikust parteist välja astuma, tema asemel valis Taylor uueks asepresidendiks Idaho senaator Glen Taylori. Tema programmis oli rassieralduspoliitika lõpetamine ja neegritele valimisõiguse andmine. Teda toetasid ka kommunistid. Ta kogus üle miljoni hääle, kuid ei saanud ühegi valijamehe häält.
1949. aastal pidas Wallace Kongressis kõne, lootes takistada Põhja-Atlandi lepingu ratifitseerimist. Peale 1948. aastat oli ta muutunud Nõukogude Liidu suhtes kriitilisemaks. Augustis 1950, kui ta toetas ÜRO rahuvalvemissiooni Koreas, lahkus ta eriarvamuste tõttu Progressiivsest Parteist. 1952. aastal avaldas ta artikli "Where I Was Wrong", kus ta ütles lahti oma endistest välispoliitilistest seisukohtadest ja nüüd kirjeldas Nõukogude Liitu kurjana. Peale seda minetas ta oma poliitilise tähtsuse, kuid pidas endiselt avalikke esinemisi kuni 1964. aastani.
1952. aasta presidendivalimistel ei avaldanud ta toetust ühelegi kandidaadile, kuid 1956. aastal toetas Dwight Eisenhowerit. 1960. aasta valimistel ei toetanud ta ei John F. Kennedyt ega Richard Nixonit. Kuigi ta oli Kennedyt tema põllumajanduspoliitika pärast kritiseerinud, kutsus Kennedy ta sellest hoolimata oma ametivande andmisele 20. jaanuaril 1961. 1964. aasta valimistel toetas ta Lyndon B. Johnsonit.
Ta oli pikka aega Nikolai Roerichi mõju all ning pidas temaga kirjavahetust. Henry A. Wallace oli ka vabamüürlane.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Aaron Coplandi muusikateos "Fanfare for the Common Man"
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]
