Hudsoni jõgi
|
See artikkel räägib jõest; samanimeliste objektide kohta vaata lehekülge Hudson (täpsustus). |
Hudson (mohikaani keeles Muh-he-kun-ne-tuk) on samanimelises orus asuv jõgi Põhja-Ameerikas.
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Jõe pikkus on 507 km ja tema valgla pindala on 36 260 km². Valgla jääb täies ulatuses Ameerika Ühendriikide territooriumile ja rõhuv enamus sellest New Yorgi osariiki [1]. Jõgi ise asub täies pikkuses New Yorgi osariigis, üksnes alamjooksul moodustab piiri New Yorgi ja New Jersey osariigi vahel [1].
Lähe
[muuda | muuda lähteteksti]Jõgi saab alguse Tear of the Cloudsi järvest Adirondacki mägedest. See on tema ametlik alguskoht, aga tegelikult algab sealt Feldspar Brook, mis suubub Hudsoni jõkke. Hudson algab sellest suubumiskohast mitu kilomeetrit põhja pool Hendersoni järvest 1309 m kõrguselt merepinnast. Jõe mõlemad lähtekohad asuvad Adirondacki mägede kõrgeima tipu, 1625 m kõrguse Marcy mäe loodenõlvalt [1]. Lähtest kirdesse jääb suusakuurort Lake Placid [1].
Suue
[muuda | muuda lähteteksti]Hudson voolab üldiselt lõunasse. Suurimad asulad, mida ta läbib, on lähtest suudme poole minnes Warrensburg, Glens Falls, Troy, New Yorgi osariigi pealinn Albany, Hudson, Saugerties, Kingston, Poughkeepsie, Newburgh, Yonkers, New York ja Jersey City. [1]
Hudsoni suudmes on estuaar. Jõe kesk- ja alamjooks on väga lauskjad, sellepärast ulatub tõusulaine enam kui poole jõe kaugusele, kuni Troyni.
Lisajõed
[muuda | muuda lähteteksti]Hudsonil on vähe suuri lisajõgesid. Albanys suubub temasse paremalt suurim lisajõgi Mohawk.[1]
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]Hudsoni jõe org on tähtis liiklustee. Peaaegu kogu ulatuses kulgevad tema kallastel maantee (Warrensburgist allavoolu) ja raudtee (Glens Fallsist allavoolu).[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene eurooplane, kes jõudis Hudsoni jõeni, oli firenzlane Giovanni da Verrazzano aastal 1524. Ta juhtis Prantsusmaa kuninga François I korraldatud ekspeditsiooni. Verrazzano ei seilanud jõesuudmest kaugemale ülesvoolu.
Etümoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Jõgi on nimetatud Inglise maadeavastaja Henry Hudsoni järgi, kes seda 1609 uuris. Hudson töötas sel ajal Hollandi Ida-India Kompanii heaks. Hudson ise nimetas seda jõge Põhjajõeks (North River), vastandades seda Lõunajõele (South River) ehk Delaware'i jõele. Põhjajõeks nimetati Hudsoni jõge kuni 20. sajandi alguseni rahvasuus üsna üldiselt, aga tänapäeval kasutatakse seda nime üksnes erandina. Holland asutas Põhja-Ameerikasse Uus-Madalmaade koloonia ja Hudsoni jõgi oli selle peamine sisemaale viiv tee. Paljud kohanimed selles piirkonnas on hollandi päritolu, näiteks oja on hollandi keeles kill ning Hudsoni jõkke suubub palju pisikesi jõgesid ja ojasid, mille nimes on sõna "kill".
Kunstiajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]