Impedantstomograafia
Impedantstomograafia (inglise electrical impedance tomography) on objekti elektrilise impedantsi (komplekstakistuse) mõõtmisel põhinev tomograafia meetod. Tulemuseks on impedantsi jaotumus objekti vaadeldavas lõikes.
Biomeditsiinitehnikas on elektrilise bioimpedantsi mõõtmisel põhinev impedantstomograafia arenev suund.
Püütakse arendada nii elektroodide kasutamisega, peamiselt kontaktseid meetodeid, kui ka kontaktivabu meetodeid, nende hulgas magnetilise induktsiooni meetodi põhiseid meetodeid.
Impedantstomograafiat kasutatakse biomeditsiinis näiteks kopsude uurimiseks, kui sinna on sattunud vett, impedantsmammograafias jm.